Sissekanne nr. 240

Päevad 880-936
Tik-tak - ma sain vanaks..

Hey. Mina siin. Mu ema ütles mulle tükk aega tagasi, et ma peaks midagi kribama, aga ma olen seda sujuvalt edasi lükanud, sest ma olen hoolimatu ja mul ei ole oma elu üle mitte mingit kontrolli..

Päevamõtted:
Kui aus olla, siis ma ei oska teile midagi kirjutada. Ma alguses mõtlesin teile kirjutada, et mul on selline unenäo tunne. Tead küll, kui sa ei suuda millelegi fokuseerida, silme ees on kogu aeg udune ja mingi osa infost on alati kadunud või üle. Selline tunne, et osa infost ei ole veel minu leveli jaoks kättesaadav. Lisaks see, et mu õudusunenäod on äärmiselt reaalsed ja ma vahel ei tea, kas ja mis on päris. Ma ei ole kindel, kas ma vahel räägin oma toakaaslasega või lihtsalt kujutan seda ette. Ja siis see, et kellaaeg on kogu aeg vale. Kõik oleks nagu 3 tundi vajalikust ees. Aga ma ausalt ei tea, mis saama peaks.

Aga mis seal ikka. Sain 21. Või noh, saan 9 tunni ja 44 min pärast selle lause kirjutamist. Ja ma ausalt ei tea, mida selle osas teha. See nagu ei muuda mitte midagi, aga samas nagu muudab ka. Aga selles suhtes, et mulle ilmselt kavatsevad inimesed õnne soovida, kellega ma ei ole pmst mitte kunagi suhelnud. See on üldse imelik, kui minuga suhtlevad inimesed, kellega ei ole varem suhelnud. Ma ei tea, mida teha. Viimane kokkupuude oli poes, kui müüja küsis, et kas ma tahan boonusraha kasutada. Ma ei tahtnud, kohe üldse ei tahtnud, aga kuna mu aju jooksis kokku, siis ma ütlesin jah ja kahetsesin. Oeh..

Käisin täna vanavanemate juures ja sain teada, kui kohutavalt igav ma olen. Ma olen 21. Ma kuulen jutte, kuidas mu eakaaslased kanepiuimas asju varastavad ja üksteisega igal võimalikul moel DNA'd vahetavad. Ja siis olen mina. Peaaegu täielikult karsklane, ei suitseta, ei käi pidudel, vallaline, aseksuaalne, värvipime ja igav. Ma lihtsalt olen. Tiksun ühest kohast teise, kuulan teiste vestlusi pealt, vaatan neid sageli liiga kritiseeriva pilguga. Ja samas teen ma kõige imelikumaid asju.. Ma pillasin šokolaadi tüki Tartus tänavale, võtsin selle üles ja sõin ära. Mul on nii palju küsimusi, millele ma vastuseid ei tea, sest mitte keegi ei räägi neil teemadel ja ma ise ka ei oska. Nagu näiteks monogaamia, suhted, armastus, massimõrvad ja mis kõik veel. Aga mis seal ikka..

Aga kuna kõik on kuidagi imelik, siis ma teen teile üleskutse. Ja kuna ma olen hooliv inimene, siis ma annan teile 2 valikuvarianti. Esiteks, anna mulle idee või teema, millest teile rääkida. Teiseks, otsi mind üles ja teeme midagi. Näiteks võime me lauamänge mängida. Või improviseeri oma hea asi.

Lõpumärkmed:
Ma oskan 70-ndate kohaselt ujuda. Areng seegi.
Ma ei ole ikka veel normaalkaalus.
Ja kõik mu on nii segane ja keeruline ja ülearu raske ja ma ei tea, mida teha.
Ma sain ühe neljandiku sõbrapäevakaardist see aasta. Hey, at least it's something.
Aga teile nagu alati:
Naerata, sest sul ilmselt läheb paremini kui mul.

Järgmise korrani
Janus Pinka 14. veebruar 2016