Kauaoodatud puhkus ehk posttraumatic stress disorder
Kuna nii palju aega olen pidanud vaikima, siis on nii palju mõtteid peas, et ei oskagi kohe kuskilt peale hakata. Tahaks teha nagu nagu stand-up koomikud, et alustad kuskilt peale ja siis räägid sajast eri asjast ja siis tõmbad kõik korraga kokku ühes naljas. Aga ma ei oska seda ja kell on ka palju. Nii et siin on minu mõtted ebaloogilises ja korrapäratus järjekorras veidike ootamatul ajal.
Päevamõtted:
Alustame kontsadest. Ma ei saa naistest aru. Kõigepealt väänavad nad endale mingid kontsad alla ja siis õhtu lõpuks istuvad kuskil ja kurdavad, et jalad valutavad. Mina ei saa aru, miks te nii teete. See ei ole ju ühestki otsast kasulik.. Või noh, kas tõesti ei ole siis ümmarguse kivi peal mitte ühtegi moeloojat, kes teeks ilusaid madalaid kingi? Minule on ühe korra olnud nii, et kontsa olemasolu midagi tüdruku osas muutis. Ja sel korral ei olnud tal mingeid kontsasid. Oh, Rootsi, oh Rootsi.. Aga kui te sellest enda arust mingit kasu saate, siis andke minna, miks ka mitte, elame ju ühe korra. Olen ühe asja üle natuke õnnelik ka. Ma ei näinud ühtegi purjus jaanalinnu ja kaelkirjaku järglast.
Ma imestan, et ma pean seda ka siis teile ütlema, kui ma juba ülikoolis õpin. Ära mitte kunagi löö teist inimest, kui sa sellega ei hoia ära suuremat kahju. Mitte kunagi, mitte mingil juhul, isegi mitte mingite arusaamatute voodimängude ajal. Ei rusika ega lahtise käega, ei jala ega peaga. Ära löö teist inimest. Paljud teist ei pruugi seda teada, aga minagi olen olnud koolikiusamise ohver ja selle tagajärjel on minust saanud sotsiaalne ebard. Iga kord, kui käib pauk, mingi imelik heli või kellegi mingi kehaosa üritab mind puudutada tekib mul kaitsereaktsioon. Ma võpatan ja üritan eemale tõmbuda. Palun, ma tõsiselt palun teid. Ärge lööge teist inimest. Isegi kui ta seda palub. Ärge ka ehmatage tahtlikult inimesi. Alles laupäeval "mängulikult" lõi üks kutt mind korduvalt, üritades lahe olla. Kui ma seda hiljem mainisin, siis lõi mind teine kutt õla pihta. Ja nende mõlema suhtes on mul nüüd reaalselt raske mingit respekti omada. Ja see ei ole vabandus, et nad olid joonud. Kordan viimast korda, palun ärge lööge mitte kunagi mitte kedagi, kui see ei ole vajalik suurema kahju ära hoidmiseks.
"Ütle alkole ei". Kummaline reklaammõte, mis tekkis mul seistes keset Shootersit. Seisin seal korraks üksinda ja vaatasin ringi ja jõudsin järeldusele, et see ei ole minule. Nägin hiljem pilti internetis, kus keegi ütles, et ta valiks pigem lõkkeõhtu sõpradega kui sellise peo. Paratamatult mingite mööndustega teeksin minagi seda. Kained inimesed, soe ilm, lõke, tähistaevas ja natuke süüa. Aga tulles tagasi alkoholi juurde, siis ma tean, et suur osa minu sõpruskonnast ei loobu iialgi sellest harjumusest. Okei, ma olen nõus andestama, kui te joote vahel harva paar pokaali veini või puhkusereisil trimpate palmi all jahedat märjukest. Ma olen nõus andestama, kui joote aastavahetusel natuke šampust või võtate pitsi viina. Ma olen nõus andestama ka matustel pakutava alkoholi tagasihoidliku tarbimise. Ja ka pulmas luban teil pruutpaari terviseks klaasi või äärmisel juhul kaks tõsta. Aga see ei ole normaalne, kui end iganädalavahetus või vaba hetk täis juua. Ja kui sa oled alaealine, siis ka ära joo. Viimasel peol, kus ma käisin ma jõin ära 9 tunniga kaks 0,33l alla 5% alkoholisisaldusega jooki. Ja ma ei pidanud joomisest väga pause. Ma jõingi umbes pudeli 4 tunniga. Ja ma ei ütleks, et see midagi halvemaks tegi. Nii et teeme uusaastalubaduse, et me joome vaid siis kui selleks on reaalne põhjus. Siinkohal on paslik mainida, et emotsionaalse valu allasurumine või nukra tuju tõstmine ei ole reaalne põhjus. Ja iga nädalavahetuse ja/või vaba hetke võime kulutada ju sõprade seltsis, sööme porgandeid ja joome mahla. Kordan: "Ütle alkole ei."
Varsti tuleb see vanamees meie juurde ju. Jätame talle mingi meene ja tema jätab meile kingitusi. Oh, kuidas ma juba ootan, kuidas Kõikvõimas Odin Sleipniri seljas tuleb. Ja siis saame talli ukse taha Sleipnirile süüa panna ja siis Odin jätab meile kingituse. Oh, päikesepühade aeg teeb südame soojaks. Aga noh, teie ilmselt ootate seda Coca-Cola ja kristluse poolt toodetud paksu punast vanameest põtrade ja päkapikkudega, et Onu Jeesuse sünnipäeva puhul nänni saada. Aga egas ma siis teie peale pahane ei ole. Vaatame näiteks inglise sõna päikesepühade kohta. "Yule", meenutab õudselt mingit sõna, näiteks jõul, mille mitmus on ilmselt jõulud. Omg, te tähistate rip-off päikesepühasid. Aga vaatame kalendrit. Päikesepühad on talvisel pööripäeval (21. või 22. dets) ehk siis te ei valinud oma rip-off püha jaoks isegi väga eemalolevat kuupäeva. Oh teid. Aga räägime veel ka mehest, kes asju toob. Ma loetlen oma kuti asju, teie vaadake, mis teie omaga klapib. Pikk valge habe, kummaline loom, kes teda sel öösel ringi lennutab. kummaline värviline müts ja mantel, toob kinke, elab kaugel põhjas, allutatud maagiline tööjõud, kes kõik kingid valmis teeb, ilmselt on midagi veel, aga ma loodan, et te saate aru, et me peaks põhjamaalastena austama oma traditsioone ja loobuma sellest kummalisest Coca-cola ja kristluse loomingust. Elagu Odin ja päikesepühad.
Võiks arvata, et ma olen justkui Grinch. Teate küll, see võrratu tegelane, kes üritas jõule röövida. Temast on minu arust üks parimaid kirjelduslaule. Ei ole mingit lääget jama, et tal on kõige ilusam naeratus või kõige sügavamad silmad. Lihtsad sõnad, lihtne viis, sügav ja ilus mõte.
You're a mean one, Mr. Grinch
You really are a heel,
You're as cuddly as a cactus, you're as charming as an eel, Mr. Grinch,
You're a bad banana with a greasy black peel!
You're a monster, Mr. Grinch,
Your heart's an empty hole,
Your brain is full of spiders, you have garlic in your soul, Mr. Grinch,
I wouldn't touch you with a thirty-nine-and-a-half foot pole!
Aga teie õnneks või kahjuks ma seda ei ole. Ma olen see kutt, kes kõige eest peitu poeb ja internetis teistele pahasti ütleb, sest nemad tähistavad seda püha. Aga minu toas on sellega rahu ja vaikus. Ei ühtegi kuuske, ei ühtegi jõulukaunistust. Ei midagi üleliigset. Vaid tass sooja teed, mis mind kurja külma eest kaitseb. Kurja külma ja rõveda vee eest.
Veefoobia. Ma tahaks, et see oleks mingi loll nali või väljamõeldud kiiks. Aga vesi tekitab minus sügavaid raskusi. Kui tihti teil tekib duši all uppumise tunne? Ilmselt mitte iga kord. Kui paljud teist vihkavad vihma tekitatud helisid? Ilmselt keegi teist isegi armastab seda. Kes teist käis sel suvel ujumas? Ilmselt enamus. Kes teist kaotab mõtlemisvõime kui ta ületab vihmasaju ajal jõge? Ilmselt mitte väga paljud. Kellel on raske vihma käes hingata? Ma loodan, et mitte kellegi. See on reaalselt üks hullemaid asju, mida ma ette kujutada suudan. See on jube.
Ah jaa. Kui ma juba Odinit ülistasin, siis meenub üks mees kaugelt lõunast. Allah. Miks kedagi ei koti kui ma ütlen, et Jumal on kõikvõimas või Odin on kõikvõimas, aga kui ma ütlen Allahu akbar, mis tähendab seda sama, siis on probleem? Inimesed saage aru, need, kes end õhku lasevad on üksikud äärmuslased. Enamus muslemeid on täiesti tavalised inimesed, kes kasutavad sõnapaari allahu akbar ka siis kui kõik on hästi. Seda kasutatakse isegi tervitamiseks. Nii et allahu akbar ja Onu Jeesus on ka tore.
Ah jaa. Mul on teile küsimus. Kui minu vabanduseks oli eksam, tööd ja eluspüsimise soov, siis mis on teie vabandus? Ma ei ole viimasel ajal pea ühtegi blogi näinud kuskil. Ja see tekitab minus hirmu. Miks on nii, et mina üksi pean seda saiti elus hoidma. Või kui see ei ole nii, siis miks te minu eest seda varjate? Kõik on ju korras ja hea ja seda peaks jagama, kuid kõik on ju valesti ja nõme ja seda peaks kritiseerima. Selleks me ju siin olemegi.
21. sajand ja kui aus olla, siis sellele eelnenud aastakümme või paar ka. Kummalised nimed. Miks on nii, et mul kulub vahel 3 katset, et inimese nime õigesti hääldada ja kirjapilt on veelgi hullem? Mul endal on ka teistsugune ja huvitav nimi, aga minu arust on see hääldatav. Aga meie ühiskonnas on nii kummalisi nimesid, et ma reaalselt ei saa aru, mida meie vanemad 90-keskpaigas mõtlesid.
Lõpumärkmed:
Aga nüüd ma lähen.
Enne päikesepühasid katsun veel vähemalt ühe blogiga hakkama saada.
Seni kaua, edu ja jaksu kõigile.
Ja nagu alati:
Nautige elu, sest Odin, Allah, Jumal, Zeus, Aten ja kõik teised poisid on sama asi ju.
Järgmise korrani
Janus Pinka 16. detsember 2014
No comments:
Post a Comment