Mina=blogi+afro+ask
Natuke kummaline kooslus, aga ma elan üle. Vähemalt on minu iseloom natuke rohkem esindatud kui välimus. PS: Hey ka. Aga jah, läheme asja juurde?
Päevamõtted:
Olenemata sellest, kas ja kui tõsi see on, siis suutsin suure pingutuse abil kaks inimest end iseloomustama saada. Mõtlesin, et jagan siis siin teiega neid.
"Nonii, =D ...hakkasin alles hiljuti Sind jälgima ja seda seetõttu, et Su vastused siin askis on väga huvitavad ja mõtlemapanevad ning oled ikka mõelnud ka, mida vastata, mitte ei kirjuta Sa labaseid tekste jms...seletad kõik väga hästi lahti ja kohe näha, et oled ikka maailmaasjadega kursis ning Sul on asjade kohta oma arvamus (vähemalt ei karda Sa oma arvamusi väljendada ega proovi teistele kõigest väest meeldida). Tõesti hästi arukas ja asjalik kutt tundud olevat, ning välimus Sul ka 5+, ;)."
"Oeh, ma ei oska reaalselt iseloomustada ju :/
Aga Janus on üks väga omamoodi inimene, heas mõttes ilmselgelt :) Temaga saad absoluutselt igal teemal rääkida ja ta oskab alati mingeid huvitavaid fakte rääkida. Tal on oma seisukohad ja ta jääb neile ilmselt tükiks ajaks veel kindlaks, mis on vägagi positiivne, sest paljud muudavad tihti oma seisukohti. Ja ta blogis on ka megahead mõtted, ei loe seda tihti, aga alati kui juhtun sinna peale, siis see on imeline, mida üks inimene võib kirjutada/mõelda samal ajal pannes ennast asjade üle mõtlema.
Väga segane, aga loodan, et sobib :D"
Ehk ühesõnaga, kui nad väga ei valetanud, siis ma ei olegi kõige kohutavam inimene ever.
Ma nägin und. Ma näen neid päris tihti. Kõige halvemad on need ööd, kus ma üles ärkan. Ja neid on pidevalt. Liiga tihti. Aga, mis sa ikka teed. Aga ma nägin und. See oli kummaline uni. Alustades asjaolust, et elektrit ei olnud, ma pidin koristama, ma pidevalt respawnisin ühes minecrafti maailmas, kus ma olen varemgi olnud, vesi oli läbimatu ja kõige huvitavam asi oli see, et ma suutsin oma kassiga rääkida. Mitte keegi teine seda ei suutnud. Ta kasutas täislauseid ja sai minust aru ja kellelgi teisel ei olnud nii. See oli kummaliselt hea tunne. Suhelda Kissaga, ühe ülimalt võrratu olendiga.
Päev 599
Päevad 600-604
Ma olen alla käinud, mu parim enne on möödas..
Hey.. jah, ühesõnaga ma blogisin millalgi, siis jäin magama ja siis blogisin järgmisel päeval nii ohtralt, et kirjutasin vaid selle päeva numbri. Aga ei ole hullu, me saame hakkama, sest ega noh keegi teist ju ei ole maininud, et ma enam kui kahe nädala jooksul midagi kirjutanud ei ole. Aga mingil määral ma ju endale kirjutangi
Päevamõtted:
Aga enne kui ma uuesti magama jään, siis räägin teile natuke enda mõtetest. Ma otsustasin, et ma lõpetan sisemise usu leidmise tõttu ateistiks olemise. Ma olen nüüdsest siis monoteist. Aga see on natuke kummaline olukord, sest ma ei ole veel kõike paika pannud, aga kui ma seda teen, siis luban teil minu usuga teie soovi korral liituda. Peamiselt on see mingi kombinatsioon minu isiklikust eneseimetlusest, suurematest religioonidest ja minu põhimõtetest. Ma ei hakka seda teile peale suruma ja see on minu usk. Kui see sulle ei sobi, siis usu midagi muud. Usu või liblikatesse.
Esiteks, ma ei tea, kas asi on minus või siis kelleski teises, aga ma ei suuda meenutada mitte ühtegi korda, kus ma oleks näinud naeratavat punkarit (minu jaoks on punkar, nahas, kettide ja neetidega harjaga olend, kelle karvakate on ebaloomulikku värvi või midagi sellist). Ma olen näinud isegi naeratavad gooti ja need näevad veel õnnetumad välja suurem osa ajast. Aga kuna see lõik on tiba lühike, siis lisan siia uue hirmu. Keegi mainis sõna "toksimine" peale seda, kui ma olin seda ühes oma äärmiselt privaatses kirjatükis meeletult kasutanud. Ma kardan, et kellelgi on ligipääs minu varjatud küljele ja infole, mida ma ei taha, et te veel teaks. Aga see ei ole midagi väga olulist, ärge kartke.
Ma ei tea, kas te olete seda märganud. Aga meie ühiskond vihkab rikkaid, kellel on "kõik eeldused" millegi tegemiseks. Ja millegi pärast, kui sa sündisid Ida-Mongoolia slummides ja said millegagi hakkama, siis sind ülistatakse. Aga kas ei ole imelik, et ebavõrdsus rahalise staatuse puhul on nii vastandlik? Rikaste vihkamine ja vaeste ülistamine on ju igal juhul rahalise ebavõrdsuse esiletoomine. Ja kui te ütlete, et vaesed pidid vaeva nägema, siis oh well, kust rikkad raha said? Keegi pidi ju siis ka tööd tegema ja noh, vahel lihtsalt mõnel veab ja leiab kullapaja või midagi säärast.
"Kui mitu inimest peab surema enne kui me jõuame järeldusele, et genotsiid ei ole hea idee..
Indiaanlased, juudid, aafriklased, tšetšeenlased, armeenlased ja nimekiri on tegelikult pikem, aga mina ei ole google.." - Mina.. Siia otsa lisaks ma ka ühe oma 20. saj lemmikinimese A. Hitleri. Miks? Sest ma ausalt ei usu, et tema on kuidagi rohkem süüdi selles, et väidetavalt 6 miljonit juuti surid. Ma pean suuremaks süüdlaseks neid, kes tulistasid, avasid gaasitorud ja panid ahjule sütt alla. Miks? Sest absoluutselt ükskõik kes neist oleks ju võinud öelda, ei, mina ei tee seda. Aga ei, tuli käsk ja inimene suri. Ärge saage valesti aru, ma ei ülista ega õigusta Hitleri tegusid, aga ma arvan, et keegi teine võiks ka natuke heiti saada selle eest. Jaapanlasi pommitasid ju USA väed, aga mitte Truman. Inimesi küüditasid ju kommunistid, mitte Stalin. Aga jah, miks me üldse kedagi vihkama ja tapma peame? Ühegi inimese mõrv ei ole piisavalt põhjendatud ja maailmapopulatsiooni saab ka muud moodi piirata.
Sõitsin ükspäev rongiga koju ja minu "kõrval" istusid kaks neidu, kes rääkisid. Korraliku ja viisaka inimesena kuulasin ma neid pealt ja vaatasin neid matslikult kritiseeriva pilguga. Miks? Sest nad rääkisid meestest. Igasugu kummalisi ja kritiseerivaid asju rääkisid ja nüüd ma kardan, et mis siis saab, kui keegi on minust rääkinud. Ma ei taha, et seda juhtuks, vähemalt mitte nii. Samas ei taha ma ka inimestest täiesti loobuda, nii et ma olen suure ja sisutu probleemi ees. Oh elu, oh elu, miks ei ole inimesed üldse nii head, kui ma loodan..
Kui ma jätan kõrvale inimesed, kes ei ole kooli ja perega otseseselt seotud, siis on inimeste hulk kellega ma suhtlen imeväike ja see häirib mind. Ma võiks ju rohkematega suhelda. Aga ma ei oska enam. Ma olen kaotanud inimkontakti ja ma ei suuda seda taastada.
Lõpumärkmed:
Ma ilmselt kirjutan mingi aeg pikemalt ja ehk samadest asjadest, sest ma olen äärmiselt väsinud ja what not, aga rääkige, kirjutage mulle midagi. Ära karda. Räägi mulle kasvõi oma hommikusöögist ja sellest, et elu on ilus.
Aga teile nagu alati:
Naerata, sest vahel saad sinagi kelleltki hüvesid välja pressida.
Järgmise korrani
Janus Pinka 20. märts 2015
No comments:
Post a Comment