Vahel juhtuvad kõige kummalisemad asjad.
Hey. Mina siin. Ma ei ole teile poolteist kuud midagi kirjutanud. Ja nüüdki ainus põhjus, miks ma kirjutan on see, et ma vaatasin valesid rongiaegu ja nüüd on vaja kuidagi 40 min ära sisustada. Tõsi, see on on küll väike hulk aega minu tavapäraste postituste osas. Aga uskuge või mitte, siis pooleteist kuu jooksul on palju asju juhtunud. Olen sõpradega lauamänge mänginud, olen sõpradega tantsinud, olen perega ka igasugu asju teinud. Ja ausalt öeldes, ei olegi ma päris kindel, kas ma peaks neist asjadest teile täpsemalt rääkima. Aga millestki peab ju rääkima.
Päevamõtted:
Ma ei ole nii ammu teile kirjutanud. Ma ei suuda enam korralikult kiiresti kirjutada. Teen kohutavalt palju kirjavigu, ma pean pidevalt klaviatuuri vaatama ja kõik muud säärased mured. See on kohutav. See oli üks vähestest asjadest, millega ma enda osas rahul olin. Ma suutsin kiiresti ja osavalt kirjutada. Ja nüüd enam mitte. Aga jah, seda saab õnneks ehk taastada, kui ma teile natukenegi rohkem kirjutaks.
Kummituslaused. Ma ei suuda mõelda paremat vastet sellele asjale. Aga need on need laused, mida keegi kunagi ütles ja nüüd sa ei saa oma peast välja. Neid on paar tükki ja mida aeg edasi seda vähem need mind häirivad, aga nädal või nii tagasi tuli jälle üks. Ma ütlesin ühele neiule, kes minu poole vaatas, et tal on meeletult suured pupillid. Tema vastas: "Järelikult sa meeldid mulle." Viidates ilmselt Eckhard Hessi uurimusele. Ma olen suhteliselt kindel, et see ei ole tõsi, aga see lause ei lähe ära mu peast. Ja noh, sellest ei ole ka abi, et ma sarnast 9gagi postitust mõned päevad tagasi nägin. Nii et kui keegi teab, kuidas neist lahti saada, võiksite teada anda. Neid on paar tükki veel. Kõige mälestusväärsemad: "Sa oled friendzone kõige sügavamas põhjas" ja "Sa oleks võinud ta ära tappa."
Ah jaa, ja siis see ka, et mul nagu ei oleks enda elu üle kontrolli. Umbes nagu mingi väga kohutav versioon autopiloodist. Ma pidevalt leian ennast olukorras, kus mul oleks nagu 2 isiksust. Isiksus A, kohutav persevest, ja isiksus B, reaalne mina. A tekitab olukorra, öeldes või tegutsedes ja siis kui see asi on öeldud või tegu tehtud, lülitub sisse B, kes peab olukorra päästma. Sageli ei ole see nii lihtne kui võiks eeldada. Lisaks see, et mu käed värisevad, keha valutab või asjaolu, et ma pean iseennast sageli pikalt veenma, et midagi teha. Lisaks ka asjade edasilükkamine. Kõige huvitavam on vist siiski magamine ja söömine. Ma ei tee kumbagi justkui iseenda vajadusest vaid pigem soovist kellegi kolmanda keha elus hoida. Ma pean langetama otsuseid (sisemonoloogi abil), et ma teeks magamaminekuks vajalikud teod ja siis kui ma söön, siis sageli ei ole mu aju ja keha ühel meelel. Sisevõitlus iseennast veenmaks piisava koguse toitainete ja puhkuse jaoks ei ole väga meeldiv.
Rääkimata siis unenägudest. Liiga tihti leian ma ennast unenäost, kus ma teen asju, mida ma ei teeks päriselus vist kunagi. Esiteks, ma olen füüsilises kontaktis inimestega. Sageli väga vägivaldses või surmaga seotud olukorras. Teiseks, ma osalen vestlustes, milles ma küll ilmselt reageeriks sarnastel alustel, aga mitte ealeski ei räägiks ma nende inimestega nendel teemadel. Ja üldse on see minu arust meeletult imelik, mis kõik minu unenägudes toimub.
Ah jaa. Lauamängud. Ma olen ilmselt peaaegu alati nõus peaaegu iga inimesega peaaegu igat lauamängu mängima. Kui mul on sellele ajaperioodile juba midagi planeeritud või kui mul on tõsine vastuolu mõne inimesega või kui mul oleks mängu mängimisega olulisi raskusi, siis ma ei taha, aga need on erandjuhud. Näiteks kui mul on kool või sa üritasid mind tappa või kui sa tahad mängida mängu kus peab kiiruse peale midagi värvidega tegema (vaatan kurjalt Ligretto poole). Aga enamus mänge on õnneks ilma olulise värviprobleemita ja kahjuks ei ole mul kõiki maailma lauamänge. Aga kui sul on aega ja tahtmist minu või sinu lauamänge mängida sinu võõrustatud kohas, siis anna teada.
Lõpumärkmed:
Ja see lauamängu kollektsiooni pilt on suvaliset internetist leitud ja mul puuduvad absoluutselt kõik õigused selle osas. Aga see on meeletult ilus minu arust. Mõned koguvad raamatuid, teised magneteid, kolmandad marke, mina ilmselt hakkan mänge koguma.
Praeguseks lõpetan, aga kui sul on soov, et ma midagi veel kirjutaks, küsi mult midagi, Anna mõni idee või ole loominguline mind rääkima panemise osas.
Aga seniks nagu alati:
Naerata, sest see näeb hea välja.
Järgmise korrani
Janus Pinka 28. märts 2016
