Vahel on kollane ja vahel ei ole ka..
Tere. Mina siin. Kuna kell on palju ja homme pikk päev, siis ma end väga kaua kinni ei hoia. Mis siis vahepeal juhtunud on - ma loodan, et sa küsid. Sain teada, et mul on keskmine punataju häire. Ehk siis see teadmine ei vii mind väga kuhugi edasi, aga teie võite guugeldada "protanopia" ja "protanomaly" ja äkki saate teada, "mis värvi [see] on".
Päevamõtted:
Leidsin jälle "Imagine" laulu. Ma kohati arvan, et see sõnum on hea. On sealgi ju maailm, kus pole sõda, omandit ja on sõprus ja headus ja kõik muu. Aga siis ma kuulasin seda laulu uuesti, umbes nii 13 korda ja minu mõttesse jäi kajama, et ei ole religiooni. Ja see on kurb ja paha, sest mina ju usun. Aga minu Kõrgem Jõud ei välista sõja puudumist ja sõprust ja muud head. Minu usk on täis armastust ja headust ja ma leian, et usk paha olemine on vaid ateistide ja "teist" usku isikute vabandus, et kedagi vihata saaks. Ehk jah, järgmine ilus laul natukene minu jaoks minu poolt rikutud.
On mingi jutt, et kunagi Einsteini vanemad arvasid, et Albert on pisut lihtne. Poiss oli 9-aastane ja ikka veel ei rääkinud korralikult, vaid märksõnad kui sedagi. Ja siis ükskord söögilauas ütles ta, et supp on liiga kuum. Vanemad üllatusid ja küsisid, et miks ta varem ei olnud rääkinud ja ta vastas, et kuni sinnamaani oli kõik korras olnud. Tore jutt ju. Ja ma olen märganud, et ma olen viimasel ajal selline. Kui asjad on neutraalsed või positiivsed, siis ma vaikin ja kui asjad on negatiivsed, siis ma ütlen midagi. Ja see jätab vist minust väga pahura ja õnnetu pessimisti mulje. Aga ma vist tegelikult ei ole. Ma vähemalt ise tahan uskuda, et ma olen lihtsalt paljude reeglitega inimene, sest ma usun, et nii on lihtsam elada.
Näiteks varrukad. Oi, ma armastan varrukaid. Mul on ainult 1 riietusese (ja sellegi ostsin alles eelmisel nädalal), millel ei ole varrukaid. Tegemist on vestiga ehk selle all on 99% ajast midagi, millel on varrukad. Inimese keha juures on palju asju, mis mulle ei meeldi. Varrukate olemasolul näiteks kaovad õlad ja kaenlaalused. Ja see on minu arust palju toredam vaatepilt, kui see, et ma pean neid nägema. Ja okei, ma tunnistan, et igal reeglil on erandeid. Kui sul on nt. Kreeka jumala keha, siis miks sa üldse seda riietega varjad? Aga kuni ei ole, siis on tuhat võimalust end katta, kasuta mõnda neist. Ja noh, see on vaid väike osa inimeste riietusest, mis mind häirib.
Õunad ja piim. Kui ma olen Tartus, siis ma tunnen end imelikult kui ma päeva jooksul paari õuna ära ei söö ja Jõgeval olles joon ma nädalavahetusega mitu liitrit piima ära. Aga Tartus piima väga ei joo ja Jõgeval õunu ei söö. Ja siiani ainus põhjus, mis ma välja mõelnud olen, on toidu paigutus kummaski kodus. Ehk puhas laiskus ja suutmatus toitu hankida on loonud olukorra, kus ma käitun erinevalt sõltuvalt sellest, kus ma olen.
Sotsiaalsus. Ma olen kodus meeletult vaikne. Kui välja jätta "hey"-"hey", siis viimati rääkisin ma oma toanaabriga 23. oktoobril. Ehk terve novembri kuu istusime me ühtegi mõtteküllast vestlust pidamata. Ja ma olen sellega rahul. Aga samas jäin ma alles eile sõpradega peale trenni juttu ajama. Trenn lõppes kell 8 ja me hakkasime natuke peale 10 ära minema. Ja see ei ole kaugeltki rekord peale trenni olesklemises. Rekord peaks praeguse seisuga olema selline, et me hakkasime natuke enne 11 ära minema, sest ma tahtsin poodi minna. Ja arvestades, et peale trenni väga vaikimist ei ole, siis on see hämmastav minu arust. Kuidas on võimalik, et ma teatud aja ei suuda vait olla ja teatud aja ei räägi sõnakestki.
Päikesepühad. Vanasti eestlased tähistasid päikesepühasid. Oli aasta pimedaim aeg ja taheti, et päike tagasi tuleks. Selle märgiks toodi tuppa igihaljas puu või oks ja see kaunistati ära. Ja kuna öösel oli Odinit oodata, siis jäeti igihalja puu juurde suupisteid ja natuke märjukest. Hommikul leidsid lapsed, et toit oli kadunud ja puu all olid hoopis erinevad mänguasjad. Aga noh, siis otsustas keegi tore onu, et kuna piiblis ei ole Onu Jeesuse sünnipäeva, siis nüüd on selleks 25. dets. Kahtlaselt lähedane kuupäev päikesepühadele ja Saturnalia'le (roomlaste püha, kus jagati omavahel kinke ja pandi pidu). Nii et jah, olgem eestlased ja võtkem üles päikesepühade traditsioonid. Olge mureta, te ei pea väga oma "traditsioone" muutma. Lihtsalt kaotagem Kristus sealt püha juurest ja naudime parem päikesese naasmist. Muideks, sõna Jõulud tuleb kelti sõnast Yule, mis tähendab, et jällegi peaks me sammu kirikust eemale astuma.
Meil ei ole "off" nuppu. Vahel veedan ma voodis selili mitmeid tunde, vahel istuli tõustes, et võtta lonksuke vett ja siis uuesti nägu patja suruda. Kui mugav oleks elu, kui meil oleks "off" nupp, millel me saaks valida, et lülita mind sisse mingi teatud aja pärast või kui on oht minule. Ma ei peaks mitte kunagi enam vaatama pimeduses lage ja meenutama kõike seda koledat, mis minu elus juhtunud on. 1000 asja, mida ma oleks pidanud tegema ja miljon viisi, kuidas neid teha oleks saanud ja ma ei teinud mitte midagi. Ma lihtsalt olin. Seisin seal, segaduses ja kivistunult teades, et kui voodisse jõuan, siis mulle meenub see. Ja need ei ole isegi suured asjad. Mind ikka veel kummitab mälestus, et mul paluti valida number ühe ja kolme vahel ja ma ütlesin neli.
Saladused ja valed. Ma ei ole siiani aru saanud, miks mingid teatud küsimused on tabu. Väidetavalt ei tohi teatud inimgruppidelt küsida, kui vanad nad, kui palju nad kaaluvad jne. Miks? Ega mu arvamus sinust selle tõttu sinust ei muutu ju, vähemalt mitte väga. Siis olukorrad, kus inimesed teevad üksteisele võltskomplimente. Miks? Kui sa ütled kellelegi, kes ei ole antud situatsioonis ilus, tubli vms, et ta on ilus, tubli vms, siis ta järgmine kord võib ju uuesti seda teha korrata, et ilus, tubli vms olla. See aga tekitab olukorra, kus me tahame head, aga teeme hoopis kahju. Valed ja saladused ei too minu arust mitte kunagi pikemas perspektiivis kasu ja neid tuleks võimalikult tihti vältida.
Armastus. Ma reaalselt ei tea, mida see sõna tähendab. Mul pole õrna aimugi, kuidas ja kas see armumisest, kirest ja muust säärasest erineb. Kui ma eksi, siis armumine peaks olema armastusele eelnev staadium. Aga samas ma usun Kreeka müüti, kuidas kunagi olid inimesed 2 pea, 4 käe ja 4 jalaga, aga kuna Zeus kartis, et me saame tema vastu, lõi ta meid kaheks. 1 pea, 2 kätt ja 2 jalga ja sunnitud terve igaviku otsima oma teist poolt. Samas lugesin ka kuskilt, et mehed armuvad 7 sekundiga. Aga miks armuda kogu aeg uutesse inimestesse, kui kuskil on see üks ja õige. Ja kuidas ma aru peaks saama, et see isik, kellesse ma 7 sekundiga armusin on just see, kellega ma peaks terve igaviku veetma. Ja kas üldse on sellist asja nagu see üks ja õige või peaks me kõik leppima sellega, mis meile juhuslikult satub. Ma lihtsalt ei tea enam, mida selle kõige osas teha ja mulle vahel tundub, et kõigil teistel on olukord kontrolli all. On üks ja õige ja siis olen mina, armun iga 7 sekundi tagant, sest ta naeratas, ütles hey või tegi midagi muud toredat.
Lõpumärkmed:
Vahel ma mõtlen, et kas teistel on ka nii imelik kogu aeg kui minul..
Aga teile nagu alati:
Naerata, sest maailmas on liialt inimesi, kes näivad pessimistlikud.
Järgmise korrani
Janus Pinka 2. detsember
No comments:
Post a Comment