Sissekanne nr.201

Päevad 511-524
"Ütle alkole ei 2015" ehk vähemalt 360 kainet päeva.

Ma pole ammu bloginud ja ma võiks vabandada, aga keegi kunagi rääkis, et valetada ei ole ilus, nii et nojah, läheme millegi muu juurde edasi. Väga valdav osa mu suhtlusringkonnast on puhkusel. Aga mina? Minul on õppimisperiood. Õnneks ei ole ma pühadeinimene, nii et see ei ole väga nukker olukord minu jaoks. Aga kui eksamiperiood läbi saab, saan mina ka natuke puhata ehk mitte midagi teha, sest mul ei ole midagi teha kunagi..

Päevamõtted:
Aga läheme edasi minu idiootse idee juurde nimega "Ütle alkole ei 2015" ehk vähemalt 360 kainet päeva. Otsin selleks perioodiks kaaslast/tugiisikut. Kainete päevade all mõtlen ma seda, et tahtlikult ei pruugi mitte mingeid alkohoolseid tooteid. Sellepärast jätangi 5 päeva juhtudeks, kui keegi tahab, et sa veini maitseks või sa pead mingil kummalisel üritusel jooma. Aga kumbki neist ei ole kohustuslik, nii et ehk 365 päeva on teoorias tehtav. Põhjuseid, miks seda teha on palju ja ma ei taha neisse väga sukelduda, aga ma jagan seda ideed teiega, sest ma otsin kedagi kellega seda koos teha. Paljud teist on kohutavad inimesed ja vinguvad, et ma võiks seda üksi ja salaja teha, aga ma olen aus: ma olen sõltlane. Jah, ma tõesti ei joo iga kolmapäeva ja reede õhtu lootes, et ma suudan oma depressiivsed mõtted maha matta. Mul on selleks teised moodused, näiteks valetada, et kõik on korras ja oma toas rahulikult mõelda, miks ma kõike nii valesti kogu aeg teen, aga see on juba hoopis muu teema. Aga iga kord kui ma lähen mõnele sotsiaalsele koosviibimisele, vaatan ma poes alkoholiriiuli poole ja mõtlen, mida ma ostma peaks. Mitte isegi kas, mille puhul ma isegi väga veel ei muretseks. Tõsi ma joon küll iga kord äärmiselt vähe, sest ma ei tunne vajadust end iga kord laua alla juua, sest elus on tõesti muid asju kui see surin peas. Ma tunnen, et ma olen suuteline vähemalt 360 päeva aastas kaine olema. Aga kui leidub keegi, kes tunneb, et tal on samasugune probleem ja samasugune soov, siis me võiks seda koos teha. Teate küll, koos on lihtsam, koos on parem, koos on toredam. Selle idee eesmärk ei ole karskluse edendamine, enese või maailma parandamine ega ka millegi leidmine. See on enesetõestus ja lollide otsuste tegemise vähendamine. Kui sina arvad, et sa suudad ja tahad selle rännaku koos minuga teha, siis kirjuta, helista või saada kasvõi email, kui muidu ei saa. "Ütle alkole  ei 2015" ehk vähemalt 360 kainet päeva.

Aga räägime asjadest, mille puhul te ei pea mitte midagi tegema. Aga te võiks vähemalt mõelda, et kas teie teete või tegite kunagi selliseid asju. Sõitsin siis rongiga Tartusse ja minu vastas istus üks eelduslikult 15-aastane tüdruk. Ja ma muutusin nukraks, sest kui muusika kõrvale jätta, siis ei olnud mul teha, kui inimesi vaadata. Ja ma vaatasin tema poole, tema silmi, tema suhtumist kõigesse tema ümber. Ta nägi reaalselt välja nagu 13-aastane mässuline. Ja see on nukker, sest mille vastu tema mässab? Selle üle, et ema ostis iPhone 6 asemel iPhone 5? Selle üle, et hommikul tuli telekast teine multikas kui tavapäraselt? Selle üle, et ta ei saa põhikooli matemaatikast aru? Okei, ma saan aru, et ma õhutan ise ka kõiki süsteemile vastu hakkama, aga jumal küll, see on kohutav, mida teie teete. Kui ma näen sind emaga koos rongis enam kui pool tundi ja sa ei ütle talle mitte ühtegi sõna, siis ei ole see normaalne. Kui sa vihkad matemaatika õpetajat, et ta su põhikooli matemaatikas läbi kukutas, siis on probleem sinus, sest kuidas sa elus hakkama peaks saama? Okei, ma saan aru, et sul ei ole elus vaja teadmist, et integraal x'ruudus on 2x, aga kui su laps kunagi seda ei tea ja sinult küsib, mis sa siis teed? Ma olen aus, ma ei õppinud kõike ära, mida mu õpetajad mulle seletada üritasid, aga kui ma 12. klassi kevadel sain teada, et mingite lihtsate integraalide abil on võimalik lahendada päriselu ülesandeid, olin ma reaalselt rabatud. Selleks ajaks ma enam integraale ei mõistnud ja eksamile minnes teadsin vaid seda, kuidas paberil seda asja lahendada. Nii et jah, kui sa oled 13-aastane, siis ole rõõmus, räägi vanematega, küsi targematelt õpilastelt abi ja kui sa pead, siis valeta. Kõike seda selleks, et kui sa saad vanemaks ja su hääl lõpuks midagi muudab, siis oled sina pigem see, kes kukutab diktaatori kui see, kes läheb kohtusse, sest su kohvi oli liiga kuum. Ole ühiskonnale kasulik, see on reaalselt sinu võimalus.

Ah jaa, ma ilmselt ei pea teile rääkima, mis asi on nihilist.fm. Igal juhul seal oli mingi kirjutis üks päev, mis rääkis mingist mingist kutist, keda kunagi löödi bussis viis korda küünarnukiga näkku, sest ta oli eestlane. Ja siis ta nagu muuseas saatis kõik värvilised ja venelased persse. Ja ma siis ma pidin selle asja kinni panema, sest ma ei talu sellist asja. Miks kuradi pärast ei võiks me rahus elada? Miks me peame kõiki vihkama? Miks me ei võiks koos elada kõigiga? Palun saage aru, et ma ei räägi teile, et ai-ai eestlased ärge olge nii kinnised ja armastage ka neid värvilisi inimloomi. Ma räägin kõigi 7,.. miljardi inimesega. Miks on meil nii, et kui mõni moslem riiki tuleb, siis me ootame, et ta oma kultuurist loobuks ja meie oma üle võtaks ja miks tema eeldab, et meie peaks tema kultuuri ülistama ja enda omast loobuma. PS: see ei ole otseselt moslemite vastu suunatud teema, aga kedagi pidi ju näiteks võtma. Elagu allah ja teised poisid ka. Aga tulles tagasi peateema juurde. Miks ei või nii olla, et me mõlemad loobume oma kultuuri ülistamisest ja kui mõni moslem tuleb siia elama, siis meie sööme sealiha edasi ja kui see talle ei sobi, siis koligu tagasi. Kui ta sellega nõus on, siis meid ei sega, et ta keset Tartu raekoda oma mati maha paneb ja Onu Allahi poole kiidusõnu loobib. Miks me arvame, et me oleme kellestki paremad? Kas me tõesti oleme nii võrd kitsarinnalised sitapead, et me usume, et sinised silmad ja 3 tooni heledam nahk teeb meist paremad inimesed? Kõik võiks tegeleda oma asjadega ja kui sulle ei sobi, mida teised teevad, siis jäta see enda teada ja vaata mujale. Vaata kuhugi, kus on parem ja kui sa ei leia sellist kohta, siis ole vait ja kui sa ei suuda, siis ma olen kuulnud, et kuus jalga nööri ei ole nii kallis.

Ah jaa, te kõik teate, et jõulude ja muude ebavajalike pühade ajal saab pere kokku ja võtab natuke. Nojah, minu vanaisa võttis siis ka. Ja siis ta mingi loendamatu kordi ütles, et mina pean ta nime ja verd edasi viima poisslapse kaudu ehk et tema saaks nime ja verd edasi viia. Õnneks ongi see mu peamine eesmärk ju. Aga nüüd sai seda ka vanaisale lubatud. Jah, nii et juhtugu, mis juhtub, pean ma sellise lapse saama. Olgu selleks siis seadusliku naise kaudu või siis alati saab surrogaatema teenust kasutada. Aga mõelge kunagi on kuskil järgmine väike lokkis juustega maailmaparandaja, kes küsib teie lastelt, miks nemad inimesi vihkavad või kontsadega käivad, kui nad seda ilmselgelt ei oska. Tore on mõelda, et kunagi on kuskil keegi, kes on 50% mind ja 50% kedagi teist ja viib mu nime, verd ja ideoloogiat edasi.

Ah jaa, öösel vastu tänast (loe: see osa päevast, mis jääb päikesetõusu ja loojangu vahele. Jah, ma magasin valge aja maha.) nägin ma und. Mitut erinevat und, mis ei olnud väga muul moel seotud, kui see, et ma olin seal. Enne kui ma räägin oma unenäost, räägiks ma sellest, et mõned päevad varem nägin ma, et ma olin mässulise liikumise juht ja tapsin inimesi, kes minu kaaslasi ähvardasid. Päev peale seda olin ma järgmine mässuliste liikumise juht ja loopisin granaate keset Tallinna linna jällegi inimeste sekka, kes meid tappa üritasid. Nende unenägude sees oli ka muid asju näiteks liputamine ja mässu planeerimine, aga kuna ma ei teinud kumbagi, siis jätan need kõrvale. Ka täna oli mu unenäos olukord, kus ma olin vähemuse liige, meid üritati tappa ja ma pidin põgenema. Ja siis ma arvasin, et on hea idee end voodi alla peita, sest üks mu liitlane tegi seda.  Olime siis mõlemad voodite all ja siis kuidagi tõmmati mind sealt välja ja siis hakkas mingi kummaline armulugu minu ja selle inimese vahel. See kestis edasi ka järgmise unenäo ajal, kus ma olin mingis rannas asuvas mõisas koos temaga ja kui ta minust eemale läks, röövisin seda mõisa. Ja põgenemise käigus leidsin ma rääkivad pead (ilma kehadeta, karpides), mida mu sõber uputada üritas ja siis varastasin mingeid kummalisi münte ja mind vist hukati. Ja enne kui ma edasi lähen, siis see tüdruk on jah seesama tüdruk ja ma isegi unenäos kannatasin selle all, et ma enda arust kõik kunagi ammu korduvalt ja massiivselt persse keerasin. Oeh.. Aga kuna ma surin, siis muutus kõik veelgi kummalisemaks. Jah, õnneks või kahjuks teda enam ei olnud, aga mul oli kaaslane ja ma olin supervõimetega. Ja siis me võitlesime koos mingite ebaloogiliste asjade vastu. Olgu nendeks siis olendid warcraft 3 mängust, kaheksajalad maismaal või kentaurid, kes mind teadsid. Aga enne kui ka edasi räägin, pean ära mainima, et kõndisin üks päev koju ja mõtlesin, et kui ma oleks midagi banshee laadset. Bansheed on tuntud oma metsikult jubeda karje poolest. See mõte tuli "Teen wolf" sarjast. Aga ma mõtlesin, et ma vajan seda ka mingiks muuks eesmärgiks. Ja siis ma lisasin "shockwave" efekti, ehk lööklaine. Ja unenäos võttis see veel omaette pöörde, sest ma olin ebaloogiliselt kiire, tugev, osav ja suutsin batmani mängude kombel hõljuda. Ja siis ma pidevalt lasin oma karje teele ja kõik, mis ette jäi sai kas surma, plahvatas või vähemalt lendas eemale. Hukkasin ikka üpris palju inimesi ja laevu ja muid olendeid. Aga et, ma ei oleks liiga võimas teistega võrreldes, oli mu kaaslasel võime teleporteeruda. Tagasivaadates ei olnud hea idee, tema käest teleporteerumise ajal haarata, sest kui seda tegin vahetus ka uni. Viimases unes olin ma mingis kummalises hotellis võõraste inimestega, kes ei tahtnud minuga linna peale minna ja sellega uni lõppeski. Kogu see protsess, nii segane, võrratu ja halb see ka ei olnud, kestis hommikul kella poole kaheksast kella poole neljani. Ehk selle aja, kui õues valge oli.

Muusika. Olen üks neist inimestest, kes kuulab kogu aeg midagi, et kõik enda ümber välja lülitada. Aga ma jäin mõtlema, et miks mulle mõni laul meeldib rohkem kui teine. Ja siis ma jõudsin järeldusele, et igas laulus on mingi asi. See võib olla ilus laulja, mingi hea sisu, read millega samastun, ootamatu puänt või veel midagi muud. Ja selliseid asju on veel palju ja palju, aga ma arvan, et see peab minus lihtsalt tekitama mingi tunde ja isegi kui ma seda ei tunnista ja seda meeletult varjata üritan, siis olen ma tegelikult ülimalt tundeline inimene ja viimastel aastatel tundub, et häid tundeid jääb aina vähemaks ja vähemaks, aga selline ju elu ongi. Aga kell on juba palju ja ma olen jälle unine, nii et ma vist võtan asja kokku kah.

"MIDA KÕIKE ELUS OLED PIDANUD KÜLL TALUMA
VERIVAENLASTELTKI VAHEL HARVA ABI PALUMA
MÕNIKORD SA TAHAKS LIHTSALT KARJUDA JA LÕHKUDA
LÜÜA NUTTA NAERDA ARMASTADA SURRA ELADA

JA KUI TUNDUB ELU VEEREB RAGINAGA ALLA MÄEST
KÕIK NII KINDLAD OTSAD LIBISEVAD ÄRA SINU KÄEST
VÕTA KOKKU END SEST ASI EI SAA OLLA JU NII HULL
PÄIKE SÄRADA VÕIB TAEVAS JUBA HOMME HOMMIKUL"

Lõpumärkmed:
Ma olen viimasel paaril päeval liiga palju kuulanud kahte laulu. "Ma pole superman" ja "Does your chewing gum lose it's flavour?". Aga miks ka mitte..
Kui sa peaks "Ütle alkole ei 2015" raames jooma, siis sellega algab päev, mis kestab 24h. Kui enam kui 24h tunni möödudes oled ikka veel joobes, on kaks päeva.
Aga teile nagu alati:
Nautige elu, sest uuel aastal uue hooga.

Järgmise korrani
Janus Pinka 30. detsember 2014

Sissekanne nr. 200

Päevad 498-510
Kauaoodatud puhkus ehk posttraumatic stress disorder

Kuna nii palju aega olen pidanud vaikima, siis on nii palju mõtteid peas, et ei oskagi kohe kuskilt peale hakata. Tahaks teha nagu nagu stand-up koomikud, et alustad kuskilt peale ja siis räägid sajast eri asjast ja siis tõmbad kõik korraga kokku ühes naljas. Aga ma ei oska seda ja kell on ka palju. Nii et siin on minu mõtted ebaloogilises ja korrapäratus järjekorras veidike ootamatul ajal.

Päevamõtted:
Alustame kontsadest. Ma ei saa naistest aru. Kõigepealt väänavad nad endale mingid kontsad alla ja siis õhtu lõpuks istuvad kuskil ja kurdavad, et jalad valutavad. Mina ei saa aru, miks te nii teete. See ei ole ju ühestki otsast kasulik.. Või noh, kas tõesti ei ole siis ümmarguse kivi peal mitte ühtegi moeloojat, kes teeks ilusaid madalaid kingi? Minule on ühe korra olnud nii, et kontsa olemasolu midagi tüdruku osas muutis. Ja sel korral ei olnud tal mingeid kontsasid. Oh, Rootsi, oh Rootsi.. Aga kui te sellest enda arust mingit kasu saate, siis andke minna, miks ka mitte, elame ju ühe korra. Olen ühe asja üle natuke õnnelik ka. Ma ei näinud ühtegi purjus jaanalinnu ja kaelkirjaku järglast.

Ma imestan, et ma pean seda ka siis teile ütlema, kui ma juba ülikoolis õpin. Ära mitte kunagi löö teist inimest, kui sa sellega ei hoia ära suuremat kahju. Mitte kunagi, mitte mingil juhul, isegi mitte mingite arusaamatute voodimängude ajal. Ei rusika ega lahtise käega, ei jala ega peaga. Ära löö teist inimest. Paljud teist ei pruugi seda teada, aga minagi olen olnud koolikiusamise ohver ja selle tagajärjel on minust saanud sotsiaalne ebard. Iga kord, kui käib pauk, mingi imelik heli või kellegi mingi kehaosa üritab mind puudutada tekib mul kaitsereaktsioon. Ma võpatan ja üritan eemale tõmbuda. Palun, ma tõsiselt palun teid. Ärge lööge teist inimest. Isegi kui ta seda palub. Ärge ka ehmatage tahtlikult inimesi. Alles laupäeval "mängulikult" lõi üks kutt mind korduvalt, üritades lahe olla. Kui ma seda hiljem mainisin, siis lõi mind teine kutt õla pihta. Ja nende mõlema suhtes on mul nüüd reaalselt raske mingit respekti omada. Ja see ei ole vabandus, et nad olid joonud. Kordan viimast korda, palun ärge lööge mitte kunagi mitte kedagi, kui see ei ole vajalik suurema kahju ära hoidmiseks.

"Ütle alkole ei". Kummaline reklaammõte, mis tekkis mul seistes keset Shootersit. Seisin seal korraks üksinda ja vaatasin ringi ja jõudsin järeldusele, et see ei ole minule. Nägin hiljem pilti internetis, kus keegi ütles, et ta valiks pigem lõkkeõhtu sõpradega kui sellise peo. Paratamatult mingite mööndustega teeksin minagi seda. Kained inimesed, soe ilm, lõke, tähistaevas ja natuke süüa. Aga tulles tagasi alkoholi juurde, siis ma tean, et suur osa minu sõpruskonnast ei loobu iialgi sellest harjumusest. Okei, ma olen nõus andestama, kui te joote vahel harva paar pokaali veini või puhkusereisil trimpate palmi all jahedat märjukest. Ma olen nõus andestama, kui joote aastavahetusel natuke šampust või võtate pitsi viina. Ma olen nõus andestama ka matustel pakutava alkoholi tagasihoidliku tarbimise. Ja ka pulmas luban teil pruutpaari terviseks klaasi või äärmisel juhul kaks tõsta. Aga see ei ole normaalne, kui end iganädalavahetus või vaba hetk täis juua. Ja kui sa oled alaealine, siis ka ära joo. Viimasel peol, kus ma käisin ma jõin ära 9 tunniga kaks 0,33l alla 5% alkoholisisaldusega jooki. Ja ma ei pidanud joomisest väga pause. Ma jõingi umbes pudeli 4 tunniga. Ja ma ei ütleks, et see midagi halvemaks tegi. Nii et teeme uusaastalubaduse, et me joome vaid siis kui selleks on reaalne põhjus. Siinkohal on paslik mainida, et emotsionaalse valu allasurumine või nukra tuju tõstmine ei ole reaalne põhjus. Ja iga nädalavahetuse ja/või vaba hetke võime kulutada ju sõprade seltsis, sööme porgandeid ja joome mahla. Kordan: "Ütle alkole ei."

Varsti tuleb see vanamees meie juurde ju. Jätame talle mingi meene ja tema jätab meile kingitusi. Oh, kuidas ma juba ootan, kuidas Kõikvõimas Odin Sleipniri seljas tuleb. Ja siis saame talli ukse taha Sleipnirile süüa panna ja siis Odin jätab meile kingituse. Oh, päikesepühade aeg teeb südame soojaks. Aga noh, teie ilmselt ootate seda Coca-Cola ja kristluse poolt toodetud paksu punast vanameest põtrade ja päkapikkudega, et Onu Jeesuse sünnipäeva puhul nänni saada. Aga egas ma siis teie peale pahane ei ole. Vaatame näiteks inglise sõna päikesepühade kohta. "Yule", meenutab õudselt mingit sõna, näiteks jõul, mille mitmus on ilmselt jõulud. Omg, te tähistate rip-off päikesepühasid. Aga vaatame kalendrit. Päikesepühad on talvisel pööripäeval (21. või 22. dets) ehk siis te ei valinud oma rip-off püha jaoks isegi väga eemalolevat kuupäeva. Oh teid. Aga räägime veel ka mehest, kes asju toob. Ma loetlen oma kuti asju, teie vaadake, mis teie omaga klapib. Pikk valge habe, kummaline loom, kes teda sel öösel ringi lennutab. kummaline värviline müts ja mantel, toob kinke, elab kaugel põhjas, allutatud maagiline tööjõud, kes kõik kingid valmis teeb, ilmselt on midagi veel, aga ma loodan, et te saate aru, et me peaks põhjamaalastena austama oma traditsioone ja loobuma sellest kummalisest Coca-cola ja kristluse loomingust. Elagu Odin ja päikesepühad.

Võiks arvata, et ma olen justkui Grinch. Teate küll, see võrratu tegelane, kes üritas jõule röövida. Temast on minu arust üks parimaid kirjelduslaule. Ei ole mingit lääget jama, et tal on kõige ilusam naeratus või kõige sügavamad silmad. Lihtsad sõnad, lihtne viis, sügav ja ilus mõte.

     You're a mean one, Mr. Grinch
     You really are a heel,
     You're as cuddly as a cactus, you're as charming as an eel, Mr. Grinch,
     You're a bad banana with a greasy black peel!

     You're a monster, Mr. Grinch,
     Your heart's an empty hole,
     Your brain is full of spiders, you have garlic in your soul, Mr. Grinch,
     I wouldn't touch you with a thirty-nine-and-a-half foot pole!

Aga teie õnneks või kahjuks ma seda ei ole. Ma olen see kutt, kes kõige eest peitu poeb ja internetis teistele pahasti ütleb, sest nemad tähistavad seda püha. Aga minu toas on sellega rahu ja vaikus. Ei ühtegi kuuske, ei ühtegi jõulukaunistust. Ei midagi üleliigset. Vaid tass sooja teed, mis mind kurja külma eest kaitseb. Kurja külma ja rõveda vee eest.

Veefoobia. Ma tahaks, et see oleks mingi loll nali või väljamõeldud kiiks. Aga vesi tekitab minus sügavaid raskusi. Kui tihti teil tekib duši all uppumise tunne? Ilmselt mitte iga kord. Kui paljud teist vihkavad vihma tekitatud helisid? Ilmselt keegi teist isegi armastab seda. Kes teist käis sel suvel ujumas? Ilmselt enamus. Kes teist kaotab mõtlemisvõime kui ta ületab vihmasaju ajal jõge? Ilmselt mitte väga paljud. Kellel on raske vihma käes hingata? Ma loodan, et mitte kellegi. See on reaalselt üks hullemaid asju, mida ma ette kujutada suudan. See on jube.

Ah jaa. Kui ma juba Odinit ülistasin, siis meenub üks mees kaugelt lõunast. Allah. Miks kedagi ei koti kui ma ütlen, et Jumal on kõikvõimas või Odin on kõikvõimas, aga kui ma ütlen Allahu akbar, mis tähendab seda sama, siis on probleem? Inimesed saage aru, need, kes end õhku lasevad on üksikud äärmuslased. Enamus muslemeid on täiesti tavalised inimesed, kes kasutavad sõnapaari allahu akbar ka siis kui kõik on hästi. Seda kasutatakse isegi tervitamiseks. Nii et allahu akbar ja Onu Jeesus on ka tore.

Ah jaa. Mul on teile küsimus. Kui minu vabanduseks oli eksam, tööd ja eluspüsimise soov, siis mis on teie vabandus? Ma ei ole viimasel ajal pea ühtegi blogi näinud kuskil. Ja see tekitab minus hirmu. Miks on nii, et mina üksi pean seda saiti elus hoidma. Või kui see ei ole nii, siis miks te minu eest seda varjate? Kõik on ju korras ja hea ja seda peaks jagama, kuid kõik on ju valesti ja nõme ja seda peaks kritiseerima. Selleks me ju siin olemegi.

21. sajand ja kui aus olla, siis sellele eelnenud aastakümme või paar ka. Kummalised nimed. Miks on nii, et mul kulub vahel 3 katset, et inimese nime õigesti hääldada ja kirjapilt on veelgi hullem? Mul endal on ka teistsugune ja huvitav nimi, aga minu arust on see hääldatav. Aga meie ühiskonnas on nii kummalisi nimesid, et ma reaalselt ei saa aru, mida meie vanemad 90-keskpaigas mõtlesid.

Lõpumärkmed:
Aga nüüd ma lähen.
Enne päikesepühasid katsun veel vähemalt ühe blogiga hakkama saada.
Seni kaua, edu ja jaksu kõigile.
Ja nagu alati:
Nautige elu, sest Odin, Allah, Jumal, Zeus, Aten ja kõik teised poisid on sama asi ju.

Järgmise korrani
Janus Pinka 16. detsember 2014

Sissekanne nr. 199

Päevad 492-497
Kolm asja, mis ei jäätu..

Hey, mina siin. Üllatus-üllatus. Aga kuna mul ei ole homme otseselt kooli ja mul ei ole midagi targemat teha, siis mõtlesin, et võin ju natuke blogida. Kassid on elus, mina olen elus, ma olen surmväsinud, rühmatöö on minu jaoks seljataga ja see ei olnud väga kerge ega väga tore kogemus. Reedel on kontrolltöö, esmaspäevaks kriminaalkolleegiumi kaasus, kolmapäeval kontrollkaasus ja siis saan eksamiks õppima hakata, kuigi peaks seda juba tegema. Siis tulevad päikesepühad ja siis tuleb eksam, aastavahetus ja eksamid ehk suhteliselt tuksis olukord, aga oh well, ega ma ei tahtnudki ju magada, sotsiaalset elu ja midagi muud ma ka ei tahtnud.

Päevamõtted:
Eile olin siis netis. See on loll väide, sest kui ma just otseselt ei tegele millegagi (asukoha vahetus, magamine jne jne), olen ma kogu aeg netis. Aga olin siis youtubes, kus ma ka kogu aeg olen, sest ma reaalselt ei talu vaikust, liiga palju hirme on vaikuses. Aga siis ma nägin ühte videot, kus mingilt anon saladuste lehelt mingites 'Murica ülikoolides oli võetud inimeste ülestunnistusi, et nad on kurvad ja häbenevad, et nad on süütud. Ja kogu selle video ma mõtlesin, et inimkonnaga on midagi reaalselt valesti. Miks arvab keegi, et temaga on midagi valesti, kui ta ei ole osalenud selles kummalises aktis. Olen aus, ma ei ole ka selles kummalises rituaalses aktis osalenud, aga ma ei ütleks, et ma sellepärast halvem olen. Okei jah, mul on üks kogemus vähem kui suurel osal maailmast, aga ma ausalt ei usu, et see halb on. Mul ei ole ka kogemust ebaõnnestunud enesetapuga, õnnestunud sellega on veelgi vähem, mul ei ole kogemust osaleda avariis, kus oleks laipu, mul ei ole kogemust näha rahekuule, mis on tennisepalli suurused. Aga kas ma olen sellepärast kuidagi halvem? Julgen öelda "Virgin and proud", kuigi see tõesti tundub ühiskonnaseisukohalt algupäraga sama. "Mutant and proud."

Itaalia keel. Sest ilmselgelt ei ole ladina keel minu jaoks piisav. Kui keegi on näinud mind Iuridicumis paragrahvi märk otsaees ringi rallimas, siis ma ausalt ei pidanud väga teesklema oma ladina keelega. Tänases seminaris ütles õppejõud, et mu hääldus oli liiga itaaliapärane, aga paratamatult tekkis mul küsimus selle osas, et kas meil on tõesti mingitki tõestust selle osas, et vanad roomlased ja what not ei kõlanud nii. Aga kes olen mina vaidlema. Ma ei ole ju ühtegi keelt peale oma emakeelte ära suutnud õppida ja needki saaks mul palju-palju kõrgema tasemega olla. Aga noh, oh elu ja asjad.

Räägime jäätumisest. Maailmas on ainult kolm elusolendi gruppi, kellel ei hakka kunagi külm. Jääkarud, pingviinid ja hoorad. Kui see netis on, on see tõsi. Miks ma seda räägin? Sest mul on külm. Pidevalt. Ma reaalselt pean kandma kihtide viisi riideid igal oma kehaosal, et mul ei oleks külm. Ja meil ei ole isegi veel talv. Nii et eks ma pean omale hakkama teed sisse kallama, sest ma loodan, et ma olen nagu termos. Aga ma näen (tõsi, mitte väga tihti) oma vastassoo esindajaid miniseelikutes. Ma pidin ühte tšikki kolm korda vaatama, sest esimesel kahel korral olin ma veendunud, et tal ei ole midagi jalas, siis aga nägin jope serva alt imelühikest seelikut. Mul hakkas reaalselt külm. See ei ole ju normaalne. Ma ei ütle, et nad peaks sellise tegevuse lõpetama, sest sisetingimustes on ju ilus vaadata, aga see ei saa ju nende tervisele hea olla. Aga noh, ju see on kuidagi selle seksiasjaga seotud ja ehk ei olegi mul vaja teada, kuidas ja miks ja what not.

Ma kusjuures hiljuti tegin enesetapu. See oli mingis kummalises pool-Lucid unes. Või ehk oli see päris Lucid, ma ausalt ei tea. Aga olin siis kunagiste koolivendadega mingis tulevikumaailmas. Ja me istusime nagu teate küll filmides 'Murica hobod on, istuvad tünni ümber ja räägivad juttu. Tegemist oli mingi salajase vastuliikumise moodi asjaga. Ja meil kõigil olid I <3 § särgid ja ma tahtsin, et need oleks I § <3, sest ma olin veendunud, et armsatust saab seadusega reguleerida. Ja siis need särgid tekkisid, mis oli esimene märk, et tegemist oli Lucid laadse asjaga. Peale seda tuli sinna üks auto, siuke tavaline auto, max 5 istekohta. Ja siis sealt tuli mingi 10 inimest välja. Vaatasin kõrvale ja üritasin natuke liialdada ja ütlesin kaaslasele, et neid oli vähemalt 20 ja kui ma tagasi vaatasin, oligi neid umbes nii palju. Nii et ootamatu clown car võiks olla teine Lucid asi. Siis muutusin ma pahaseks ja kui me auto juurest tagasi tünni juurde läksime jäin ma maha teistest. Siis meenus, et ma olin seda und varem näinud, aga eelmine kord oli ju meid ju rünnatud. Ja just kui ma mõttega lõpuni jõudsin, jooksid välja kaks kutti, kes käskisid kõigil varjuda ja mingid veoautod, mida ma alateadlikult riigivõimu ja ohuga seostasin, sõitsid meie poole. Ma lihtsalt jooksin kõigist eemale ja mingi poolemeetrise kivimüüri poole. Hüppasin sellest üle ja kukkusin ligikaudu 2 meetrit. Meenus, et sellised asjad on vaid mängudes võimalikud. Ja mängudel on liiga sageli mänguala piirangud. See oli üks neist. Järjekordne viide lucid asjale. Ja siis ma surin. Ja lihtsalt, et te teaks, siis peale surma tuleb ette spawn-screen, aga restart nuppu ei ole. Aga täpsemalt ma kommenteerida ei oska, sest kell sai 6:00 ja mu äratus helises. Ma ei ärganud selle peale, aga uni lõppes.

Kõik inimesed kardavad midagi. Olles väga piirideta fantaasiaga terrorist huvituv noormees võõras majas, on need veelgi esinenumad. Aga ma leidsin lahenduse oma hirmudega võitlemiseks. See juhtus ühel öösel. Istusin siis voodile ja vaatasin ukse suunas, kartes, et keegi astub sealt sisse ja pussitab mu surnuks. Siis vaatasin voodi kõrvale pimedusse ja arvasin, et sealt tuleb keegi ja pussitab mu surnuks. Siis meenusid veel boogey-man voodi all ja siis tuligi lahendus. Minu lahendus on nii loll, et see on geniaalne. Ma jõudsin järeldusele, et ma tean nii palju võimalusi, kuidas ma võiks surra, et mul ei ole mõtet ühegi pärast muretseda. Kui suren, siis suren, aga loodetavasti seda ei juhtu. Ja te ei usu, kui lihtne peale seda magada on. Nagu öeldakse "not a care in the world." Kõik muutus nii ebaoluliseks, voodi nii mugavaks ja ma lihtsalt uinusin peaaegu koheselt.

Ah jaa, lõpetuseks kirjeldaks ma oma viimaste päevade mõttemaailma. Kui ma selle kohustuse kaelast saan, on veel see ja see. Ja kui ka need kaelast saan, siis on veel see ja see. Oh issand, ma oleks pidanud ju seda ka tegema. Kui ma seda teen, võin seda ka juba teha. Ja muidugi, peamine küsimus, mida ma veel valesti võisin teha. Ja siis ma lihtsalt õppisin ja õppisin ja...

Lõpumärkmed:
Aga kuna mu silmad valutavad ja power nap ei olnud piisavad minu energiataseme taastamiseks, siis lähen proovin veel seda magamise asja, et homme oleks energiat õppida.
Aga teile nagu alati:
Naudi elu, sest tegelikult on kõik natuke imelikud.

Järgmise korrani
Janus Pinka 4. detsember 2014