Enam kui 24 tundi magamata ehk lõpuks sai sünnipäev peetud..
Hey. Ma olen enam kui 24 tundi magamata ja selle asemel, et magama minna, otsustasin endast elava surnu teha. Tehniliselt siis üritan õhtuni vastu pidada, et oma unegraafik jälle paika saada. Teoorias peaks ma õhtul kõnevõimetu, poolsurnud ajuga olend olema. Aga #noragrets. Igal juhul pidasin siis ühe noormehega (tal on tegelikult mingi koodnimi, aga ma ei viitsi otsida, et mis see oli), kellel kusjuures on päriselt sünnipäev, koos sünnipäeva. Tegelt oli seal veel palju palju inimesi, kellel on koodnimed, aga oh well. Mõni teist ehk teab, et mu sünnipäev oli natuke varem, aga mulle meeldib sõstrapõõsa varjus rohkem pidutseda kui lumehange taga.
Sain väga palju väga huvitavaid kinke. Muidugi raha, sest originaalsus ei ole kunagi üle- ega alahinnatud. Siis 2 ellujäämiskomplekti. Üks neist oli mõeldud vaesele tudengile: 31 pakki nuudleid ja söögiriistad. Ilmselt terve juuli kuu söön nuudleid, nuudleid ja nuudleid. Teine pakk, aga selleks, kui ma peaks kuidagi mingil põhjusel metsa sattuma. Esiteks mitmeti kasulikuks osutunud isetehtud võrratu nuga, kompassiga vile, mis koheselt vägistamisvileks (mitte, et kui keegi mind vägistada üritab, vaid kui mina kedagi vägistama hakkan..) määrati. Siis mingi määramatu hulk nööri ja tikke, kaks küünalt ja mingi hulk veekindlaid kotte. Ja siis halvaa, sest kalorid. Siis, et elus vürtsi oleks, sain ka jalapeno pipart. Aga samas, tasakaalustas seda võrratu purk pähklikreemi(?) ja päts saia. Selle purgi teeb megaeriliseks see, et seal on mu nimi peal. Tõsi, väikese tähega, aga siiski vähemalt kõik tähed on õiged ja see on palju olulisem. Siis sain veel veel alkoholi ja mingid juuksehooldusasjad. Kui ma midagi unustasin, siis oih, sorri. Kusjuures masendav on see, et ma kaotasin ühe mulle kingitud kaardi kuhugi ära. See on reaalselt kohutav. Aga pidu oli ilus ja hea, aga mis toimub Vegases, jääb Vegasesse, välja arvatud herpes. See tuleb tagasi.
Päevamõtted:
Ammu pole olnud pidu, kus ei oleks draamat. Selle peo ilmselt suurim draama oli mingi kuu aega tagasi purunenud suhtest siiani leeki löövad tunded. Kuulasin siis kolmanda isikuna mõlema poole arvamust asjast (muidugi vaid nii palju, kui nad välja näitasid ja ma tähele panin), aga põhimõtteliselt jõudsin ma kummalisele järeldusele. Sellele järeldusele on kaasa aidanud ka teiste paaride väited ja kommentaarid oma kaaslasest. Igal juhul, järeldus on see, et ma ei tea, kas ma enam isegi tahan kellegagi midagi. Ei noh, mina olen ka armunud olnud ja arvanud, et keegi on ideaalne, aga kui ma vaatan paare enda ümber, siis jääb mulle mulje, et kasu ei ole väga palju suurem kui kahju ja see ei tundu väga kasulik. Õnneks või kahjuks, ei ürita vist keegi teine ka minuga suhtesse astuda, nii et otsest probleemi vist ei olegi.
Olen jõudnud ikka, kus ma olen hakanud tuleviku peale mõtlema. Iga mu mõtte alus on hetkeseisuga see, et ma saaksin oma eluga nii mentaalsel kui füüsilisel tasemel adekvaatselt hakkama. See ongi mu elu eesmärk vist. Ei mingeid suuri ja ilusaid unistusi, milles pettuda. Aga igal juhul minu mõtetes on mul tulevikus väike oma maja, kass ja kaks last. Ma reaalselt mõtlen mingil määral laste nimedest, kuidas neid kasvatada, kas mõlemad ise teha või üks adopteerida, aga mitte kordagi ei mõtle ma sellest, kes minu kõrval seisma peaks. Ma ei ole selle isiku üheski tunnuses ega isegi iseloomus mingile selgusele jõudnud. Aga noh, nii kaua kui ma pole oma adekvaatset seisundit saavutanud, ei ole ka otsest probleemi.
Ostsin endale 14 täringut. Kaks komplekti 7 täringu kooslusest. Mõni teist ilmselt teab isegi, milleks saab kasutada erilisi täringuid. Ja kui sa ei tea, siis ma ei vaeva väga selgitamisega ka. Aga kuna mul reaalselt mitte mingit sotsiaalelu enda arust ei ole, siis kavatsen midagi suvel ära õppida ja miks mitte see mänguseeria. Võib ju huvitav tulla.
Ah jaa. Ma olin 180 päeva kaine. Ja siis ma hakkasin ühel õhtul (eile) jooma ja nüüd algab mu karskluse võitlus edasi, vaid 4 abistava õlekõrrega. Aga ma avastasin midagi, et mul ongi vist päris kindlalt alcohol intolerance, tavakeeles tuntud kui alkoallergia. Peaks arstile minema. Ja siis on mu ema, kes arvab, et mul võib olla mingi sarnane f**ked-up olukord, millesse mu vanaisa suri. Kas pole mitte tore. Aga noh, ma lasen selle ikka meditsiinilise kõrgharidusega inimestel üle otsustada. Aga jah, #noragrets, twas fun though.
#blogi ei ole saanud mitte ainumatki vastust ja ma lükkan oma blogi nii kauaks edasi, kui te küsite kas 5 küsimust või annate 5 ideed. Kui ma neid iial ei saa, siis oli tore.
Lõpumärkmed:
#420smokewoodeveryday ehk lõkke ümber on alati kummaline olla.
Minuga on midagi viimasel ajal väga valesti, aga ma ei tea mis. Äkki mingi kummaline kriis või eneseleidmine. Või äkki olen lihtsalt jälle iseendaga vastuolus.
Aga teile nagu alati:
Naerata, sest kõik inimesed ei olegi totaalselt halvad.
Järgmise korrani
Janus Pinka 27. juuni 2015
No comments:
Post a Comment