Monday, 25 May 2015

Sissekanne nr. 220

Päevad 651-658
Yin-yang ehk kas heaga peab alati halb kaasas käima?

Hey. Mu sõber suri hiljuti ära. Alguses mõtlesin, et peaks temast kirjutama oma blogis. Aga olgem ausad, internet ei ole selleks kõige õigem koht. Ja ma üritan kõigest muust mõelda. Absoluutselt kõigest muust.

Päevamõtted:

Päevad 659-665

Hey. Pole päris pikalt midagi avaldanud. Väga kirjutanud ka ei ole. Minu elus lihtsalt ei ole mitte midagi.

Päev 666
Maailm on kummaline paik..

Hey. Kas te ka leiate, et ma väga palju ja väga tihti teile kirjutan? Mina ka mitte. Aga siiski, mu ema on mulle viimased päevad järjepidevalt pinda käinud, et ma peaks kribama teile, aga oh well. Igal juhul, siin ma olen, sest parem hilja kui mitte kunagi.

Päevamõtted:
Räägime kõigepealt eelmistest katsetest kirjutada sissekannet nr. 220. Ilmselgelt kirjutasin ma kohutavalt palju selle osas, kui mu sõber suri. Aga siis see "kadus ära" ja ma jäin vist magama ja hommikul lükkasin kribamise edasi. Siis juhtus see, et mu ema tahtis, et ma kirjutaks, aga selle asemel istusin ma kuni aku tühjaks saamiseni internetis vaadates kummalisi pilte ja videosid. Ja siis nüüd on päev 666 ja ma otsustasin blogida.

Päev 666. Asi on ilmselt selles numbris. Kunagi kui ma olin väheke noorem, uskusin ma kogu seda kristluse jama, et taevas ja põrgu ja Onu Jeesus. Aga kasvades suuremaks, leidsin ma, et kristlik kiriku olemus on nõme propaganda ja valesid täis ja ei ole uskumist väärt. Aga siiski kasvasin ma üles kristlikus õhtumaa kultuuris ja midagi pidi ju külge jääma. Kasvõi see, et 666 on mingi paha ja õel number. Umbes nagu 13, 7, 69 ja 1984 omavad kummalisi tähendusi teatud kontekstis. Vana hea Vikipeedia sõnul: „Siin olgu tarkust! Kellel on mõistust, see arvutagu välja metsalise arv, sest see on inimese arv, ja tema arv on kuussada kuuskümmend kuus.“ – Ilm. 13:18 ehk siis jah. See on kummalise matemaatilise tehte tulemus ja olgem ausad, meie jaoks on see tühine number, mis on lihtsalt kummaliselt lahe, sest keegi teine kardab seda. Aga enne kui ma edasi lähen, siis selle loogika kohaselt Saatan = paavst.. Kas paavst ei ole kõige püham ja kristlikum isik elavate seas? Aga see selleks.

Aga kui me juba usu juurde tulime, siis ma ikka ei saa üle oma usundist. Suurel määral teiste inimestega vesteldes ja oma ajusagarates tuhlates olen ma jõudnud paarile järeldusele. Esiteks, minult küsiti, et kuidas minu ususektiga liituda. Ära muretse, sa juba oled sellega liitunud. See ei ole vabatahtlik ja sellest ei saa loobuda. Aga kui teie aeg tuleb ja te ei ole elanud vastavalt minu usu reeglitele ja mul oli õigus, siis on bai-bai ja näeme ei kunagi. Kui ma eksisin, siis ei mõjuta mu usk teid aga kuidagi. Kuidas teada, kas sa teed pattu? Mina, kui ainus prohvet, sätestan Kõrgema Jõu poolt imelihtsa reegli. Kõik, kust keegi saab kahju on patt, kust kasu on voorus ja kui sinu voorustel on Kõrgema Jõu kohaselt suurem kaal kui sinu pattudel, siis on teispoolsus sinu jaoks võimalik. Kui ma aega ja võimaluse leian, vaatan ma teiste usundite käsud üle ja toon vajalikud oma usku ja on  asi veelgi selgem. Peamine põhjus on selles, et inimkond on harjunud suure osaga neist reeglitest. Minu usu ajalugu? Vaid see, mis on tõendatud. Kuni kellegi supervõimed tõendatud pole, leiab minu usk, et seda ei saa õigeks lugeda. Samas ei ole iga tõendamatus vale, minu usus on ka neutraalsus.

Ema ütles mulle, et kui lugeda Vana Testamenti, siis Jumal on õel ja kuri ja paha ja mida kõike veel. Aga kes ütleb, et ta seda ei ole? Tegemist on kontrolliva olendiga, kes otsustas, et üks inimgrupp on parem kui teised ja siis ta tappis teisi ja kaitses oma gruppi. Mingil hetkel uputas ta kogu maa, sest kõik peale ühe kuti ja ta pere olid ebameeldivad. Aga mis seal ikka. Kõrgem Jõud on minu seisukohal loonud nii hea kui ka halva ja mitte keegi peale tema ei ole õige otsustama miks. Aga kuna mina olen ta prohvet, siis levitan tema ideed. Ah jaa, ja siis ütles mu ema, et ma olen valeprohvet. Aga noh, eks me kunagi näeme seda, kui kõik otsa saab ja teispoolsus ootab. Aga aitab tänaseks usust, mul hakkab hirmus juba.

Ma peaks eksamiteks õppima, aga asi on nii, et ma ei suuda end kokku võtta. Iga kord, kui ma tunnen vajadust õppida, juhtub midagi, tahetakse minust midagi, ma ei tunne end hästi või ma pean midagi muud tegema. Aga ma pean õppima. Hullult närvi ajab see, et kogu aeg tõstetakse midagi ümber ja muudetakse ära. Õppeinfosüsteem on vahepeal totaalselt kasutu ja info liikumine on olematu või täis valesid. Ja ma vihkan valesid, igal kujul. Ka see on minu jaoks vale, kui mulle midagi lubatakse, ma teen selle järgi plaanid ja siis see ümber muudetakse. See on vale ja paha ja nii ei tohiks.

Ma ausalt tahan teile kirjutada. Ma kirjutaks maast ja taevast ja millest iganes veel. Aga kell on palju ja ma ei tunne end hästi, nii et ma tänaseks lõpetan. Aga ma luban teile, et ma kirjutan teile. Ma luban, et ma teen endast kõik võimaliku, et ma suvel vähemalt kord nädalas teile kirjutaks, aga siinkohal pean vist kohaldama seda, et suvi algab keset juunit ja lõppeb keset septembrit, sest muidu on kooliga natuke raskusi. Aga ausalt, ma ei taha teis pettumust tekitada. Ja suvel võib ka raskusi olla, sest ma tahaks kirjutada midagi sellist nagu oli Printess ja Antikristus, aga sellega on mitmeid probleeme. Aga see selleks.


Lõpumärkmed:
Kirjuta mulle.
Kui sa ei oska kuidagi alustada, siis saada: koolon tärn, hey ja räägi mulle oma viimasest 24st tunnist.
Aga teile nagu alati:
Naerata, sest kõik on erinevad ja see teeb meid sarnasteks.

Järgmise korrani
Janus Pinka 25. mai 2015

No comments:

Post a Comment