I thought love was only true in fairy tales..
Hey, mainisin kellelegi, et mul on üks lõpetamata sissekanne. Lõpetame ära selle siis. Korea, korea, korea.. Enamus mu viimase aja jututeemadest on sellega seotud. "Hey, teeme pühap midagi?" Korea.. "Hey, mind ei ole, saad minu eest konspekteerida?", sest Korea. "Teeme see nädal midagi?" Eip, trennis, sest Korea. Aga ei, loodame, et see tuleb võrratu reis ja kogemus, mis ei unune kunagi. Also, kui ma liialt sellest räägin, siis võid vabalt teemat muuta. Ma katsun mitte solvuda. Aga mis seal ikka, mõttetud mõtted, siit ma tulen.
Päevamõtted:
Mõni teist on vahest märganud, et meil on käimas presidendivalimised. Kui täiesti aus olla, siis mul on küllaltki ükskõik, kes selle rolli endale saab. Kui me võtame praeguse presidendi.. Ma ei tea, mida ta oma võimuajal teinud on. Kui päris aus olla, siis ma vaid tean, et tal on kikilips ja ta naine pettis teda ja kumbki neist ei ole just ülemäära presidendiks olemisega seotud. Ja ilmselt ei saa ma ka uuest presidendist enam teada. Eelmist nägin korraks vilksamisi silmanurgast ühe korra. Uuega ka just väga sinasõbraks saada ei kavatse. Aga see ei ole see, millest ma rääkida tahtsin. Ma tahtsin rääkida sellest, et mõni neist kandidaatidest on naine. Ja siis on minu internetis inimesed, kes ilmselt ei solvuks, kui ma nende kohta feministid ütleks. Aga igal juhul, nad postitavad asju, et oh võibolla Eesti esimene naispresident, oh see on suur samm naiste jaoks, oh hukka patriarhaalsus ja võim rahvale.. Okei, ma saan aru, et väidetavalt on naised üldiselt halvemas seisus. Aga need postitused jätavad mulje nagu meil oleks olnud 5000 aastat meeste võimu ja what not. Väidetavalt on meie riigil olnud 4 presidenti.. Ei tundu just väga pikk aeg meestevõimu. Ja ma ei tea, kas asi on minus või mitte, aga ma leian, et keegi ei tohiks saada toetust vaid sellepärast, et ta on mingist soost. Toetada inimest vaid sellepärast, et ta on naine on sama halb, kui teda mitte toetada vaid sellepärast, et ta on naine. Aga noh, mul juba ammu probleem sellega, et feminism loobus võrdõiguslikkusest ja hakkas naiste huve kaitsma. Ja shout-out, respect ja kõik muu neile feministidele, kes tõesti tegelevad mõlema soo probleemidega.
Keeleõpe, õpin hetkel vene keelt, eesti keelt ja viipekeelt. Ja kõigi kolme puhul hakkab mind vaikselt häirima nende täpsus. Kus on pehmendusmärk, koma või milline on käeasend. Vahel on nagu mulje, et ma õpiks seda keelt lihtsalt selleks, et kui terroristid kinni võtavad ja hakkavad komavea pärast inimesi hukkama, oleks mul võimalus elada. Aga olgem ausad, 99% lausetest siin maailmas on kontekstipõhised. Isegi, kui ma panen koma valesse kohta, jätan pehmendusmärgi panemata või hoian kätt natuke liiga kõrgel või madalal, saab ülejäänud konteksti abil mu vea kõrvale jätta. Või, te võite alati täpsustust küsida. Keel on üks asju, mis minu arust ei tohiks olla jäikade reeglitega. Kui mingi reegel on ebaloogiline ja tänavakeeles välditud, siis põrgusse selle reegliga. Kui on piisav kontekst (ja enam kui mitte on see minimaalselt nõutud), siis saavad kõik aru, et pärast ja peale või vahest ja vahel on okei. Kuigi, keelte läbisegi kasutus võib tuua probleemi. Suudan oma elust (21 aastat) tuua vaid ühe näite, kus keel mõjutas midagi (also, küsimuste korral oleks saanud seda vältida). Kasutasin D&D kolli kirjeldamiseks sõna tarretis (see ei meenunud) asemel üht USA brändi Jell-o. [tšello]. Üks mu mängukaaslastest arvas, et ma viitan eesti keelsele sõnale tšello (see suur viiul). Ja tõesti, pean tunnistama, et peale kaklust arutelu pidades jõudsin minagi järeldusele, et seda viga oleks saanud vältida.
Kell on palju ja nädal on pikk, nii et tänane viimane mõte. Inimesed, sõbrad, ideed, idee kandjad. Üldjoontes neli kategooriat, kuhu ma inimesi jagan. Inimesed - neil on kõik nende tunnused olemas. Nad on pikad ja lühikesed, noored ja vanad, mehed ja naised jne. Inimene võib olla suur ja kiilakas traktorist või pisike armas rahvatantsija. Siis on veel sõbrad (parema sõna puudumise tõttu). Sinna kuuluvad peamiselt inimesed, kellest ma hoolin. Sinna kategooriasse jõudes kaotad sa kõik, mis pole originaalne (mistõttu, kui sa oled ebaoriginaalne, siis sa ei pruugigi sinna jõuda). Sinust saab see tunnus/tunnuste kogum. Sa oled naerutäis sõber, mängukaaslane, perekonnaliige, sõnadesse pandamatult oluline osa minu elust ja mida kõike veel. Aga sa kaotad oma soo, vanuse, nahavärvi, hariduse ja peaaegu kõik muu ebaoriginaalse (sest see ei oma siis minu jaoks enam tähtsust). Ideed. Kõige lihtsamalt ilmselt sõbra tunnused, mida mu elus ei ole. Sinna kuuluvad armastatust väärivad inimesed, armastust andvad inimesed, viha väärivad inimesed, viha andvad inimesed, punaste juustega inimesed jne (peaaegu iga omadussõna võib saada ideeks). Kui keegi tutvustab mulle mingit ideed ja see ei ole minu elus, siis hakkab see kummitusena mind taga ajama kuni midagi juhtub. Idee kandjad. Tavaliselt täiesti süütud inimesed, kellel on mingi tunnus. Ütleme, et mingi blond tšikk ei meeldi mulle. Järsku on igal blondil see koorem. Ütleme, et mingi naeratav kutt meeldib mulle, järsku on igal naerusuisel kutil eelis. Aga vahel harva ideed kattuvad. Blond ja naerusuine? Ja siis ma lähen lõhki, kuid ideede rohkuse mõjul on võimalik teha nii, et inimene on kas positiivne või negatiivne. Kui kellelgi peaks kattuma rohkelt negatiivseid ideid? Ei, tänan, ma ei taha, et ta oleks osa mu elust. Kui kellelgi peaks kattuma rohkelt positiivseid ideid? Kui ta mu elus on, #happy, kui ta pole well.. mentaalne murdumine vist kõige parem väljend, Ja vähel väga harva saab idee kandjast idee ja see on vist kõige jubedam asi üldse. Sest siis ma näen seda ideed kõikjal ja enam kui mitte, ei ole see hea..
Lõpumärkmed:
"aa, ära pabista, kõik on okei; üle väga pika aja on jälle kõik okei" - kui ma selle välja ütlesin, siis ma uskusin sellesse ja nüüd ma juba kahtlen selles. Ma ütlesin seda täna.
Täna on "Day of Peace". Päev on liiga vähe, päev on liiga harva. Rahu võiks kogu aega olla..
Aga teile nagu alati:
Naerata ja sa võid saada idee või vähemalt idee kandjaks kellegi elus.
Järgmise korrani
Janus Pinka 21. september 2016
No comments:
Post a Comment