"Remember, remember the fifth of November.."
Hey. mina siin. Tean, tean, täna pole enam 5. november, aga see on üks vähestest luuletuselaadsetest asjadest, mis mulle meeldib. Aga jah, ma ei ole teile tükk aega kirjutanud. Though, keegi teist ei ole sellest ka aktiivselt puudust tundnud, nii et jah..
Päevamõtted:
"Remember, remember the fifth of November,
the gunpowder treason and plot.
I know of no reason why the gunpowder treason,
should ever be forgot."
"And when I get to heaven
to saint Peter I will tell.
Another marine reporting,
I've served my time in hell."
"Remember the time you lent me your car and I dented it?
I thought you'd kill me...
But you didn't.
Remember the time I forgot to tell you the dance was
formal, and you came in jeans?
I thought you'd hate me...
But you didn't.
Remember the times I'd flirt with
other boys just to make you jealous, and
you were?
I thought you'd drop me...
But you didn't.
There were plenty of things you did to put up with me,
to keep me happy, to love me, and there are
so many things I wanted to tell
you when you returned from
Vietnam...
But you didn't."
"A dozen, a gross, and a score,
plus three times the square root of four,
divided by seven,
plus five times eleven,
is nine squared and not a bit more. "
"When I born, I black.
When I grow up, I black.
When I go in sun, I black.
When I scared, I black.
When I sick, I black.
And when I die, I still black.
And you white people.
When you born, you pink.
When you grow up, you white.
When you go in sun, you red.
When you cold, you blue.
When you scared, you yellow.
When you sick, you green
And when you die, you grey…
And you calling me colored??"
"I dig, you dig, we dig, she dig, he dig, they dig.
It's not a very good poem, but it's very deep."
Kas keegi teine ka märkas, et ükski neist ei ole eesti keeles, või, et kõik nad on inglise keeles. Aga nad meeldivad mulle väga erinevatel põhjustel ja ilmselt on sealt listist mõni asi puudugi.
Mängisin lõpuks üle väga pika aja D&D'd DM'na. Mängisin esmakordselt D&D'd PC'na. Mõlemad kujunesid väga omamoodi kogemuseks. Leidsin häid asju ja mitte nii häid ka. Aga kindlasti tahan ma uuesti mõlemat teha. Ja korduvalt ja loodetavasti pikemalt kui vaid one-shotid. Kuna vist kasutan enda DM'i asja veelkord, siis igaks juhuks pigem detailidesse ei laskuks. Ja nkn kui sa DM pole, siis ju väga vahet poleks. Ja kui sa oled DM, võta ühendust, jagame nippe ja ehk saame mõlemad midagi uut ja kasulikku. Aga PC. PC olla on nii kerge. DM'na üritan ma olla Atlas ja hoida kogu maailma raskust oma õlgadel. Üritan hoida PC'sid sihil, aga mitte railroadida. Üritan teha asju, mis oleks väljakutsuvad, aga mitte liiga rasked. Üritan hoida tempot, aga mitte kiirustada ega ära vajuda. Üritan kindlustada, et kõigil oleks hea ja tore. Aga, kui ma olen PC.. Ma jõudsin esimeste minutitega kõrtsi, jõin end täis. Natuke aega hiljem, kulutasin ebaloogilise koguse raha, tapsin sõbralikke olendeid ja olin üleüldiselt kohutav. Aga see oli nii lihtne. Ma sain mitmele inimesele mängu seletada, samal ajal mängides, ma sain rahus süüa ja juua. Ma sain nautida kogemust.
Aga (ma panen selle kunagi fbsse ka, aga) me võiks mängida. Mitmed teist on selleks isegi oma tahet avaldanud. Aga, kui sa tahad minuga D&D'd mängida. Kas siis PC või isegi DM'na. Sõltumata kas tahad väga mingi kindla versiooni põhist, mingi maailma põhist või suvalist homebrewi. Kirjuta mulle, et sa tahad. Mida täpsem kiri, sest kõrgema prioriteetsusega sa mu listis oled. Peamiselt huvitab mind sinule sobiv vale aeg, sinu varasem kogemus, kellega sa tahad (või ei taha) mängida, millised on sinu ootused mängule, kas sul on olemas oma tegelane ja ilmselt on midagi veel. Ja kui mainid midagi olulist, mida siin listis ei ole, tõuseb su prioriteet veelgi. Ja kui sul ei ole ühtegi neist asjadest teada või sind ei huvita, siis võid ikka kirjutada. Ma ei usu, et ma väga palju vastuseid nkn saan. Siis teen listi, vaatab sobivusi ja siis teeb mõne one-shoti jne. Ja siis ma vaatan, kui tekib kellegagi hea kontakt, siis üritan veel mängida ja pmst niimoodi samm sammu haaval üritaks ma leida oma stabiilset mänguseltskonda. Aga kui sa tahadki vaid one-shoti üheks korraks, et proovida, kirjuta ikka.
Mõni teist ehk märkas. Jagasin hiljuti mingit enesetapuabi videot. Ma olin max kindel, et sellest tuleb draama ja mul oli õigus. Igal juhul. Esiteks, ma olen enesetapuline olnud peaaegu non-stop juba viimased 3 aastat või nii. Aga ma ei kavatse ennast veel ära tappa. Esiteks, mul on veel mõni asi, mille nimel elada. Teiseks, ma ei teeks seda väga ootamatult. Ma kõigepealt tekitaks olukorra, kus te oleksite kõige vähem kurvad. Minu peamine hirm on teile haiget teha. Peaaegu foobialaadne hirm lausa. Aga jah, see video oli pigem teistele minu ümber, et te ei sunniks meid olema midagi, mida ei ole, sest liialt inimesi minu tutvusringkonnast on end ära lõpetanud. Aga point, miks ma seda siia kirjutan on tegelt natuke teine. Kuna seda on teinud mitmed isikud, siis see on eelkõige teile ja ka teistele, kes seda veel teinud pole. Pls, pls, pls, ärge küsige, kas midagi on valesti. No shit, et midagi on valesti. Minu puhul juba aastaid, mõne inimese puhul vb alles tunde ja mõne puhul ehk aastakümneid. Aga sina ära küsi, kas midagi on valesti. Esiteks, me ilmselt valetame sulle. Sul ei ole vaja meie masendavas maailmas elada. Teiseks, mida see sinu arust paremaks teeb? Mina pean mõtlema sel hetkel sellele, mis on valesti. Ma pean stressi olukorras vale välja mõtlema. Ma pean sulle valetama. Sa pead mu valet kuulma. Sa saad aru, et see on vale. Nii, et ma pean halvale asjale mõtlema ja siis sulle valetama. Võidad sa sellest? Mina küll mitte. Ja ära ka küsi, et kas sa saad aidata. Ma olen 3 aastat tegelenud selle mõttega. Kui ma arvaks, et sa saad aidata, oleks ma juba millalgi varem sinu poole pöördunud. Ja palun, ära tee midagi selle osas, mida ma ette ei tea. Ma niigi vihkan üllatusi ja kui sa üllatad mind sellega, et sa hakkad suskima ühes kõige negatiivsemas asjas mu elus, siis on see nagu õudus ruudus. Nii et, pls, ära tee midagi lolli, et asja hullemaks teha. Tõenäosus, et sa suudad asja paremaks teha on nii väike, et ma palun, et sa isegi ei üritaks.
Aga siiski, midagi sa saad teha. Veeda minuga aega, räägi mulle positiivseid asju, tee minuga positiivseid asju. Ära susi minu asjades, mis mulle haiget teevad. Ära kalla mulle oma stressihunnikut kaela. Mind ilmselt ei huvita, et keegi end üles poos, või, et sul on raske. Mind huvitab see, et sa said kooli sisse, et sul on uued sõbrad, teadmised, tegevused, asjad. Aga mind ei huvita see, et nendega võib raskeks minna. Minu ja sinu päevas on kahepeale kokku 1000 positiivset asja, miks kuradi pärast pead sa negatiivsetesse laskuma?? Kas te olete ehk kunagi mõelnud, miks Pisike mu lemmikinimene on? Miks ma jumaldan seda karvaste kätega kääbust, kes kogu aeg naeratab, kiirgab energiast ja tahtejõust? Ka tema põhjustab mu elus vahel "oh ei" momente, aga kordades enam tekitab ta "aww yuss" momente. Mu päev on kordades rõõmsam, sest ma tean, et ma näen vähemalt korraks seda kõrvadeni ulatuvat naeratust. Ja ka nüüd kui ma armun keskmiselt ühe korra seitsme päeva jooksul, armun ma nendesse minu ümber, kes naeratavad. Pls, ole positiivne. Mu ellu ei ole negatiivsust vaja. Seda suudan ma ise ka iga päev tekitada.
Also, kui keegi juhuslikult märganud ei ole, siis ma olen jälle natuke katkisem kui enne. Põhjuseid selleks on palju. Ma ei saanud väga väga pikalt üle sellest, et ma ühele neiule haiget tegin (pole ikka veel üle saanud ja ma ausalt ei oska enam midagi teha), siis meenusid kõik teised, kellele ma olen haiget teinud oma karjääri jooksul, siis väike asjaolu, et mul ei ole vaba aega (siinkohal, siis aega, kus mu peas ei ole 3000 mõtet). Muidugi ka asjaolu, et ma ei tea, kes on number 4. Number 4 on isik, keda ma kavatsen "süüdistada" oma järgmises minu põhjustatud mental breakdownis. Kahjuks on see juba ukse ees ja ma ei tea, kes on number 4. Kui ma vaatan minevikku on see mu järgmine tantsupartner, kuid see võib olla ka mõni lauamängur või halvemal juhul mängurlus üldse. See võib olla ka keegi kuskilt mujalt, keegi keda ma isegi ei oota. Või siis on ka väike võimalus, et see on number 3. Kuid siis tekib küsimus, et kas ta peaks uue numbri saama. Kõige tõenäolisemalt on see mental breakdown talvise semestri ajal või vähemalt seal piirkonnas.
Lõpumärkmed:
Jälle on hunnik seosetuid sõnu üksteise otsa seatud.
"Jaa ta soovitas su blogi lugeda et sindmöista" See lause on mind juba viimased 2 nädalat kummitanud. Ma isegi ei suuda end vahel mõista, aga kui mu blogi teid aitab, siis hea seegi.
Aga teile nagu alati:
Naerata, ehk suudad mõne enesetapja päeva paremaks muuta.
Järgmise korrani
Janus Pinka 8. november 2016
No comments:
Post a Comment