"Ära süüdista jõule, sa ei olnud juba augustis rannavormis."
Tere. Hästi hästi kiire on, aga ikka leian aega ja võimalust teie mõttemaailma reostada. Suurt midagi muud ei ole, kui see, et jõulud said läbi ja nüüd on aeg teid kõigega kurssi viia, miks see jõul imelik oli ja mida uue aasta uued tuuled toovad.
Päevamõtted:
Mu blogi on minule. Ja jällegi pärast seda, kui ma teile teada andsin, et kellegi ema mu blogi luges ja ennast haavatuna tundis, leidsin end jälle jututeemast, et mu blogi on minule. Ma jah, olen nüüd aru saanud, et ma ei saa öelda, et see on ainult minule. Te ei hooli sellest ja loete ikkagi minu kõige privaatsemaid mõtteid, mida ma avalikku eetrisse paiskan. Samas pean siiski vajalikuks toonitada, et kasutan seda kohta siin selleks, et enda aju hoida vabana. Kui sa oled nagu mina, siis sa lihtsalt vahel laed end mõtteid täis ja lendad kohutavate tagajärgedega õhku. Või siis kirjutad midagi kuhugi virtuaalse seina peale ja hingad sügavalt sisse-välja ja oled peaaegu, et isegi sõbralik. Vahel harva isegi päriselt sõbralik.
Otsin elukaaslast. Mõned teist ehk on märganud, et mu toakaaslane kolis välja. Võib-olla see, et ma kirjutasin seda siin ja niisama toon seda jutuks iga pooleteise tunni tagant. Aga nüüd on ka aeg minul minna. Tegelt olen sellele juba pikemalt mõelnud ja nüüd erinevate asjade kokkulangemisel on motivatsioon kodu leida veelgi suurem. Nii, et kui sinul on Tartus (mitte just äärelinna tühermaadel) üle koht minule või tead kedagi, kellel on ja kes otsib sinna elanikku või otsid ise ka kodu ja tahad kaaslast, siis anna mulle teada. Asi on suuresti selles, et ma ei taha üksinda elada. Varsti teen muidugi ka ilmselt postituse, kus minu head ja mitte nii head küljed.
Nõiaring. Mõni teist on ehk märganud, et mul on depressioon. Juba pikemat aega. Juba päris pikka aega. Ja ei, see ei ole otsa saanud. Oli küll korraks tunne, et suvel nagu juba oli kõik parem, aga haha, see suvi. Ja jah, see on paranemisteel, aga ideaalist on asi kaugel. Mul on ikka veel täies mahus ravi peal ja nii palju kui suudan, hoian sellest ka kinni. Aga te küsite mult nüüd juba väga korduvalt nõu. Miks? Ma tean inimest, kes läks tänu minule arsti juurde ja sai depressioonist lahti ja seda kõike selle aja jooksul, kui mina ikka veel depressiivne olen. Kuidas ma teid aidata saan? Ma ju ei tea, kuidas teie muresid lõpetada. Tee nagu mina? Kaota oma parim sõbranna, sest vahel korraks oli hea? Lõpeta tegelemine kõige muuga, kui üks hobi? Näitle, et kõik on korras? See viimane kusjuures on päris hea soovitus. Fake it till you make it. Aga see ei tule üleöö. Suur osa teist teab mind ilmselt alates 2014+ ehk kogu selle aja, kui ma olen depressiivne olnud.. Samas ma ei jõua korrata seda, et käi arsti juures. See on vaid 5 f**king euri. Jäta see üks viin või magicu booster ostmata ja mine. Sulle ei sobi, et järjekord on mitu kuud? Pane aeg ja mine, sest kui sa ei leia, et sa peaks kohe homme arstiabi saama, siis on ilmselt aega. Mina teadsin, et mul on arsti vaja. Ma ei söönud, ma ei maganud, ma ei suutnud millelegi keskenduda, ma tundsin, et mu süda on alla keskmise töös, ma lükkasin asju edasi (ka neid, mida ei peaks lükkama nagu söömine, hügieen ja sõpradega olemine). Mul oli valus, kui ma mõnest asjast mõtlesin ja iga öö kulus mul tunde enne kui ma lõpuks suutsin oma aju unne suruda. Olgem ausad, mõned neist on ikka veel ja mõnedest olen üle saanud. Kas ma vajan ikka arsti? Jah. Kas mul on arsti aeg pandud järgmiseks korraks? Jah. Kas ma soovitan sul ka aeg panna? Jah. Ja nüüd siis nõiaring. Teie kurbus minu üle teeb mind kurvaks. Ma tean, et ma ei saa vihjetest aru, aga isegi mina näen seda pilku. Liiga mitmed teist vaatavad mind iga kord sellise pilguga, et kas nüüd ongi viimane kord. Nii hull praegu ei ole. Mul on liiga palju asju planeeritud, et midagi endale teha. Mul on liiga palju motivatsiooni, et alla anda. Kuidas ma seda tean? Sest mul on olnud palju vähem motivatsiooni elada ja ma ei lõpetanud oma elu ära. Aga palun, ma tean, et te hoolite minust. Ma hoolin teist ka, isegi kui ma ei suuda seda välja öelda. Nii et palun, olgem rõõmsad või neutraalsed, sest keegi teist ei oska piisavalt näidelda, et mind ära petta oma võltsnaeratusega.
Kes sa oled? Keegi teist updates oma fb profiilikat ja ma nüüd tean, kes järgmisena unfriendi saab, sest ma ei tea, kes sa oled. Kuidas see võimalik on? Mul on ainult 300 sõpra ja ma ei tea isegi neid kõiki. Tahaks ju uskuda, et ma tean vähemalt 300 inimest. Ja ma ei mõtle siin, et ma peaks teadma, et milline on su lemmikjäätis, milline on su peremudel ja mis su tähtkuju on. Ma mõtlen pigem seda, et kuidas ma ei tea sedagi, et kust ma sind tean või miks? Ma ei mõista. Kõik nokivad, et mul on mingi max jabur limiit selle 300'ga, aga ma isegi ei tea kõiki teid..
Jõulud. Selleks korraks läbi. Mäletate mul oli plaan teha 24 head asja. Ma tegin seda. Ma ei tea, mida ma tegin, aga ma tegin 24 head asja. Sinna sisse kuulus valetamine, inimestega kohtumine üle pika aja, glögi joomine, korduvalt inimeste mandariinidega söötmine ja tegin ka jõulukingi. Sinna sisse kuulusid paljud asjad. Aga ma ei teinud asju, mida ma plaanisin. Ma ei jõudnud kinno, ma ei jõudnud ka kirikusse (ja ei, ma ei ole usklik, aga mulle soovitati minekut), ma ei annetanud, ma ei teinud piparkooke, kuigi 3 inimest tahtsid minuga seda teha. Ma ausalt ei tea, kuidas see viimane ei realiseerunud. See oli kõige tõenäolisem neist. Oh well, enamus neist asjadest saan ma ka muul ajal teha ja kui ei, siis vaid natuke enam kui 300 päeva pärast on jälle jõuluperiood.
Lõpumärkmed:
Ilusaid jõule teile kõigile. Loodetavasti on 2017 viimane nädal teie jaoks imeline ja sealt edasi veelgi parem.
Mu ema on savage. Troglodüüdi ema kirjutas mu emale. Ja mu ema pani talle tuimalt blokki. Ma armastan sind, emme. Ole sama võrratu edasi.
Otsi mind veel enne aastalõppu üles ja teeme üksteisele kalli.
Aga teile nagu alati:
Naerata, sest juba homme ootavad sind uued seiklused.
Järgmise korrani
Janus Pinka 25. detsember 2017
Tere sõbrad, mu nimi on Hilvar Mennik, ma olen pärit Pärnust, Eestist. Olen siin, et levitada häid uudiseid puudustkannatavatele inimestele. Ma olin masenduses, kui mu naine lahkus mu juurest teise mehe juurde, kuna mul paluti töö lõpetada, kuna mul oli vähk ja ma sain katki. Ta võttis mu ainsa tütre ära, nii et minu ainus võimalus oli surra. Üritasin talle helistada, kuid ta eiras mind, saatsin talle tekstsõnumeid ja äkki vastas ta ning ütles, et ma ei peaks talle enam helistama ega tekstisõnumit saatma, nii et ühel päeval võtan ühendust mu sõber facebookis ja ma seletasin talle sõna otseses mõttes ning ta rääkis mulle ka, et tal olid samad probleemid ka varem ning ta tutvustas mulle doktor osagiede nime kandvat õigekirjapakkujat, saates mulle oma isikliku e-kirja ja võtsin temaga ühendust aadressil [doctorosagiede75@gmail.com] ja ta vastas mulle kiiresti, selgitasin talle oma probleeme ja ta käskis mul mitte muretseda, et ta on nii teinud, et nii paljude inimeste jaoks olen mees, kes ei uskunud kunagi loitsu, kuid otsustasin seda proovida, ta kinnitas mulle 24 tundi, et loo õigekirja ja ravib mind ka vähist ning aitab mul paremat tööd saada ja äkki saatis ta mulle oma haiguse ravimeid. Võtsin seda vaid 2 päeva ja olin vaba. Ma ei uskunud oma silmaga järgmisel päeval, koputas keegi mu uksele ja ma ei oodanud sel päeval kedagi, et äkki oli see minu naine Pisarad ja ma ei suutnud seda taluda. Ta palus mind ja palus andestust kohe. Sain kõne oma ettevõttelt, kus olin töötanud aastaid, et mind ülendati USA paragoni ettevõtte juhiks. Palun aidake mul tänada arsti osagiedet ennistamise taastamine, mille olen kaotanud, palun palun abi vajavatel inimestel pöörduda arstiga osagiede poole tema isikliku e-posti aadressil doctorosagiede75@gmail.com või whatsappiga telefonil +2349014523836 tänu, et Jumal õnnistaks neid, kellel on selle tunnistuse lugemiseks aega, et õnne saata
ReplyDelete