Sissekanne nr. 259

Päevad kuni 1227
Blogger, mis juhtus??

Hey. Mina siin. Mõtlesin, et kirjutan teile.

Päevamõtted:
Blogger. Mida *****? Miks muutusid? Sa olid peaaegu ideaalne või vähemalt ma olin su vigadega ära harjunud. Ja siis sa muutusid. Minimalism ei ole alati parem.. Sa võtsid ära ülevaate. Nüüd kuna ma olen harjunud teatud asju kontrollima, siis pean neid eraldi vaatama, asju sulgema ja avama ja muutma, et teha seda, mis enne oli niisama kättesaadav. Sa lisasid mu blogisse kirja, et kellena ma postitan. U wat, m8? Kas sul tõesti oli nii palju mitme inimese blogisid, et sa pidasid seda vajalikuks? Ja, et see oleks veel killuke halvem, panid selle avalda/salvesta/jne nuppude kõrvale, et igakord, kui mu blogi end salvestab (keskmiselt korra või paar rea kohta), liigub see kiri natuke.. Justkui selleks, et mind häirida. Sa võtsid ära kuva blogi nupu. See oli üks mu enim kasutavaid nuppe. Ilmselt tegid sa midagi veel. Midagi, mida ma veel avastanud ei ole. Ja kuigi ma palun, et sa muudaks kõik tagasi nii nagu see oli, siis piisab ka sellest, kui vastad mulle miks..

Facebook. Mida *****? Miks muutusid? Sa olid peaaegu ideaalne või vähemalt ma olin su vigadega ära harjunud. Ja siis sa muutusid. Miks lisad chataknaid paremale? Vanasti sa lisasid neid vasakule ja mul oli ülilihtne neid hallata. Inimesed, kellega ma kõige enam chattida tahan, hoian paremal ja nad on seal isegi kui ma ülejäänud 8 chatiga žongleerin. See annab mulle stabiilsuse ja korra ja ma ei pea vaatama, kellele ma kirjutan. Aga nüüd on süsteem, et kõige vasakpoolne chat on vaid kinni ja teised liiguvad. Kui sul on 5 chatti, siis sa näed neid 1, 3, 4, 5 järjekorras ja number 2 on peidus nupu taga, mille järjekord on 1 ees. Kui suled nr 4, siis on järjekord 1, 2, 3, 5 ehk kui ma tahan nr 3'le kirjutada, kirjutan ma ilmselt number 2'le. ja kui 4 uuesti kirjutab, on järjekord 1, 3, 5, 4. Ja kui sulged 3, siis 1, 5, 4, aga asukohad on -, 1, 5, 4. Ja kui mul on 8 chat akent, siis on see totaalne kaos ja võimatu on normaalselt suhelda.  Ja kuigi ma palun, et sa muudaks kõik tagasi nii nagu see oli, siis piisab ka sellest, kui vastad mulle miks..

Vihjed. Mäletate, kui ma ütlesin, et ma ei saa vihjetest aru. See on ikka veel nii. Ma ei saa sageli aru ka siis kui mulle otse öelda. Ja isegi kui ma saan vihjest aru, siis sageli on see minu jaoks vastuvõtmatu idee ja siis mu aju taandab selle valele. Nii et ma ikka ei hooli sellest. Aga siiski, kui ma ütlen midagi taolist, et keegi tegi midagi head ja siis sa teed häälitsuse, mis on "aww" ja "oeh" kombinatsioon. Hääle, mida ma olen kuulnud vaid kontekstis, et lollakas ei saa aru, et need teod on tehtud armastuse nimel, siis ma vahel saan juba aru ka. Ma ei oska kuidagi sellele reageerida, aga ma saan aru, et keegi armastab kedagi. Sest see hääl on vaid sel juhul. Või kui keegi, kes magama pannakse naudib oma viimast head päeva, kus temaga kohe eriti hea ollakse. Ja ma väga kahtlen, et te mind magama panna kavatsete, kui keegi mulle midagi armastusväärset teeb.

Seks. Seksuaalvahekord. Esimene probleem on mul sõnaga "magama". See ei ole mingi saladus, et ma seda sõna juba peaaegu vihkan. Ma armastan magamist. Ma võin vabalt õhtul vara voodisse heita ja sealt alles hilise lõuna ajal tõusta. Jahedal talvehommikul sooja teki ja pehme padja vahele kerra tõmmata ja võtta veel mõned tunnid väikeseks lõunauinakuks. (Jah, mul on vahel lõunauinak, kohe pärast öö und, sest mul on natuke aega ja ma armastan magamist.) Viimasel ajal aina enam ja enam, olen ma aina väsinum ja väsinum, ja ainus asi, mis välistab mu kokkukukkumise on veel üks väike uinak keset päeva. Aga teie kasutate sõna magama sõna seks asemel. Mis muudab vestlused teemal "ma magasin mõne sõbra või sõbrannaga" kahetähenduslikuks. Teie ja minu tähenduslikuks. Ja see ei ole hea, sest ma magaks sõbraga, aga aseksuaalse noormehena, ma ei saa ega taha seda väga paljudel põhjustel teha. Also, mõlema sõna "magama" sünonüüme on ju tuhandeid. Äkki ei magakski enam? Teiseks, mis juhtub kui kaks inimest seksivad? Kuskilt on mulle jäänud mulje, et seks on hea asi ja meeldiv ja seda tehakse inimestega, kes meeldivad. Aga millegi tõttu on aina enam ja enam asjad nii, et iga kord, kui kuulen, et keegi seksib, siis nad järsku vihkavad üksteist ja ei taha üksteist näha. Ilmselt on väga suur osa teist, kes rahumeelselt ja rõõmsalt seksivad, aga minuni need uudised ei jõua. Palun teeme nii, et ei jõua ka edaspidi. Aga meenub väide "sõber, kellega sa oled maganud on teistsugune sõber". Ja ma ei tea, mis muutub või muutuma peaks. Ja õnneks või kahjuks keegi ei seleta mulle ka, nii et kui ma kunagi teada peaks saama, siis ilmselt katse-eksitus meetodil.

Tasuta. Mulle pakuti mingid tasuta sauna"kogemust". Tundus nagu hea idee (oh naiivset mind). Kuni ma sain teada, et sõna tasuta ei olnud õigustatud. Pmst, ma saaks tasuta, sest mu sõber maksaks minu eest. Üks tasuta koha võimalustest oli, et ma leian sõbra, kes saab mitte tasulise koha. Esiteks, tahaks öelda, et sõbrad nii ei tee. Kui ta oleks öelnud, et tasuta selles seisneb, et ma pean leidma sõbra, kes maksab, siis vb oleks ma nõus, aga ta ütles vaid, et tasuta. Kui ma aga leiaks sõbra ja teeks temaga 50/50 tema hinnast, siis ei oleks see ju mulle enam tasuta. Igal juhul leian ma, et sellega on mingi probleem ja isegi kui see oleks parim kogemus mu elus, siis ma ei võta seda. Asi on nüüdseks juba puhtalt põhimõttes. Eks oleks ju võinud mõelda, et kui miski tundub liiga ideaalne, siis see ilmselt ongi.

Eile oli 1. advent. Jõuluaeg on ametlikult alanud. Kas ma tähistan see aasta jõule? See küsimus on mind kummitanud kauem, kui ma arvata oskan. Ühelt poolt võiks ju teeselda, et kõik on kõige paremas korras ja ma armastan inimesi enda ümber, teiselt poolt võiks ju kuskil üksinda üritada aasta viimast kuud elus püsida. Eelmine aasta, ma suht jätsin kogu selle jõulu asja vahele ja seegi aasta on väheke kahtlane. Ma tean, et te enamjaolt ei reageeri, aga: Kas ja miks ma peaks või ei peaks jõule pidama?

Ma hakkan nüüd ametlikult suhet otsima. Üks sõbranna ütles mulle, et ma pean enne uut aastat leidma endale tüdruk- või poisssõbra. Ja kuna sinna on enamvähem täpselt kuu aega aega ja ma ei tea, kas on üldse kedagi, kes mind päriselt armastab, siis kui sa mind armastad, siis nüüd on kõige õigem aeg sellest teada anda. Sest kui ma sind ka armastan, siis on ehk meil võimalus olla armastatud. Jeesus sündis jõuluajal mingi arv aastaid tagasi ja see oli ime. Kui ma jõuluajal suhtesse saan on see samaväärne ime. Pls, teeme äärmiselt huvitava aastalõpu.

Lõpumärkmed:
Mandariinid ja piparkoogid on vist ainsad head asjad talvega. Soe tee ka, aga see vaid seetõttu on õues on külm ja ebameeldiv lumi.
Otsi mind üles ja mängime lauamänge.
Aga teile nagu alati:
Naerata, sest ma võibolla armastan just sind.

Järgmise korrani
Janus Pinka 28. november 2016

Sissekanne nr. 258

Päevad kuni 1219
"Või mis iganes me oleme"

Hey. Ilmselt kõige kiirem sissekanne üldse. Kuigi meenub mingi väike väike sissekanne kunagisest ammusest ajast. Aga igal juhul, ma lihtsalt ei saa. Ma pean mõned asjad peast välja saama. Ehk blogi..

Päevamõtted:
Värvid. Ma ei näe neid, teie näete. Keegi teist (mitte mu lugejaskond, vaid nägijad) kirjutas laulusõnad:
"Does that mean there aren't any more colours?
Does that mean that I've seen every one?
I'd hoped one day to find shades that just blew my mind
But I'll never have that kind of fun
If there really aren't any more colours
And there'll never be new ones to see
All this time it would seem it was pointless to dream
And the world seems less colourful to me."
Ja kuigi ma täpselt ei tea, mida mõelda. Ma täpselt ei tea, mida öelda. Aga millegitõttu teeb see küsimus/mõte/idee mind hästi natuke kurvaks. Ma vist olen hakanud teist jälle natuke hoolima. Ja siis on ka sellised asjad nagu grue probleem ja üldse kõik muu, mis sellega kaasneb.

Vägistamine. Paar päeva tagasi kirjutas üks mu sõbranna mulle, et ta vägistati ära ja ta tahtis nõu (mitte vägistamise osas). Pole esimene, pole ilmselt viimane tüdruk ega kord, kui sõnumi saan. Täiega armas, et ta minu poole nõusaamiseks pöördus (tekitab sooja tunde, et keegi julgeb minu poole selliste muredega pöörduda) ja kui sul on sama/sarnane või mõni täiesti muu probleem, siis mulle meeldib aidata, võid kirjutada. Aga nüüd põhjus, miks ma teiega jagan, et keegi ära vägistati. Kui see on vähegi võimalik, siis palun ära kirjuta mulle seda hommikul esimese asjana. Kui ma ärkan rõõmsalt ja puhanuna, siis ma väga ei taha pahade asjadega tegeleda. Kui on vähegi võimalik, kirjuta mulle õhtupoole. Selleks ajaks oled sa ilmselt ise ka natuke rahuneda saanud ja ka mina ei pea poolunisena sulle asju soovitama. Ma olen nõus sind vägagi aitama, aga natuke hiljem. Või vähemalt veendu, et ma olen enne tunnikese aktiivselt üleval olnud. Ja kui sa tunned end siin ära, siis ole mureta, keegi ei tea, kes sa oled (kuna see pole nende asi, ei saa ka teada) ja tea, et sa ei ole kaugeltki ainus.

Karamellijäätis. Igaks juhuks, kuigi ilmselt kõik mu lugejad juba teavad, kes, siis annan talle varjunime. Aga mu elus on uus inimene. Ma ei tea, miks, aga ta tundub imeline. Viimane asi, millest ma mõtlen enne kui uinun, esimene asi, millest mõtlen kui ärkan. Ta on keegi, kelle pärast ma tahan olla parem inimene. Alguses tundus see ülemõistuse armas, aga kui mu vanemaid võrdlesid teda iga eelneva neiuga mu elus, hakkasin ma natuke kartma, sest kõik tema asjad on juba varem juhtunud, aga mitte korraga. Aga ma ei tohi karta, sest kõik on ju praegu hästi. Aga ta vist meeldib mulle.

Lõpumärkmed:
Also, lähiajal võivad juhtuda väga imelikud ja kummalised asjad. Olge valmis ja mõistvad.
Aga sinnani ei ole mul kohe üldse aega. Üritan vaid kohustuslike asjadega žongleerida.
Aga teile nagu alati:
Naerata, sest muidu ma käin sulle pinda, et naerata.

Järgmise korrani
Janus Pinka 20. november 2016

Sissekanne nr. 257

Päevad kuni 1206
"Remember, remember the fifth of November.."

Hey. mina siin. Tean, tean, täna pole enam 5. november, aga see on üks vähestest luuletuselaadsetest asjadest, mis mulle meeldib. Aga jah, ma ei ole teile tükk aega kirjutanud. Though, keegi teist ei ole sellest ka aktiivselt puudust tundnud, nii et jah..

Päevamõtted:
"Remember, remember the fifth of November,
the gunpowder treason and plot.
I know of no reason why the gunpowder treason,
should ever be forgot."

          "And when I get to heaven
          to saint Peter I will tell.
          Another marine reporting,
          I've served my time in hell."

"Remember the time you lent me your car and I dented it?
I thought you'd kill me...
But you didn't.
          Remember the time I forgot to tell you the dance was
          formal, and you came in jeans?
          I thought you'd hate me...
          But you didn't.
                    Remember the times I'd flirt with
                    other boys just to make you jealous, and
                    you were?
                    I thought you'd drop me...
                    But you didn't.
                              There were plenty of things you did to put up with me,
                              to keep me happy, to love me, and there are
                              so many things I wanted to tell
                              you when you returned from
                              Vietnam...
                              But you didn't."

"A dozen, a gross, and a score,
plus three times the square root of four,
divided by seven,
plus five times eleven,
is nine squared and not a bit more. "

          "When I born, I black.
          When I grow up, I black.
          When I go in sun, I black.
          When I scared, I black.
          When I sick, I black.
          And when I die, I still black.
                    And you white people.
                    When you born, you pink.
                    When you grow up, you white.
                    When you go in sun, you red.
                    When you cold, you blue.
                    When you scared, you yellow.
                    When you sick, you green
                    And when you die, you grey…
                              And you calling me colored??"

"I dig, you dig, we dig, she dig, he dig, they dig.
It's not a very good poem, but it's very deep."

Kas keegi teine ka märkas, et ükski neist ei ole eesti keeles, või, et kõik nad on inglise keeles. Aga nad meeldivad mulle väga erinevatel põhjustel ja ilmselt on sealt listist mõni asi puudugi.

Mängisin lõpuks üle väga pika aja D&D'd DM'na. Mängisin esmakordselt D&D'd PC'na. Mõlemad kujunesid väga omamoodi kogemuseks. Leidsin häid asju ja mitte nii häid ka. Aga kindlasti tahan ma uuesti mõlemat teha. Ja korduvalt ja loodetavasti pikemalt kui vaid one-shotid. Kuna vist kasutan enda DM'i asja veelkord, siis igaks juhuks pigem detailidesse ei laskuks. Ja nkn kui sa DM pole, siis ju väga vahet poleks. Ja kui sa oled DM, võta ühendust, jagame nippe ja ehk saame mõlemad midagi uut ja kasulikku. Aga PC. PC olla on nii kerge. DM'na üritan ma olla Atlas ja hoida kogu maailma raskust oma õlgadel. Üritan hoida PC'sid sihil, aga mitte railroadida. Üritan teha asju, mis oleks väljakutsuvad, aga mitte liiga rasked. Üritan hoida tempot, aga mitte kiirustada ega ära vajuda. Üritan kindlustada, et kõigil oleks hea ja tore. Aga, kui ma olen PC.. Ma jõudsin esimeste minutitega kõrtsi, jõin end täis. Natuke aega hiljem, kulutasin ebaloogilise koguse raha, tapsin sõbralikke olendeid ja olin üleüldiselt kohutav. Aga see oli nii lihtne. Ma sain mitmele inimesele mängu seletada, samal ajal mängides, ma sain rahus süüa ja juua. Ma sain nautida kogemust.

Aga (ma panen selle kunagi fbsse ka, aga) me võiks mängida. Mitmed teist on selleks isegi oma tahet avaldanud. Aga, kui sa tahad minuga D&D'd mängida. Kas siis PC või isegi DM'na. Sõltumata kas tahad väga mingi kindla versiooni põhist, mingi maailma põhist või suvalist homebrewi. Kirjuta mulle, et sa tahad. Mida täpsem kiri, sest kõrgema prioriteetsusega sa mu listis oled. Peamiselt huvitab mind sinule sobiv vale aeg, sinu varasem kogemus, kellega sa tahad (või ei taha) mängida, millised on sinu ootused mängule, kas sul on olemas oma tegelane ja ilmselt on midagi veel. Ja kui mainid midagi olulist, mida siin listis ei ole, tõuseb su prioriteet veelgi. Ja kui sul ei ole ühtegi neist asjadest teada või sind ei huvita, siis võid ikka kirjutada. Ma ei usu, et ma väga palju vastuseid nkn saan. Siis teen listi, vaatab sobivusi ja siis teeb mõne one-shoti jne. Ja siis ma vaatan, kui tekib kellegagi hea kontakt, siis üritan veel mängida ja pmst niimoodi samm sammu haaval üritaks ma leida oma stabiilset mänguseltskonda. Aga kui sa tahadki vaid one-shoti üheks korraks, et proovida, kirjuta ikka.

Mõni teist ehk märkas. Jagasin hiljuti mingit enesetapuabi videot. Ma olin max kindel, et sellest tuleb draama ja mul oli õigus. Igal juhul. Esiteks, ma olen enesetapuline olnud peaaegu non-stop juba viimased 3 aastat või nii. Aga ma ei kavatse ennast veel ära tappa. Esiteks, mul on veel mõni asi, mille nimel elada. Teiseks, ma ei teeks seda väga ootamatult. Ma kõigepealt tekitaks olukorra, kus te oleksite kõige vähem kurvad. Minu peamine hirm on teile haiget teha. Peaaegu foobialaadne hirm lausa. Aga jah, see video oli pigem teistele minu ümber, et te ei sunniks meid olema midagi, mida ei ole, sest liialt inimesi minu tutvusringkonnast on end ära lõpetanud. Aga point, miks ma seda siia kirjutan on tegelt natuke teine. Kuna seda on teinud mitmed isikud, siis see on eelkõige teile ja ka teistele, kes seda veel teinud pole. Pls, pls, pls, ärge küsige, kas midagi on valesti. No shit, et midagi on valesti. Minu puhul juba aastaid, mõne inimese puhul vb alles tunde ja mõne puhul ehk aastakümneid. Aga sina ära küsi, kas midagi on valesti. Esiteks, me ilmselt valetame sulle. Sul ei ole vaja meie masendavas maailmas elada. Teiseks, mida see sinu arust paremaks teeb? Mina pean mõtlema sel hetkel sellele, mis on valesti. Ma pean stressi olukorras vale välja mõtlema. Ma pean sulle valetama. Sa pead mu valet kuulma. Sa saad aru, et see on vale. Nii, et ma pean halvale asjale mõtlema ja siis sulle valetama. Võidad sa sellest? Mina küll mitte. Ja ära ka küsi, et kas sa saad aidata. Ma olen 3 aastat tegelenud selle mõttega. Kui ma arvaks, et sa saad aidata, oleks ma juba millalgi varem sinu poole pöördunud. Ja palun, ära tee midagi selle osas, mida ma ette ei tea. Ma niigi vihkan üllatusi ja kui sa üllatad mind sellega, et sa hakkad suskima ühes kõige negatiivsemas asjas mu elus, siis on see nagu õudus ruudus. Nii et, pls, ära tee midagi lolli, et asja hullemaks teha. Tõenäosus, et sa suudad asja paremaks teha on nii väike, et ma palun, et sa isegi ei üritaks.

Aga siiski, midagi sa saad teha. Veeda minuga aega, räägi mulle positiivseid asju, tee minuga positiivseid asju. Ära susi minu asjades, mis mulle haiget teevad. Ära kalla mulle oma stressihunnikut kaela. Mind ilmselt ei huvita, et keegi end üles poos, või, et sul on raske. Mind huvitab see, et sa said kooli sisse, et sul on uued sõbrad, teadmised, tegevused, asjad. Aga mind ei huvita see, et nendega võib raskeks minna. Minu ja sinu päevas on kahepeale kokku 1000 positiivset asja, miks kuradi pärast pead sa negatiivsetesse laskuma?? Kas te olete ehk kunagi mõelnud, miks Pisike mu lemmikinimene on? Miks ma jumaldan seda karvaste kätega kääbust, kes kogu aeg naeratab, kiirgab energiast ja tahtejõust? Ka tema põhjustab mu elus vahel "oh ei" momente, aga kordades enam tekitab ta "aww yuss" momente. Mu päev on kordades rõõmsam, sest ma tean, et ma näen vähemalt korraks seda kõrvadeni ulatuvat naeratust. Ja ka nüüd kui ma armun keskmiselt ühe korra seitsme päeva jooksul, armun ma nendesse minu ümber, kes naeratavad. Pls, ole positiivne. Mu ellu ei ole negatiivsust vaja. Seda suudan ma ise ka iga päev tekitada.

Also, kui keegi juhuslikult märganud ei ole, siis ma olen jälle natuke katkisem kui enne. Põhjuseid selleks on palju. Ma ei saanud väga väga pikalt üle sellest, et ma ühele neiule haiget tegin (pole ikka veel üle saanud ja ma ausalt ei oska enam midagi teha), siis meenusid kõik teised, kellele ma olen haiget teinud oma karjääri jooksul, siis väike asjaolu, et mul ei ole vaba aega (siinkohal, siis aega, kus mu peas ei ole 3000 mõtet). Muidugi ka asjaolu, et ma ei tea, kes on number 4. Number 4 on isik, keda ma kavatsen "süüdistada" oma järgmises minu põhjustatud mental breakdownis. Kahjuks on see juba ukse ees ja ma ei tea, kes on number 4. Kui ma vaatan minevikku on see mu järgmine tantsupartner, kuid see võib olla ka mõni lauamängur või halvemal juhul mängurlus üldse. See võib olla ka keegi kuskilt mujalt, keegi keda ma isegi ei oota. Või siis on ka väike võimalus, et see on number 3. Kuid siis tekib küsimus, et kas ta peaks uue numbri saama. Kõige tõenäolisemalt on see mental breakdown talvise semestri ajal või vähemalt seal piirkonnas.

Lõpumärkmed:
Jälle on hunnik seosetuid sõnu üksteise otsa seatud.
"Jaa ta soovitas su blogi lugeda et sindmöista" See lause on mind juba viimased 2 nädalat kummitanud. Ma isegi ei suuda end vahel mõista, aga kui mu blogi teid aitab, siis hea seegi.
Aga teile nagu alati:
Naerata, ehk suudad mõne enesetapja päeva paremaks muuta.

Järgmise korrani
Janus Pinka 8. november 2016