Sissekanne nr. 223

Päev 683
Värvid minu ümber, värvid minu sees..

Tsau. Mina siin.

Päevamõtted:
#f*tshaming.. Millegipärast olen ma leidnud end olukorrast, kus ühel poolel on kõhnad, kes räägivad, et paks olla on vale ja paha. Teisel poolel on paksud, kes räägivad, et kõhn olla on vale ja paha. Ja siis olen mina. Ilmselgelt kuna ma olen ebaloogiliselt skeleti sarnane, siis toetan ma pigem #fatshaming'ut, aga kuna mul on tuttavaid, kes on teises servas, siis on see vahel raske (hahaha).

Alustame Disneyst. Hiljuti nägin mingit postitust, kus võeti Disney printsessid ette ja neile keevitati külge "realistlik" vöökoht. Okei, ma nõusutn, et piitspeenike piht on imelik ja ehk natuke tervist kahjustav, aga see mis nemad tegid ei ole ka okei. Reaalselt iga printsess nägi välja nagu nad oleks 3. kuud rasedad. Okei, arvestades, et 21. sajandi inimesed ongi paksukesed, siis on see jah ehk kõige tavalisem figuur, aga olgem ausad. Ma olen näinud neidusid, kelle piht on peenike. Nad on terved, toredad ja ilusad. Ma mõistan, et ei ole vaja pisikestele tüdrukutele rääkida, et "Nälgi, raisk, muidu elad 27 kassiga haagissuvilas." Aga siiski kasutagem sõna realistlik, kui see on realistlik. Ma mõistan, et normaalne on hea sõna, mida niisama paremale vasakule heita, aga normaalne, levinud ja realistlik ei ole sünonüümid. Kui me üritaks näidata, millised on Disney neiud realistliku vöökohaga, siis me ei pea väga palju neid suurendama. Iga printsess nüüd ka 3. kuud rase olla ei saa.

Liigume edasi Dunlopi tüdrukute juurde. Te ilmselt kõik olete näinud Michelini maskotti. See suur lumivalge rehvidest koletis. Kuna mind firmanimed ja poliitiline ebakorrektsus väga ei häiri, siis nimetan seda oma analoogias Dunlopi omaks, sest sõna Dunlop on minu suule mugavam. Anyways. Ma ei tea, kuidas, aga suur hulk suuremaid tüdrukuid teevad endast kuidagi riiete abil Dunlopi mehikese sarnaseks. Eriti õlgade ja vöö koha vahel. Ja see on minu arust totaalselt häiriv. Eriti sellepärast, et kui kõik suured neiud seda ei tee, siis on see ju loogiliselt välditav. Nii et kui sa tahad mulle rõõmu teha, siis kanna riideid, mis komplimenteerivad sind, mitte neid, mis sinust Dunlopi maskoti teevad.

Aga on suvi. Juuni, juuli ja august. Kõik mu praegused plaanid jäävad juunisse ja on enamvähem üle päeviti. Aga kui sina tahad midagi teha juuli või augusti osas, siis teoorias ei ole mul ühtegi plaani. Nii et võta ühendust. See ei pea olema suur ja totaalselt ära planeeritud megakorralik üritus. See võib olla olukord, kus me vedeleme kuskil ja vaatame päikest, tähti või mis iganes seal üleval on.

Päevad 684-686
Liiga katki, et normaalselt funktsioneerida ehk nojamh..

Ahoi.. Mina siin..

Päevamõtted:
James A. Donahue kirjutas kunagi ühe luuletuse (vähemalt minu allikate kohaselt).
"And when he gets to Heaven,
to Saint Peter he will tell;
Another soldier reporting, sir.
I've served my time in hell."
Ma olen seda luuletust varemgi maininud, aga iga kord tundub mulle, et see on aina kohasem. Iga päevaga tundub kõik alla mäge minevat. Ma ei eita, vahel on võrratuid momente, aga siis tuleb varsti midagi kohutavat ja raske on midagi nautida.

Ma sain teada, et kuskil on üks pisike punapäine neiu, kes kunagi kartis, et ma tahan teda vägistada, sest ma olin blogis midagi maininud. Esiteks, kui sa mingi ime läbi ikka veel loed, siis see ei olnud sina. Teiseks, ei taha ma mitte kunagi mitte kedagi vägistada. Kolmandaks, mul on viimasel ajal totaalseid raskusi ükskõik mille puudutamisega. Iga puudutus tundub kohatu. Ja mina ei pea olema see, kes puudutab. Ja puudutus ei pea olema reaalne. Kui mul on kasvõi kerge sisetunne, et keegi katsus kuskil kedagi/midagi, siis võib see mind juba häirida. Ma olen loendamatu hulk sekundeid ja minuteid oma käsi pesnud peale intsidenti, aga mu parema käe nimetissõrm tundub ikka imelik. Mõtle, kui sõrme ja vee kokkupuude seda minuga teeb, siis mis mõju võib olla mingil suuremal ja tähtsamal puudutusel. Üks võimalus oleks mind sisse mässida. Sest läbi mingi materjali suudaks ma ilmselt enamust asju puudutada. Aga väike punapea, sa ei pea mind kartma.

Suhted. Viimasel ajal on neid minu ümber aina rohkem ja rohkem. On suhteid, mis on minu arust adekvaatselt edukad ja siis on ülejäänud. Mu sisetunne ütleb, et mu naabritüdruk leidis omale poisssõbra. Ma pole varem enam soovinud, et keegi lahku läheks. Põhjus on imelihtne. Kuna mu kortermajas on paberõhukesed seinad, siis ma kuulen neid liiga tihti (kuigi, kui ma neid kord aastas kuuleks, oleks mul ka kopp ees). Aga ma kuulen mingit itsitamist, edasi-tagasijooksmist ja mida kõike veel ja see viskab kopa reaalselt ette. Aga siis on veel mingi kummaline yin-yang suhtesüsteem. Iga kord, kui ma saan teada, et keegi on leidnud oma "one true love" kuulen ma väga lähiajal, et keegi on leidnud, et see ei olnudki "one true love". Ja siis noh, ma kuulen kogu aeg mingit eksi heitimise/armastamise jama. Aga kas ei oleks palju lihtsam elada, kui te ei üritaks kogu aeg suhtes olla? Mulle tundub, et palju lihtsam oleks, kui inimesed püsiks sõpradena ja ei heidiks üksteist. Jõhkralt imelik on kogu see suhteasi, aga oh well, ju seal on siis midagi vastupandamatut.

Valed ja saladused. Need on ühed kohutavaimad asjad meie ühiskonnas. Mul on neist kopp nii ees. Olgu need siis riigisaladused või väikesed valed, et mitte pühapäeval kartulit külvata. Enamus valesid toovad endaga kaasa vaid halba. Enamus saladused ka. Palun, usaldage teineteist.. Ärme räägi valesid ja ärme koosne mingist fucked saladuste puntrast. Me oleme paremaks võimelised.

Oma arvamust ja vali pool. Kõik inimesed, kellel on elementaarselt funktsioneeriv aju, on võimelised nägema head ja halba mõlema argumendi taga. Aga jumala eest vali pool. "Ma tean, et koerad on truud ja leiavad mu kadunud kokaiini lennujaamas üles, aga koerad võivad ***** käia. Kassid on parimad olevused maailmas. Iseseisvad targad olendid, keda ei pea jalutamas käima. Nad ei kasva hiiglaslikuks ja ei ürita su jalga karata." Polnud ju väga raske. "Popcorn on traditsiooniline kinosöök, aga jumala eest, pange põlema kõik, kes kinos matsutavad seda üleküpsend maisi näost sisse ajades. Rõve on filmi vaadata ja kuulata, kuidas sinu kõrval on keegi, kes ilmselt just karjamaadelt jooksu sai. Söö kodus kõht täis ja lase teistel filmi nautida." Arvamuse omamine ei ole väga raske ja ma suudaks ilmselt mõlema poole jaoks argumente veel tuua. Palun ära mitte kunagi ütle lihtsalt "ma ei tea". Ütle, et sa ei tea ja ütle miks. Ütle, et sa ei tea ja lase puusalt mingi kiirvastus teema osas lendu. Ütle, et sa ei tea ja küsi teise poole arvamust. Hangi arvamus, vali pool ja ole korralik.

Täna/homme (19. juuni) lõppeb mingi hulgal mu tuttavatest mingi etapp haridusteel. Mõni läheb edasi õppima midagi suurt ja tarka, teine läheb kohe tööle ära ja mõni ilmselt hakkab koos Abduli ja tema batmani kostüümis naisega riigi toetusel elama. Kui sa seda loed, siis palun ära küsi, mis neil plaanis on. Kuu aega tagasi pidid osad neist tõstma käe, et küsida, kas nad võivad pissile minna ja nüüd küsid sina neilt, mida nad oma ülejäänud eluga teevad. Las nad teevad oma otsusi ka 5, 10 ja 20 aasta pärast. Las nad nuusutavad lilli. Las nad käivad ära Pariisis, Singapuris ja mõnes Somaalia külakeses. Las nad näevad enne maailma, kui me nad ära tembeldame. Aga samas ma tean, et sa küsid seda, sest meist keegi ei oska midagi muud sellel imelikul päeval küsida.

Aga sina, kes sa lõpetad. Ma õpin õigusteadust. Ma tean, et on inimesi, kes juba lasteaias teadsid, et nemad valivad minuga sama tee. Aga mina otsustasin seda alles eelmise aasta suvel, kui ma pidin ülikooli jaoks mingi suuna valima. Ma olen sinuga aus, ma valisin selle, et oma lapsepõlve pikendada. Aga samas, kui ma samal ajal saan ka potentsiaali midagi tulevikus teha, siis miks mitte. Kõigist asjadest, mille eest on võimalik raha saada, tundub õigus suht minulik. Kuigi mul on viimasel ajal tunne, et ma olen valel pool õigust. Ma tahaks pigem olla see, kelle teod on natuke kahtlased, aga samas mitte karistatavad. Mõtle, mida sina teha tahad. Ja kui sa kohe ei tea, mine uuri maailma. Võta oma 7 asja ja mine häälega Pariisi. Tööta mingis kohvikus ettekandjana, ela erinevate inimeste juures couch-surferina. Ja kui sa siis mõtled välja, et sinust peab saama geenitehnoloog/piirivalvur/kokk/kirurg või mis iganes veel, siis tule tagasi, asu õppima ja lõpuks saabki sinust midagi. Sa oled jõudmas oma elu tippaega. Ma kuskilt lugesin, et inimese füüsiline ja mentaalne tipp on siis, kui ta on umbes 25. Sul on veel natuke aega. Tee nii, et see oleks reaalselt kõrgeim, mis sa olla saad. Ja mis iganes tee sa valid, tuult tiibadesse, kallis lõpetaja.

Lõpumärkmed:
Kell on palju ja süda on valus, nii et lähen nutan end magama ära.
Homme on rohkem tegevusi kui aega.
Aga teile nagu alati:
Naerata, sest keegi on alati rohkem f**ked-up kui sina.

Järgmise korrani
Janus Pinka 18. juuni 2015