Ja taevast sadas mannat ehk Bakriban's gonna be the bomb!!!
Hey. Mina siin. Ma tean, ma ka enam ei üllatu. Vahel nagu mõtlen, et peaks laskma ehk kellelgi teisel ka blogida siin, aga siis meenub, et selle asja nimi on minu elu. Ja väheke imelik oleks, kui keegi teine minu elust kirjutab, sest mis siis saab, kui temal on teine vaatenurk. Ma ei saaks seda ju siis läbi lasta, sest mõtle, kui keegi paari aasta pärast üritab mind vastutusele võtta. Aga noh, mis seal ikka.
Päevamõtted:
Tänase päeva ajal sai igale poole kummalisi asju kirjutatud. *"Sa tead, et sa oled juut, kui sul on isegi Jumalaga omakasupüüdlik leping." Peamiselt lähtusin stereotüüpsest juudist ja asjaolust, et neil on Jumalaga diil, et kui nad reegleid järgivad, siis nad saavad tõotatud maale. Need reeglid ei ole järgimatut ja tõotatud maa on paradiis, nii et kellelgi on suured kasud sees. *"Don't go to Taliban.. Come to Bakriban, the biggest grill-fest in Middle-East. It's gonna be the bomb!!! #islamicjokes" Muhamedi järel pidid islamlased valima endale uue juhi. Asi läks kaheks ja nad olid Ali ibn Abi Talibi ja Abu Bakri. Ilmselt on seos Talibi ja Talibani nime vahel. Otsustasin luua ka vastand olukorra, aga minu looming Bakriban, kõlab nagu festival. Ja siis lisasin stereotüüpse nalja ka lõppu. "Verepilastusest on ka tore koolis rääkida.. Iga kolmas reaktsioon on: "Iuu rõve." #roomaeraõigusealused #perekonnaseadus #onugavõibabielluda" Sest tuleb välja, et Eesti imetoredas õigussüsteemis ei leidu sätet, mis keelaks inimesel oma onuga abielluda. Aga palun hoiame pure-blood loogika maksimaalselt loomadele. Tsiteerides mind vastamaks, kas oma onuga võib abielluda "Ma tahaks öelda ei, aga ma ei leia ühtegi sätet." "Tüüpilised eestlased järjekorras. Olin järjekorras teine. Minu ees oli vahe ~3 meetrit, minu taga oli umbes 2 meetrit see vahe. #eestlased" Kas see vajab üldse mingit selgitust? Tundub üpris loogiline väide ju. "Pean uue rahakoti hankima, sest raha on mõõtmetelt liiga suur praeguse jaoks..#1stworldproblems" Jah. Mul on sellised rasked probleemid. Aga noh, ma sain ikkagi hakkama. Ja jumala eest ei väida ma, et mul liialt raha on.."Kas märtsis on liiga vara jõululaule kuulata?#alliwantforchristmas" Ka see ei vaja väga selgitusi ilmselt. "Facebookis saab sõpradele tähekesi panna. Huvitav, kui populaarne see juutide seas on?" Aga nagu alati, ei saanud ma ka sellele küsimusele vastust. Aga see oli ka tavapärasest retoorilisem.
Mina: 1. Link
"Meie ühiskonnas on sõna- ja mõttevabadus vist täpselt nii kaua kui see meie enda sõnade ja mõtetega ühtib. Kui tekib vastuolu meie enda väärtushinnangutega, siis on see paremal juhul kurvastav, halvemal juhul põlastatav ja ehk mingil juhul midagi veel.
Ma nõustun Madisoniga suurel määral, et fašism ja natsionaalsotsialism ei ole üdini halvad asjad. Viiks selle isegi uuele tasemele, et Hitler ei olnud üdini halb inimene.
Aga enne kui te mind vihkama hakkate, siis ei ma ei ole fašist ega neonats ega muu rahvuslane. Ma toetan ikka veel maailmariigi ideed ja seal ei saa ühelgi juhul ühtegi rahvust teistest kõrgemale seada.
Ah jaa. Ma panen teile veel ühe asja südamele, mida võiks ka meie peaminister üritada. Ära palun võta ühe mehe seisukohti ja määra seda kogu tema organisatsioonilise tausta peale, kui ta just ei käitu sel hetkel oma organisatsiooni esindava isikuna.
PS: Ma tean, et on imelik halada, sest keegi teine halas, aga elame üle."
Kursavend:
"Mulle küll siinkohal ei tundu, et Jaak Madissoni sõna- või mõttevabadust oleks kuidagi rikutud. Täpselt samamoodi nagu tema võib öelda mida iganes ta ütles, võib Taavi Rõivas (ja võin ka mina või kes iganes) teda selle ütlemise eest kritiseerida, kui me sellega ei nõustu.
Olles näinud selle blogi visuaali, tekis muuhulgas ka minus küsimus, et mis on EKRE seisukoht selles valdkonnas, sest blogi päises oli bänner, kus oli selgelt näha väga suur EKRE logo. Sellises kontekstis oleks EKRE juhtkond pigem pidanud ise sellel teemal kohe seisukoha võtma, mitte ootama, et keegi teine seda neilt küsiks."
Mina jälle: 2. Link
"Ma pean sinuga nõustuma, et jah seaduslikkuse alusel ei ole Madisoni õigusi rikutud. Aga enne seda kui sinust sai juristihakatis, kui tihti kaalutlesid sa midagi seaduse tasemel? Üritades säilitada inimlikkust ja vältida seaduslikuks masinaks muutumist, arvestan ma ka näiteks psühholoogiliste ja sotsiaalsete tagajärgedega. Asjadega mida kehtestavad ühiskonna liikmed ja mitte riik. Kui me juba Delfi lainel oleme, siis jagaks üht artiklit veel. Artiklit, milles on mainitud eelmainitud tagajärgi nt. väljaütlemiste hukkamõist ja EKRE teatud määral maha tegemine. Kui sa hoolikalt loed, siis leiad sa sealt ka EKRE seisukoha nende saadiku seisukohale. Kuigi enne kui keegi teine seda teha jõuab, siis ehk on tõesti probleem selles, et mida täpselt ta seal austas, sest väidete vahel on kerge vastuolu, aga mitte liialt suur, et mõtet muuta.
Lisaks kurikuulus blogi on blogikeskkonnast blogger eemaldatud, nii et tekib küsimus, kellel ja mis mahus on õigus seda levitada..
Ja palun ära minuga EKRE teemal vaidle. Nad saatsid mulle mu lemmikseadusega seotud tikutoosi, lasid minu televaatamise ajal kogu aeg oma valimisreklaami, ühe korra (peale valimisi) olen ka nende valimisprogrammi näinud ja nüüd siis see olukord. Nii et mina ei ole õige inimene isegi arvama, mida EKRE teeb, mõtleb või mis seisukohtadel see on."
Liikudes edasi fb-chattide juurde. "ma ei kandideeri riigikogusse või kui üldse keegi süüdistama peaks, siis ma olen valmis end kaitsma; ma sündisin ajal, kus ei olnud enam ei natsi-Saksamaad, NSVL ega kuningas Leopoldi; kasvasin üles ajas, kus homod ja muud vähemused on normaalsus ;kasvasin üles keskkonnas, kus neeger ei ole solvang, vaid nimetus tumedanahalise kohta
ma ei ole tundnud neid muresid, mis olid eelmise sajandi keskpaigas; ma toetan maailmariigi ideed
ja see kõik on vaid siis võimalik ja hea, kui me üksteist lõpuks ei vihka" See oli kiri ühele inimesele, kes arvas, et ma kõlan väga nagu Jaak Madison ja temal oli sellega probleeme, et ta paar aastat tagasi oli positiivselt meelestatud fašismist kui ideest. Või noh, tuleb välja, et inimestel on probleem holokaustiga. Enne kui ma holokaustist räägin, siis ehk olete märganud, et EKRE on üpris tugevalt oma tegemistega Eesti rahvusele toetunud. Lugege nende valimislubadusi enne kui üllatute, et neil on seos maailmavaatega, mis on otseselt rahvuspõhine.
Ma isegi ei ürita ümber lükata väiteid, et nad tapsid 6 miljonit juuti. Ehk tapsid kah, aga äkki oli hoopis nende sõjaväes ja valitsuses inimesi, kes olid juudid. Aga, kas tõesti on see kõige hullem asi ever? Miks on nii, et Belgia kuningas Leopold II tappis 10 miljonit neegrit kesk-Aafrikas ja Truman andis käsu kasutada aatomenergiat sõja eesmärkidel ja meie ülistame asjaolu, et 6 miljonit juuti tapeti. Vaatasin oma tutvuskonnas ringi, ma ei leidnud ühtegi juuti. Meenutasin oma eluaega. Ma ei elanud ei natsi-Saksamaa ega isegi NSVLi võimu ajal. Ma ei ole isegi mürgiste gaasidega enda teada kokku puutunud. Ühesõnaga ei ole midagi, mis mind holokaustiga seoks. Aga teid? Ma arvan, et ei. Nii et miks te paanitsete selle pärast?
Aga räägime asjadest, mis ei ole otseselt seotud sellega, et keegi kuskil suri või midagi. Või noh, ühest surmast tahan ma siiski rääkida. Leonard Nimoy. Ei muidugi on kurb, kui inimene sureb, aga kuna ma ei ole ei treki ega midagi, siis mind hämmastab, kui palju tähelepanu ja austust ta sai, kui ta suri. Ilmselt jääb see surm kauemaks meelde, kui teiste tuhandete inimeste surm, kes samal päeval surid. Miks me üldse ülistame meelelahutajaid? Okei, nad pakuvad meile mingit elamust, aga nende kultus on juba natuke hirmus. Aga ju siis on midagi erilist. Viimase nädala murede hulka kuulub ka TheDress ehk, mis värvi see ikkagi on.. Ja see, et mida mingi poliitik ütles, kas tõesti oleme me nii üleolevad, et me ei luba Noolel kasutada sõna perse, haarame igast väljaöeldud sõnast kinni ja otsime aastatetaguseid blogipostitusi, et olla tähelepanu keskmes. Aga nälg, ISIS, Ukraina kriis, Eesti maaelu piiravad asjaolud, ja mida iganes veel.
Ah jaa. 1. märts sai siis valimas käia. Käisin ka, ilmselt esimest ja viimast korda. Kui üldse kunagi hääletada kavatsen, siis pigem teen seda internetis, sest minu jaoks vahet ei ole, kuidas mu hääl kaotsi läheb. 1) ma ei hääleta; 2) keegi "kogemata" kaotab mu hääletuslipiku ära; 3) keegi häkib süsteemi ja "kogemata" kaotab mu hääle ära. Väga ju vahet ei ole. Igal juhul, astusin ruumi, kus peale minu oli veel 4 naisterahvast. Panin oma allkirja paberile, sain lipiku, läksin peitu, uurisin seal natuke seda nimekirja, tegin oma valiku, kirjutasin selle paberile, astusin peidust välja, sain paberile templi, asetasin selle valimiskasti ja tulin ära. Iga sekund selles protsessis oli kohutav piin ja mulle ausalt ei meeldi sotsiaalsed momendid sel tasemel. Aga nüüd on see tehtud. Mina küll jätkan oma riigi, rahva, valitsuse, riigikogu ja teiste kritiseerimist, aga ma jätan teile kuldsed sõnad ühelt mu lemmik koomikult G. Carlinilt.
"For myself, I have solved this political dilemma in a very direct way. On Election Day, I stay home. Two reasons: first of all, voting is meaningless; this country was bought and paid for a long time ago. That empty shit they shuffle around and repackage every four years doesn't mean a thing. Second, I don't vote, because I firmly believe that if you vote, you have no right to complain. I know some people like to twist that around and say, "If you don't vote, you have no right to complain." But where's the logic in that? Think it through: If you vote, and you elect dishonest, incompetent politicians, and you screw things up, then you're responsible for what they've done. You voted them in. You caused the problem. You have no right to complain. I, on the other hand, who did not vote—who, in fact, did not even leave the house on Election Day—am in no way responsible for what these politicians have done and have every right to complain about the mess you created. Which I had nothing to do with. Why can't people see that?"
Aga ka sellega ei saa ma lõpetada. Kuni eilseni (umbes) ei olnud ma nädal aega (umbes) kuulanud Taylorit. Kummaline, kas pole. Leidsin omale kummalise aseaine. Tegemist on Ameerika pop-punk bändiga nimega Bowling for Soup. Soovitan laulu "Shut up and smile" päris hea oli. Aga jah, kuna ma tahan täna veel kasvõi ühe oma Oscari filmi ära vaadata, siis tsauki.
Lõpumärkmed:
Ma vist ei armasta hetkel mitte kedagi. See on nii kummaline tunne. Aga vaheldus seegi.
Millal sa viimati mõtlesid Konist või 14 inimesest, kes Charlie Hebdo pärast surid?
Aga noh teile nagu alati:
Naudi elu, sest tegelikult ei ole elu nii hull, kui facebookis tundub.
Järgmise korrani
Janus Pinka 3. märts 2015
No comments:
Post a Comment