Umbes võibolla ehk päris täpselt ei oska öelda..
Hey. Esiteks pean ma ilmselgelt täpsustama, mis seal üleval toimub. Nagu mõned teist teada võivad, siis ma loen oma blogipäevi näppudel (mul on vaid 10 sõrme) ja vahel on mõni sissekanne kirjutatud enam kui ühel päeval. Selle tõttu juhtub vahel nii, et päevade arv ei klapi. Ehk jah, päevad 693-699 jäävad lihtsalt julmalt vahele. Edasi läheme nii, et täna on päev 700. See on juhus, et selline päeva number sattus, aga see on minu arust lahe juhus.
Teiseks. Mul on teile palve. Ma olen seda ühe korra varem ka teinud. Tegemist on loogika #blogi. Ma palun teid, et te panustaks mu blogisse. Oodatud on kõik küsimused ja ideed (kui totaalne s**t ei ole, siis isegi satub blogisse). Ootan, et te annaks mulle ideid, mille üle ma blogis arutada võiks. Ootan küsimusi absoluutselt iga elu valdkonna kohta. #blogi sissekanne on järgmine või ülejärgmine sissekanne, sõltuvalt sellest, mis mu elus lähiajal saama hakkab. On võimalus, et lähiajal kirjutan koolist ja I sünnipäevamängudest (absoluutselt kõik küsimused on jällegi oodatud). Tuletan siinkohal meelde, et ma vihkan saladusi ja valesid ja armastan endast rääkida, nii et andke tuld.
KUIDAS? Kirjuta mulle kuhugi kommentaaridesse, küsi askis, kirjuta fesarisse või saada sõnum või pane isegi oma idee või küsimus kirja teel minu poole tulema. Ja lisa oma kirjutise algusse või lõppu #blogi. Nii lihtne see ongi.
Päevamõtted:
Õudusunenäod. Vanasti ja ilmselt praegugi on mu lemmiktegevus magamine. Keegi ei oota sult magades mitte midagi. Ja isegi kui ma unes räägin, norskan või mingi muu kummalise asjaga tegelen, siis mind see ei häiri. Aga reaalselt viimasel ajal on mu ööd täis õudusi. Ma nägin vastu tänast unenäos, et ma ei saa psühholoogia referaati õigel ajal üle antud ja ei saa eksamile. Ma sooritasin eksami suurepäraselt juba kuu alguses.
Veel õudusunenägusid. Enne kui ma räägin teisest unenäost, pean rääkima väikese taustloo. Ühel päeval otsustasin ma, et on suvelaadne aeg ja see tähendab, et ma teen akna lahti. Kui kunagi külm peaks hakkama, eks ma panen ta siis kinni tagasi. See tähendab, et kui ma oma voodis vedelen ja masendavaid armastuslaule ei kuula, siis ma kuulen "looduse" hääli. Kuulen, kuidas kaubarongid keset ööd mingit manti edasi-tagasi veavad. Kuulen, kuidas unetud autojuhid kuhugi kaugele ära sõidavad. Kuulen, kuidas rõve ollus taevast minu akna vastu kukub ja ometi pidi vihm väga rahustav olema. Kuulen, kuidas mingid f**king linnud pihlapuu otsas üksteise peale karjuvad. Kuulen, kuidas isa teises toas norskab (kõige haruldasem ja ei ole aknaga tegelikult seotud). Ehk ühesõnaga on mu ööd niigi rasked. Lisaks sellele on Eesti üpriski põhjas, mis tähendab, et ööd on siin mustad ja jahedad. Ja see tähendab, et mu unenäod on talvel. Ehk olete te märganud, et on talvel on igal pool meie ümber valge kristallidest koosnev veemass. Rõve. Ja siis on jõgede ja muude kohutavate õuduslompide kohal petliku paksuse ja tugevusega jäätunud vesi. Rõve. Aga minu unenäos, olin ma õues ja keegi (kõige eelduslikumalt mu isa) otsustas lahe olla ja viskas mu kingi jõe jääle, et ma peaks sellele sinna järgi minema. Ja siis see kukkus läbi jää ja mu ainus võimalus seda kätte saada oli lõhkuda jää sisse auk ja sellest krabada enne, kui vesi selle ära viib. Ma ei suutnud seda, sest jää all on vesi. Ja nüüd ma ei teagi, mis seal kingis oli või on.
Ah jaa. I sünnipäevamängud. Ehk mul on plaanis kuidagi ära kulutada 1 päev 5'st. I sünnipäevamängud on kummaline üritus, mida ma olen enamvähem kuidagi väga kummaliselt planeerinud juba viimased loendamatu arv aastaid. Tegemist on lihtsa ideega. Kui Inglismaa kuninganna võib oma veebruaris olevat sünnipäeva suvel tähistada, võin mina ka. Ja kuna ma tähistan seda ühe teise kutiga koos, kelle sünnipäeval ma lubasin juua, siis joon ka enda sünnipäeval ja mingil määral ka kooli lõpu puhul. Aga siiski selleks ajaks olen ma 180 päeva kaine olnud, mis on minu arust adekvaatselt võrratu ja samal ajal totaalselt mõttetu. Kas ma soovitan kaine olla? Jah. Kas ma soovitan kainusest mingi lollaka kinnisidee teha? Ei. Aga siiski, ütle alkole ei 2015 ehk vähemalt 360 kainet päeva.
Ah jaa. Täna on mingi jaanipäeva asi. Nagu kõik eelnevad 20 aastat, ei tee ma selle puhul mitte midagi erilist. Kunagi palju nooremana sai vähemalt midagi aias põlema pandud, aga viimasel ajal ei ole sedagi. Kusjuures, ma isegi ei tea, mida me sellega tähistame. Muidugi on tegemist suvise pööripäevaga ehk siit läheb kõik jälle allamäge. Päevad muutuvad lühemaks ja suve lõpp läheneb. Aga kas sellel ei ole kristlikku tähendust? Talvise pööripäeva puhul me sööme ja joome, sest Onu Jeesus astus siia maailma (väidetavalt). Aga suvise pööripäeva puhul grillime ja joome, sest..? Aga ega see mind väga ei paelu ka, eriti veel, kui ma kaine olen.
Lõpumärkmed:
Lisaks. Väga õhuke piir on naljaga kiusamise ja päris kiusamise vahel. Ütle kiusamisele ei ehk vähemalt kogu elu ilma kiusamiseta.
Vanemad ostsid mingit liha, milles oli 2% rummi. Kuna päevi raisata ei ole, siis ma ei saanudki seda liha.. Oeh..
Aga ei noh, #blogi.
Aga teile nagu alati:
Naerata, sest naeratus on nagu haigutus või herpes - see levib sinult edasi.
Järgmise korrani
Janus Pinka 23. juuni 2015
No comments:
Post a Comment