Päev 9
Täna oli ikka päris mõttetu päev. Ma ei käinud 24 tunni jooksul kordagi korterist väljas. Nii et mul oleks kahest asjast rääkida. Sellest, kuidas ma kogu oma päeva interneti vallutasin ja arvutis rallit sõitsin või siis sellest kuidas ma avastasin, et ma olen saamatu ja ülimalt kahtlase mõttekäiguga. Ma valin teise variandi.
Selle avastuse tegin ma kohe hommikul. Nimelt oli asi mu unenäos. Alustuseks peaks ma mainima, et kui ma aru saan, et see on uni, siis ma ärkan üles. Aga see ei kehti, kui ma arvan, et see on uni. Kui on 0,0000001% võimalus, et see pole uni, ma ei ärka. Ma pean 100% kindel olema ja alles siis ma ärkan. Nii et siin on siis, kuidas ma sain aru, et see on uni. Ma pean üle mainima, et see oli eile öösel. Jutt on pisut pikk, aga ma arvan, et see on lugemist väärt.
Ma olin koolis. Asi ei tundunud kahtlane. Mu klassis oli igas vanuses inimesi, ka vanureid. Asi ei tundunud kahtlane. Klassipaigutus ja klassiasukoht koolimajas muutus. Asi ei tundunud kahtlane. Enamuses tundides, kuhu ma sattusin, ei teinud keegi mitte midagi. Asi ei tundunud kahtlane. Mingi hetk reaalselt inimesed seksisid klassi ees. Asi ei tundunud kahtlane. Ma sain ühe neiu telefoni ühelt poisilt, sest ma lihtsalt küsisin: "Ou, hey, anna mulle see telefon." Asi ei tundunud kahtlane. Mind hakkas huvitama, mis nime all ma seal telefonis olen. Uskumatul kombel olin ma Janus Pinka nime all. Ja minu nö profiil seal telefonis oli nagu sellisel pruunil paberil, mis oli telefonist suurem, ent ma nägin kõike, mis seal kirjas oli. Tundus suht päeviku moodi. Asi ei tundunud kahtlane. Seal olid pildid ühest teisest unenäost, millel olevaid neidusid oli pastakaga soditud. Piltide all, minu profiilis oli mingi armastusluuletus. Asi ei tundunud kahtlane. Läksin siis seda neidu otsima ja leidsin ta kohe kõrvalklassist. Me kumbki ei öelnud midagi, aga ta tõusis püsti ja kõndis otsejoones minu juurde. Asi ei tundunud kahtlane. Ma rääkisin talle, et ma lugesin enda profiili. Ta sai pahaseks ja siis ma ütlesin talle, et ma tunnen sama moodi. Asi ei tundunud kahtlane. Ja siis ta suudles mind. Ja siis sain ma aru, et asi on kahtlane ja valesti. Ma olen 100% kindel, et ta ei teeks seda või siis vähemalt mitte nii. Peale seda ärkasin ma koheselt üles. Täpsemalt nagu sel hetkel, kui huuled oleks kokku puutunud, nii et ma ei saanud isegi unenäos suudlust :D
Otsustasin, et jagan sissekanded kaheks osaks. Peaosa, kus räägin oma tegemistest või siis mõtetest. Ja siis on osa, millele ma paneks nime Lõpumärkmed. Need on siis märkmed, mis ei pruugi isegi sissekandega seotud olla, vaid lihtsalt tahan välja öelda.
Lõpumärkmed:
Tänane sissekanne on siis pisut kahtlane. Aga kuna ma täna mitte midagi ei teinud ja mõtlesin päev otsa oma kahtlase unenäo peale, siis jah.
Kuna ma pidevalt räägin kõigile, et ma teen plaane, siis kui keegi tahab õudselt neid teada. Siis on kaks võimalust. Esiteks võib ju alati küsida ja teiseks mu monitori kõrval on väike paber, mille peal on kirjas asjad, mida ma lähisajal tegema pean.
Ootan siis ikka veel tagasisidet. Igasugust tagasisidet.
Ja kallis lugeja, kes muretses nimede pärast. Ma kavatsen igalt inimeselt, kellega ma kokku saan, küsida, kas tal oleks selle vastu midagi. Ja kui neil ei ole, siis hakkavad järgmistes sissekannetes ilmuma ka nimed.
Muidugi võin ma alati panna inimestele võltsnimed, aga see ei ole 100% kindel.
Ja ma lihtsalt tahan teile ilusat augustit soovida :D
Ja lõpetuseks shout-out kõigile, kes mu blogi kommenteerinud on. Ma arvan, et kui mul hatereid oleks, ma hakkaks neidki tänama.
PS: Lihtsalt pakun sellise idee välja. Kui keegi ei julge mulle otse näost näkku või avalikult netis midagi öelda, siis fb chat või ask'is kasvõi anonüümselt küsides/kirjutades võib ka arvamust avaldada.
PPS: Mulle on blogimine isegi täiega meeldima hakanud. Saan ennast väljendada ja ma ei pea oma rasket elu mingitele netikangelastele kurtma, vaid saan selle siin enamuses välja paisata ja see tunne on paganama vabastav.
Järgmise korrani
Janus Pinka 01. august 2013
Wednesday, 31 July 2013
Tuesday, 30 July 2013
Sissekanne nr. 4
Päev 8.
Tänane päev ei olnud üldse nii hea, kui ma lootnud olin.
Tegin täna palju avastusi enda kohta. Ma teen neid viimasel ajal pidevalt.
Igal juhul istusin päev otsa suhteliselt tegevusetult kodus. Kuni ma pidin linna, täpsemalt panka, minema.Ma nimelt suutsin kõik oma paroolid ja asjad ära unustada. Läksin panka, mida ma teadsin, et on avatud kella 6'ni, aga nagu ikka, ma eksisin. SEB oli avatud kella 5'ni. Kuigi kell oli 16:38 ja mul kulus pangas alla 5 min ja peale mind tuli veel üks mees oli see ikkagi ebameeldiv kogemus. Ma, alates tänasest, vihkan panku ja kõike, mis pankade seostub. Välja arvatud raha, raha on alati hea :D
Kui sa unustad PIN-koodi ära, siis on sul p*tsis. Uus PIN-kood tuleb uue kaardiga, raha pangast välja võtmine maksab jne. Mina ei kavatse osa oma rahast ära anda, et oma raha saada. Igal juhul sain siis pangast oma netikonto andmed. Ja tulin koju. Kodus hakkasin siis oma koodikaarti otsima ja peale paariminutilist otsimist tuli mu ema välja flipping PIN-koodi ümbrikuga... Nagu mida? Ma otsisin seda ümbrikut juba mingi nädal aega ja küsisin temalt. Ta ei teadnud, kus see on kuni ma olin pangas ära käinud ja siis maagiliselt ta leidis selle.
Igal juhul läksin siis õhtul linna. Võtsin pangast siis raha välja ja maksin oma võla ära. See oli minu teada minu ainus võlg. Kuigi keegi helistas mulle mingi õhtu, tundmatult numbrilt ja karjus minu peale, et kus ta viina raha on. Ja tegin päeva avastuse nr. 2. Ma vihkan võlgu ja eriti võlgu võtmist. Ma ei kavatsen vältida võla võtmist igakord kui ma saan. Jätan pigem asja ostmata. Ma ei vihka raha tagasiandmist, vaid seda kahtlast momenti. Ma arvan, et ma pigem vihkan ideed, et ma pean mõne sõbraga tegema rahalise diili tegema. See mõte ei meeldi mulle :D
Ja siis kolmas avastus, mis ma täna tegin. Kui midagi teha ja samal ajal youtube'i avarusi uurida, siis ei jõua selle esimese asjaga eriti kaugele. See on täiega häiriv. Ma olen seda blogi juba kolm tundi kirjutanud, sest ma vaatan youtube'ist Big Bang Theory parimaid palasid.
Hämmastaval kombel ei teinud ega muutnud ma täna ühtegi enda plaani. Ma küll rikkusin ühe ja rääkisin ühest inimesele, kes sellega seotud on, aga muud ei midagi.
Ja siis tahaksin ikka veel tagasisidet. Blogger nimelt näitab, et minu blogi on kahe päeva jooksul külastatud peaaegu sada korda, ent ainus asi, mis mulle öeldud on, on see, et ma peaks oma blogis nimesid kasutama. Nii et ma küsin teilt, kas te olete nõus, et ma kasutan teie nimesid?
Ja siis on mul selline küsimus ka, et kuidas unetust ravida. Mul reaalselt ei tule enne und, kui ma aknast naabrimaja näen. Ma istun üleval ja vallutan interneti avarusi, aga sellest ei ole kasu, sest ma olen peaaegu ainus inimene, kes üleval on. Ja siis ma ärkan poole päeva peal üles ja siis ka kedagi ei ole. Nii et on kaks valikut, kas kedagi ei olegi kunagi või siis on asi minu kahtlases ärkvelolekurežiimis :D
Ah jaa ja siis ma olen viimasel ajal märganud, et ma polegi nii eriline. Ma räägin inimestega, kes on sellised nagu mina olin. Pessimistlikud ja kurvad ja see on minu jaoks kurb. Ja siis ma lohutan neid ja üritan neid rõõmsamaks muuta. Aga see ei ole mu mõte.
Mu mõte on siis selline: Ma olen tavaliselt öö otsa üleval ja mõtlen kasututest asjadest. Mängin solitaire ja vallutan interneti, nagu juba eelnevalt mainitud. Aga te saate seda muuta. Ma olen nõus rääkima kõigiga ja kõigest. Kuulan rõõme ja muresid, annan nõu, kui oskan ja võin filosofeerida, kui selleks on hea teema.
PS: Suur shout-out sellele lugejale, kes palus nimesid ja shout-out sellele lugejale, kes follow'ib. Nüüd ma vähemalt tean, et keegi loeb mu blogi.
Järgmise korrani
Janus Pinka 31. juuli 2013
Tänane päev ei olnud üldse nii hea, kui ma lootnud olin.
Tegin täna palju avastusi enda kohta. Ma teen neid viimasel ajal pidevalt.
Igal juhul istusin päev otsa suhteliselt tegevusetult kodus. Kuni ma pidin linna, täpsemalt panka, minema.Ma nimelt suutsin kõik oma paroolid ja asjad ära unustada. Läksin panka, mida ma teadsin, et on avatud kella 6'ni, aga nagu ikka, ma eksisin. SEB oli avatud kella 5'ni. Kuigi kell oli 16:38 ja mul kulus pangas alla 5 min ja peale mind tuli veel üks mees oli see ikkagi ebameeldiv kogemus. Ma, alates tänasest, vihkan panku ja kõike, mis pankade seostub. Välja arvatud raha, raha on alati hea :D
Kui sa unustad PIN-koodi ära, siis on sul p*tsis. Uus PIN-kood tuleb uue kaardiga, raha pangast välja võtmine maksab jne. Mina ei kavatse osa oma rahast ära anda, et oma raha saada. Igal juhul sain siis pangast oma netikonto andmed. Ja tulin koju. Kodus hakkasin siis oma koodikaarti otsima ja peale paariminutilist otsimist tuli mu ema välja flipping PIN-koodi ümbrikuga... Nagu mida? Ma otsisin seda ümbrikut juba mingi nädal aega ja küsisin temalt. Ta ei teadnud, kus see on kuni ma olin pangas ära käinud ja siis maagiliselt ta leidis selle.
Igal juhul läksin siis õhtul linna. Võtsin pangast siis raha välja ja maksin oma võla ära. See oli minu teada minu ainus võlg. Kuigi keegi helistas mulle mingi õhtu, tundmatult numbrilt ja karjus minu peale, et kus ta viina raha on. Ja tegin päeva avastuse nr. 2. Ma vihkan võlgu ja eriti võlgu võtmist. Ma ei kavatsen vältida võla võtmist igakord kui ma saan. Jätan pigem asja ostmata. Ma ei vihka raha tagasiandmist, vaid seda kahtlast momenti. Ma arvan, et ma pigem vihkan ideed, et ma pean mõne sõbraga tegema rahalise diili tegema. See mõte ei meeldi mulle :D
Ja siis kolmas avastus, mis ma täna tegin. Kui midagi teha ja samal ajal youtube'i avarusi uurida, siis ei jõua selle esimese asjaga eriti kaugele. See on täiega häiriv. Ma olen seda blogi juba kolm tundi kirjutanud, sest ma vaatan youtube'ist Big Bang Theory parimaid palasid.
Hämmastaval kombel ei teinud ega muutnud ma täna ühtegi enda plaani. Ma küll rikkusin ühe ja rääkisin ühest inimesele, kes sellega seotud on, aga muud ei midagi.
Ja siis tahaksin ikka veel tagasisidet. Blogger nimelt näitab, et minu blogi on kahe päeva jooksul külastatud peaaegu sada korda, ent ainus asi, mis mulle öeldud on, on see, et ma peaks oma blogis nimesid kasutama. Nii et ma küsin teilt, kas te olete nõus, et ma kasutan teie nimesid?
Ja siis on mul selline küsimus ka, et kuidas unetust ravida. Mul reaalselt ei tule enne und, kui ma aknast naabrimaja näen. Ma istun üleval ja vallutan interneti avarusi, aga sellest ei ole kasu, sest ma olen peaaegu ainus inimene, kes üleval on. Ja siis ma ärkan poole päeva peal üles ja siis ka kedagi ei ole. Nii et on kaks valikut, kas kedagi ei olegi kunagi või siis on asi minu kahtlases ärkvelolekurežiimis :D
Ah jaa ja siis ma olen viimasel ajal märganud, et ma polegi nii eriline. Ma räägin inimestega, kes on sellised nagu mina olin. Pessimistlikud ja kurvad ja see on minu jaoks kurb. Ja siis ma lohutan neid ja üritan neid rõõmsamaks muuta. Aga see ei ole mu mõte.
Mu mõte on siis selline: Ma olen tavaliselt öö otsa üleval ja mõtlen kasututest asjadest. Mängin solitaire ja vallutan interneti, nagu juba eelnevalt mainitud. Aga te saate seda muuta. Ma olen nõus rääkima kõigiga ja kõigest. Kuulan rõõme ja muresid, annan nõu, kui oskan ja võin filosofeerida, kui selleks on hea teema.
PS: Suur shout-out sellele lugejale, kes palus nimesid ja shout-out sellele lugejale, kes follow'ib. Nüüd ma vähemalt tean, et keegi loeb mu blogi.
Järgmise korrani
Janus Pinka 31. juuli 2013
Monday, 29 July 2013
Sissekanne nr. 3
Hey
Päev 7? Loodame, et on :D
Igal juhul, ma pidin siia iga päev või ülepäeva kirjutama. Aga noh, mulle meeldib asju edasi lükata. Ja siis kui ma olen need edasi lükanud, mõtlen ma, et kui juba, siis juba. Lükkan veel edasi.
Nii et hakkame siis pihta. Mainisin sissekandes nr. 2, et tegin plaane. Mitte ükski neist plaanidest ei läinud nii nagu ma ette olin kujutanud. Aga see ei tähenda, et asjad oleks halvasti läinud. Igal juhul. Mu vanemad läksid siis 25. juuli hommikul reisule ja ma jäin üksi koju. Muhaha. Kirjeldan siis oma värvilist vabadust.
25. juuli - Ärkasin pärastlõunal. Käisin siis söömas ja olles seal jõudis mulle kohale, et ma olen vaba ja saan midagi teha. Tulin siis koju ja hakkasin koristama. Toad olid katastroofilised, aga noh sain hakkama, loodetavasti. Leppisime siis sõpradega kokku, et teeme filmiõhtu. Läksin siis koos sõbrannaga linna ja jäime hiljaks. Märkusena mainiks ära, et see ei ole minu puhul üllatav. Näiteks kooliajal jõudsin igasse teise tundi mõned minutid hiljem. Linna jõudes avastasin, et mu kallid vanemad olid mu "söögiraha" kandnud valele pangakontole. Nimelt ei teadnud ja ei tea ikka veel, selle konto pin-koodi. Nii et, siis olime linnas ja ostsime igasugu asju. Võtsin sõbra käest pisut võlgu, sest miks mitte. Olles linnas jõudsin teisele kohutavale järeldusele. Pidime mu aias filmi vaatama, aga seal ma ju ei koristanud. Kui keegi mu sõpradest mainis, et mul on ju maja vaba, siis oli kohene plaanimuutus. Me läksime kõik minu poole. Vaatasime siis ära kaks filmi "Haunting in Conneticut" esimese ja teise osa. Avastasin, et mulle ei meeldi ikka veel õudukad. Ma ei karda neid, aga nad ei ole koheüldse mu lemmikžanris. Filmid ise olid normaalsed ja pulli sai. Keset ööd on alati hea nooli visata ja larbirelvadega ringi vehkida. Tegime ka siis muid asju natuke ja siis läksid pooled külalised ära. Varsti läksime kõik "magama". Neljast inimesest, kes sinna jäid, suutis ainult üks magama jääda. Mina ja teised, siis lihtsalt rääksime hommikuni. Kui magaja kella kaheksa paiku ära läks, alles siis sain mina magama.
26. juuli - Olin siis maganud ainult mingi paar tundi ja läksin jälle sööma. Päev otsa tuksusin poolunes üksinda kodus. Reaalselt ei mäletagi, mis ma tegin päev otsa. Tean vaid seda, et ootasin õhtut, et saaks öö otsa magada. Aga nagu väga tihti, ei lähe asjad nii nagu ma plaanisin. Sõber pakkus välja idee, et kuna ma olen üksinda kodus, siis peaks lan-party tegema. Mõeldud-tehtud. Mängisime siis öö otsa igasugu arvutimänge, ent sel ajal, kui uus mäng tõmbas mängisime me monopoly. Magama jõudsime alles siis, kui õues juba enamvähem valge oli.
27. ja 28. juuli - Täpselt ma ei mäletagi. Unetus teeb võimsaid asju. Asjad, mida ma mäletan. Käisin iga päev kell üks söömas. Mängisime sõbraga palju LAN-mänge. Olin öö otsa üleval, nii kaua kuni valgeks läks, sest und ei tulnud ja mulle ei meeldi üksi magada. Käisin sõbraga tennist mängimas, kuigi noh enamus ajast kulus ilmselt jutustamisele ja palli järel käimisele. Ja siis ma olen avastanud jälle vana kire. Ma kuulan stand-up komöödiat. Uskumatu, kui kaasahaarav ja naljakas see on. Minu isiklikud lemmikud on hetkel Russell Peters, Louis CK ja Chris D'Elia. Eelmine kord, kui stand-up lainel olin oli mu lemmikuks Gabriel Iglesias. Aga see ei puutu hetkel siia.
29. juuli - Mulle ei meeldi ärgata selle peale, et keegi on ukse taga. See on kohutav, aga nii see oli. Ja see, miks ta tuli ei olnud isegi minuga seotud. Ta on mingi suvaline onu, kelle nimegi ma ei tea, kes tuleb vahel hommikuti ja ma annan talle võtme ja ta teeb midagi ja annab mulle võtme tagasi. Ja see on suht tihti nii. Igal juhul, mängisin siis kella üheni, ehk mingi tunnikese sõbraga LAN-mänge ja siis käisin söömas. Koju naastes läks siis jälle mängimiseks ja siis täna jõudsid mu vanemad koju. Nende kojutulek sattus samale ajale sellega, kui ma ühe neiuga skypes rääkisin, nii et see oli pisut raske, mõlemaga korraga suhtlemine ma mõtlen. Ja siis lõpuks võtsin ma ennast kokku ja tegin selle paganama sissekande. Nüüd mõtlen teise blogi täitmisest, aga see on hetkel suht kinni. Sissekandeid ei ole, aga olge mureta need tulevad.
Ja siis see ka, et mu vanemad tulid koju ja nad on lihtsalt suht parimad. Erinevalt suurest enamikust, keda ma tean, ma ei vihka oma vanemaid. Nad on nagu super-chill inimesed ja nad on ägedad ja nad on mu vanemad, mu veri ja värki. Igal juhul, miks ma nii arvan? Sest nad tõid mu lauamängude kollektsioonile lisa :D Seekord on selleks siis "Reaalsuskontroll" ja ootan selle mängimist, aga see ei ole kõik. Kuna ma olen ka kaartide ja mustkunsti friik ehk noh ikka täielik nohik, kõige paremas mõttes, siis nad tõid mulle sellise raamatu nagu "Mustkunsti- ja kaarditrikkide piibel". Lisaks sellele veel mingi raamatu, mis on kuidagi tsitaatidega seotud ja nagu te teada võiks on mind alati huvitanud kõiksugu faktid ja tsitaadid. Ma lihtsalt nii üliõnnelik. Ja siis kuna ma pidevalt muusikat kuulan, andis mu ema mulle mingi julla, millega ma saan palju mugavamalt oma telefonist tulevat muusikat kontrollida. See on nagu yeeeeee...eeee. :D
Hetkeseisuga, on mu elu nagu lill. Ootame edasist :D Mõned probleemid ja soovid veel on, aga nende täitmisega võib pisut aega minna. Kui rahvas soovib, siis ma võin erinevatest asjadest täpsemalt rääkida. Ootan küsimusi. Üritan vastata. Kuigi mingite mõttetute küsimuste jaoks, mille üle väga filosofeerida ei saa, on mul ask.fm'is konto :D Sinna ootan ka küsimusi.
Sissekandes nr. 2 mainitud plaanid ei ole tühistatud, vaid edasilükatud. Ja ma olen teinud ka uusi plaane.
Kuna ma kirjutan sissekandeid öösel ja nagu tehniliselt on alanud uus päev. Siis kasutan uue päeva kuupäeva ja loo koha pealt vahetub päev magamamineku ja ärkamisega. Kui ma peaks tegema nö all-night'eri, siis kirjutan need kokku või lahutan mõnes kohas, kus kogu tegevus muutub. Kui ma näiteks olen mitu tundi tegevusetult youtube'i avarustes jõlkunud. :D
Aga mul tekkis küsimus, et kas lugejad eelistaks nii pikki sissekandeid või lühemaid? Andke teada.
Kuigi ma kirjutan seda pigem endale, võib teie arvamus midagi mõelda.
Ideed ja kommentaarid on teretulnud. Like'ige või Hate'ige või tehke mõlemat korraga.
Ja ma ei saa mainima jätta, et mul on uus fb ja ma ootan teie sõbrakutseid.
Järgmise korrani
Janus Pinka 30. juuli 2013
Päev 7? Loodame, et on :D
Igal juhul, ma pidin siia iga päev või ülepäeva kirjutama. Aga noh, mulle meeldib asju edasi lükata. Ja siis kui ma olen need edasi lükanud, mõtlen ma, et kui juba, siis juba. Lükkan veel edasi.
Nii et hakkame siis pihta. Mainisin sissekandes nr. 2, et tegin plaane. Mitte ükski neist plaanidest ei läinud nii nagu ma ette olin kujutanud. Aga see ei tähenda, et asjad oleks halvasti läinud. Igal juhul. Mu vanemad läksid siis 25. juuli hommikul reisule ja ma jäin üksi koju. Muhaha. Kirjeldan siis oma värvilist vabadust.
25. juuli - Ärkasin pärastlõunal. Käisin siis söömas ja olles seal jõudis mulle kohale, et ma olen vaba ja saan midagi teha. Tulin siis koju ja hakkasin koristama. Toad olid katastroofilised, aga noh sain hakkama, loodetavasti. Leppisime siis sõpradega kokku, et teeme filmiõhtu. Läksin siis koos sõbrannaga linna ja jäime hiljaks. Märkusena mainiks ära, et see ei ole minu puhul üllatav. Näiteks kooliajal jõudsin igasse teise tundi mõned minutid hiljem. Linna jõudes avastasin, et mu kallid vanemad olid mu "söögiraha" kandnud valele pangakontole. Nimelt ei teadnud ja ei tea ikka veel, selle konto pin-koodi. Nii et, siis olime linnas ja ostsime igasugu asju. Võtsin sõbra käest pisut võlgu, sest miks mitte. Olles linnas jõudsin teisele kohutavale järeldusele. Pidime mu aias filmi vaatama, aga seal ma ju ei koristanud. Kui keegi mu sõpradest mainis, et mul on ju maja vaba, siis oli kohene plaanimuutus. Me läksime kõik minu poole. Vaatasime siis ära kaks filmi "Haunting in Conneticut" esimese ja teise osa. Avastasin, et mulle ei meeldi ikka veel õudukad. Ma ei karda neid, aga nad ei ole koheüldse mu lemmikžanris. Filmid ise olid normaalsed ja pulli sai. Keset ööd on alati hea nooli visata ja larbirelvadega ringi vehkida. Tegime ka siis muid asju natuke ja siis läksid pooled külalised ära. Varsti läksime kõik "magama". Neljast inimesest, kes sinna jäid, suutis ainult üks magama jääda. Mina ja teised, siis lihtsalt rääksime hommikuni. Kui magaja kella kaheksa paiku ära läks, alles siis sain mina magama.
26. juuli - Olin siis maganud ainult mingi paar tundi ja läksin jälle sööma. Päev otsa tuksusin poolunes üksinda kodus. Reaalselt ei mäletagi, mis ma tegin päev otsa. Tean vaid seda, et ootasin õhtut, et saaks öö otsa magada. Aga nagu väga tihti, ei lähe asjad nii nagu ma plaanisin. Sõber pakkus välja idee, et kuna ma olen üksinda kodus, siis peaks lan-party tegema. Mõeldud-tehtud. Mängisime siis öö otsa igasugu arvutimänge, ent sel ajal, kui uus mäng tõmbas mängisime me monopoly. Magama jõudsime alles siis, kui õues juba enamvähem valge oli.
27. ja 28. juuli - Täpselt ma ei mäletagi. Unetus teeb võimsaid asju. Asjad, mida ma mäletan. Käisin iga päev kell üks söömas. Mängisime sõbraga palju LAN-mänge. Olin öö otsa üleval, nii kaua kuni valgeks läks, sest und ei tulnud ja mulle ei meeldi üksi magada. Käisin sõbraga tennist mängimas, kuigi noh enamus ajast kulus ilmselt jutustamisele ja palli järel käimisele. Ja siis ma olen avastanud jälle vana kire. Ma kuulan stand-up komöödiat. Uskumatu, kui kaasahaarav ja naljakas see on. Minu isiklikud lemmikud on hetkel Russell Peters, Louis CK ja Chris D'Elia. Eelmine kord, kui stand-up lainel olin oli mu lemmikuks Gabriel Iglesias. Aga see ei puutu hetkel siia.
29. juuli - Mulle ei meeldi ärgata selle peale, et keegi on ukse taga. See on kohutav, aga nii see oli. Ja see, miks ta tuli ei olnud isegi minuga seotud. Ta on mingi suvaline onu, kelle nimegi ma ei tea, kes tuleb vahel hommikuti ja ma annan talle võtme ja ta teeb midagi ja annab mulle võtme tagasi. Ja see on suht tihti nii. Igal juhul, mängisin siis kella üheni, ehk mingi tunnikese sõbraga LAN-mänge ja siis käisin söömas. Koju naastes läks siis jälle mängimiseks ja siis täna jõudsid mu vanemad koju. Nende kojutulek sattus samale ajale sellega, kui ma ühe neiuga skypes rääkisin, nii et see oli pisut raske, mõlemaga korraga suhtlemine ma mõtlen. Ja siis lõpuks võtsin ma ennast kokku ja tegin selle paganama sissekande. Nüüd mõtlen teise blogi täitmisest, aga see on hetkel suht kinni. Sissekandeid ei ole, aga olge mureta need tulevad.
Ja siis see ka, et mu vanemad tulid koju ja nad on lihtsalt suht parimad. Erinevalt suurest enamikust, keda ma tean, ma ei vihka oma vanemaid. Nad on nagu super-chill inimesed ja nad on ägedad ja nad on mu vanemad, mu veri ja värki. Igal juhul, miks ma nii arvan? Sest nad tõid mu lauamängude kollektsioonile lisa :D Seekord on selleks siis "Reaalsuskontroll" ja ootan selle mängimist, aga see ei ole kõik. Kuna ma olen ka kaartide ja mustkunsti friik ehk noh ikka täielik nohik, kõige paremas mõttes, siis nad tõid mulle sellise raamatu nagu "Mustkunsti- ja kaarditrikkide piibel". Lisaks sellele veel mingi raamatu, mis on kuidagi tsitaatidega seotud ja nagu te teada võiks on mind alati huvitanud kõiksugu faktid ja tsitaadid. Ma lihtsalt nii üliõnnelik. Ja siis kuna ma pidevalt muusikat kuulan, andis mu ema mulle mingi julla, millega ma saan palju mugavamalt oma telefonist tulevat muusikat kontrollida. See on nagu yeeeeee...eeee. :D
Hetkeseisuga, on mu elu nagu lill. Ootame edasist :D Mõned probleemid ja soovid veel on, aga nende täitmisega võib pisut aega minna. Kui rahvas soovib, siis ma võin erinevatest asjadest täpsemalt rääkida. Ootan küsimusi. Üritan vastata. Kuigi mingite mõttetute küsimuste jaoks, mille üle väga filosofeerida ei saa, on mul ask.fm'is konto :D Sinna ootan ka küsimusi.
Sissekandes nr. 2 mainitud plaanid ei ole tühistatud, vaid edasilükatud. Ja ma olen teinud ka uusi plaane.
Kuna ma kirjutan sissekandeid öösel ja nagu tehniliselt on alanud uus päev. Siis kasutan uue päeva kuupäeva ja loo koha pealt vahetub päev magamamineku ja ärkamisega. Kui ma peaks tegema nö all-night'eri, siis kirjutan need kokku või lahutan mõnes kohas, kus kogu tegevus muutub. Kui ma näiteks olen mitu tundi tegevusetult youtube'i avarustes jõlkunud. :D
Aga mul tekkis küsimus, et kas lugejad eelistaks nii pikki sissekandeid või lühemaid? Andke teada.
Kuigi ma kirjutan seda pigem endale, võib teie arvamus midagi mõelda.
Ideed ja kommentaarid on teretulnud. Like'ige või Hate'ige või tehke mõlemat korraga.
Ja ma ei saa mainima jätta, et mul on uus fb ja ma ootan teie sõbrakutseid.
Järgmise korrani
Janus Pinka 30. juuli 2013
Wednesday, 24 July 2013
Sissekanne nr. 2
Päev 2
On päev 6735. Kokkuvõte tänasest päevast siis.
Tegin siis palju plaane ja värke, aga kahjuks neist rääkida ei saa hetkeseisuga. Mul on nö PLAAN, aga et seda läbi viia tuleb teha palju väikesi plaane. Ja just täna ma tegelesingi nende väiksemate plaanide väljamõtlemisega.
Tegin siis oma plaani valmis ja seda saatis üks tagasilöök teise järel. Ilmselt selgub alles homme, kas plaan töötab või mitte. Ma ise loodan, et töötab :D
Asjad, mida ma reaalselt tegin. Õpin ikka veel Solitaire saladusi, siis korjasin aias marju, et need külma panna kuni need halvaks lähevad ja vaikselt teen ettevalmistusi homseks plaaniks.
Arvestades sündmusi, mis ma homseks planeerinud olen, tõotab tulla hea ja sisukas päev ja loodetavasti eduline blogi.
Tahaks teid teavitada, et tegin uue facebooki ja kui asi eduliselt läheb, siis kolin sinna üle ja loobun vanast, aga hetkeseisuga vanas nii palju veel teha, et olen veel seal. Samas kordan, et uus konto ootab sõbrakutseid ja mõned võtan isegi vastu. Kui kohe ei võta, siis ära põe. Kui sõber oled, siis saad lihtsalt hiljem sisse.
Ja siis tegin ask'i konto :D ootan küsimusi
Lingid siis:
https://www.facebook.com/janus.pinka.31
http://ask.fm/JanusPinka
Rohkem mul hetkeseisuga jagada ei ole, aga ootan tagasi sidet küsimusi, ideid ja kõike muud sellist.
Järgmise korrani
Janus Pinka 25. juuli 2013
On päev 6735. Kokkuvõte tänasest päevast siis.
Tegin siis palju plaane ja värke, aga kahjuks neist rääkida ei saa hetkeseisuga. Mul on nö PLAAN, aga et seda läbi viia tuleb teha palju väikesi plaane. Ja just täna ma tegelesingi nende väiksemate plaanide väljamõtlemisega.
Tegin siis oma plaani valmis ja seda saatis üks tagasilöök teise järel. Ilmselt selgub alles homme, kas plaan töötab või mitte. Ma ise loodan, et töötab :D
Asjad, mida ma reaalselt tegin. Õpin ikka veel Solitaire saladusi, siis korjasin aias marju, et need külma panna kuni need halvaks lähevad ja vaikselt teen ettevalmistusi homseks plaaniks.
Arvestades sündmusi, mis ma homseks planeerinud olen, tõotab tulla hea ja sisukas päev ja loodetavasti eduline blogi.
Tahaks teid teavitada, et tegin uue facebooki ja kui asi eduliselt läheb, siis kolin sinna üle ja loobun vanast, aga hetkeseisuga vanas nii palju veel teha, et olen veel seal. Samas kordan, et uus konto ootab sõbrakutseid ja mõned võtan isegi vastu. Kui kohe ei võta, siis ära põe. Kui sõber oled, siis saad lihtsalt hiljem sisse.
Ja siis tegin ask'i konto :D ootan küsimusi
Lingid siis:
https://www.facebook.com/janus.pinka.31
http://ask.fm/JanusPinka
Rohkem mul hetkeseisuga jagada ei ole, aga ootan tagasi sidet küsimusi, ideid ja kõike muud sellist.
Järgmise korrani
Janus Pinka 25. juuli 2013
Tuesday, 23 July 2013
Sissekanne nr.1
Päev 1
Minu elus on see tehniliselt päev 6734. Aga noh selle blogi jaoks on see päev nr.1.
Tänane päev on kestnud kõigest tunnikese ja ma saan juba teha sissekande.
Alustuseks peaks mainima, et ma tegin endale blogi. Kuid ka see ei ole kõik.
Ma jõudsin järeldusele, et kõik informatsioon ei ole hea. See, mida ma teada sain, ei olnud hea :D
Aga noh see on hetkel kõik.
Järgmise korrani
Janus Pinka 24. juuli 2013
Minu elus on see tehniliselt päev 6734. Aga noh selle blogi jaoks on see päev nr.1.
Tänane päev on kestnud kõigest tunnikese ja ma saan juba teha sissekande.
Alustuseks peaks mainima, et ma tegin endale blogi. Kuid ka see ei ole kõik.
Ma jõudsin järeldusele, et kõik informatsioon ei ole hea. See, mida ma teada sain, ei olnud hea :D
Aga noh see on hetkel kõik.
Järgmise korrani
Janus Pinka 24. juuli 2013
Subscribe to:
Comments (Atom)