Arvutasin natuke mööda..
Hey. Mina siin.
Päevamõtted:
Möödaarvestus. Ma ei bloginud ligikaudu kaks nädalat. Ja see kõik oli vaid ühe eesmärgiga. Ma olen jälle armunud. Aga jälle armusin ma natuke valesti. Ma nimelt ei armasta inimest, vaid ideed temast ja seda mitte just esimest korda.. Ja ma teadsin, et see tekitaks inimestes minu ümber probleeme. Peamiselt ei tahtnud ma, et mu ema muretseks. Mida ta ei tea, ei saa talle haiget teha. Also, tal nkn mingid võõrad mured, mida ta minuga jagab. "Keegi kukkus kuskil joa juures alla ja murdis oma jalad." See ei olnud mina, see ei olnud tema, see ei olnud keegi, keda me isegi teaks. Me ei ela selle joa juures ega plaani sinna lähiajal minna. Aga ometi pidas ta seda vajalikuks mulle öelda. Ja sellised "imelisi" infokilde annab ta mulle kogu aeg. Üks masendavam kui teine. Ja siis ma mõtlesin, et ma ei hakka teda kurvastama mõttega, et ma ilmselt jälle varsti murdun. Ja tulin siis täna üle pika aja koju. Rääkisime järjekordselt "imelistest" asjadest. Ja mingi aja pärast ta küsis, et kes on nr. 4. Ja siis mulle meenus, et ma juba mainisin teile, et mul on nr. 4. Ma sain aru, et ma olen teile mitte kirjutanud, et vältida teile ütlemast midagi, mida te juba teate.. Ainus vabandus on vast see, et olen ühel ööl viimase kahe nädala jooksul maganud 6 tundi või enam.
Numbrid. Number 1: ma ei julgenud selle tagajärjel 9 aastat tüdrukutega suhelda. Süüdi: vist peaaegu kõik inimesed, kes sel ajal mu elus olid. Number 2: mul tekkisid enesetapumõtted. Süüdi: mina. Ma olin ikka f**king halb inimene. Ilmselt mitte miski ei õigusta mu tegusid ja andestuski on kahtlane. Aga ma vähemalt ei mõtle sellele igapäevaselt enam. Mõned korrad nädalas kindlasti, aga mitte kogu aeg. Number 3: ma langesin raskesse depressiooni. Süüdi: mina. Ma olin JÄLLE f**king halb inimene. Ilmselt mitte miski ei õigusta mu tegusid ja andestuski on kahtlane. Ma mõtlen sellele igapäevaselt. Mõned korrad päevas lausa. Suht eranditult. Peab ikka max eriline päev olema, et ma ei mõtleks sellele. Number 4: teadmata. Süüdi: mina. Ma olen ikka f**king kummaline inimene. Ilmselt mitte miski ei õigusta mu tegusid ja andestuski on kahtlane. Aga sellel jutul on väike point ka. Ma lihtsalt tahan, et te teaks, miks ma seda kardan. Miks ma kõiki hoiatan. Miks ma teen kõik endast sõltuva, et seda vältida. Eriti nüüd, kui ma arvan, et ma tean, kes see on.
Saun. Käisin saunas. Lihtsalt kopeerin siia oma eelmise ranti:
"Saun. Teate küll seda kummalist ideed, et inimesed ronivad teatud ajaks ebaloogiliselt kuuma ruumi ja peksavad iseend ja/või teisi vihaga. Igal juhul, "hiljuti" käisin siis sõbra sünnipäeval ja selle käigus käisin ma segasaunas. Mina ja 2 imekaunist, imetoredat neidu. Ja kui see õhtu on mõnel korral (võibolla liiga tihti) jutuks tulnud, on mu vestluskaaslaste reaktsioon kuidagi kummaline. Asi on selles, et me olime alasti saunas. Kõik oli lahe ja tore ja mida kõike veel. Aga teistel (asjasse mitte puutuvatel inimestel) on sellega mingil määral probleem. Vaatame, mis variandid on saunatamiseks segaseltskonnaga.
Variant a: sul on midagi seljas või ümber. Tuletan meelde, et see ruum on juba niigi kuum. Higi (ja selles peituvad kahjulikud ained, mis sinust väljuvad) jääb sinu ja riiete vahele. Ei tundu just eriti tore alternatiiv.
Variant b: sul ei ole midagi seljas ega ümber. Teised inimesed näevad su alasti keha ja sina näed teiste kehasid. Ma arvan, et ma olin 13-aastane, kui ma "kogemata" avastasin, et internet on pilgeni täis "täiskasvanute meelelahutust" igale maitsele. Ma olen nüüd 21. Ja kuigi ma ei näe sellel kõigel mõtet ja ei otsi internetist sellist "rõõmu", siis olen ka mina ilmselt kõik ära näinud. Kui sul just ei ole midagi äärmiselt kummalist, siis ma olen ilmselt midagi sarnast näinud või on mul võimalus seda internetist leida. Samuti ei saa sa ju ka oma figuuri peita. Kui sa oled chubby-f*ck, oled sa seda igal juhul. Nii, et mida me pelgame? Ma olen kuulnud teooriat, et mehed ei "suuda ennast kontrollida". Yeah, ka mina arvan, et see on creepy. Aseksuaalse inimesena mind see õnneks/kahjuks ei puuduta. Mind paelub sinu juures palju enamat kui vaid su paljas keha.
Variant c: meeste ja naiste eraldi saun/saunaaeg. Võiks ju eeldada, et see elimineerib variandi a, aga ei. Osad "härrasmehed" istuvad ka meeste seltsis karvakasukas seljas ja vatimüts peas. Kahjuks ma ei tea, kas see ka naistesaunas nii on, aga sisetunne ütleb, et on. Samas on ka probleem sellega, kui on vaid üks saunaruum ja kõik tahtvad inimesed mahuks korraga sauna ära. Igast vaatepunktist vaadates tundub mõistlikum ju teha segasaun. Kõige kummalisem väide segasauna kahjuks, mis ma kuulnud olen, on see, et keegi saunatajatest oli suhtes. Ma ei ole suhtes olnud, nii et võibolla see muudab midagi, aga mina küll ei ole kunagi saunas midagi teinud, mida ma loeks petmiseks. Kõige lähem olukord oli, kui ma jäin mõttes olekus suvalises suunas vaatama ja juhuslikult oli mu pilk ühe neiu rindade suunas ja see ei ole kaugeltki ju petmine?
Variant d: ära üldse saunata. Aga kus seal siis toredus on..
Aga enne kui te leili lähete (pun intended), siis jah, ka mina pole metslane. Enne kui sa saunatada kavatsed, küsi teiste saunatajate arvamust ja kui mõni neist on häbelik või niisama "korralik", siis arvesta tema soovidega ja kui sa ei suuda, siis saunata temast muul ajal. Aga kui kõik saunatajad alasti segasaunaga nõus on, siis pole ju probleemi ja sellesse tuleks suhtuda nagu igasse teisse saunas käiku. Ja segasaunas on minu homoseksuaalsuse osas palju palju vähem nalju. Ja kui sul on veel mõni alternatiiv saunatamiseks pakkuda, lase tulla.."
Katsu näida rõõmsam. Mind hämmastab kui paljud inimesed tegelikult ei tea, kui katki ma olen. Pmst, ma olen varsti oma näitlemisega nii sügaval, et keegi teist ei tea enam tegelikku mind. Siinkohal mainin juba ette ära, et ma ei kavatse seda lõpetada. Kui sa hakkad mind selle osas surkima, siis mul on vähemalt 14 aastat kogemust oma valu peitmisega ja ma olen kogu oma teadliku elu aktiivselt tegelenud näitlemisega. Kui keegi ei tea, mida sa kardad, ei saa nad sind hirmutada. Kui keegi ei tea, mida sa tahad, ei saa nad sind manipuleerida. Kui keegi ei tea, mida sa tegelikult tunned, ei saa nad sind mõjutada. Aga teie. Kõndisin siis mööda Laia tänavat kodu suunas ja nägin elu. Stripiklubi ees olev hämmastavalt viisakas ja ootamatult kaine eksinud meesterahvas, näomaalingute ja raske joobetunnustega näitsikud ja noormehed Zavoodi ukse juures ja nuttev isik (eelduslikult noormees) botaanikaaia väravate juures. Kõndisin mingi teine kord raekoja platsil kuhugi ja nägin elu. Äranutetud silmadega noormees ja hunnik mittemainimisväärseid inimesi. Aga need kaks noormeest, kes nutsid. Okei, ma ei välista, et neil oli tegelikult põhjus, aga ma raskelt kahtlen selles. Võibolla mulle ainult tundub, aga te nutate ikka absoluutselt igal põhjusel. Võin nüüd kergelt sotsiopaatne paista, aga see ei too kasu. Ma nutan umbes 5 korda aastas ja need on tavaliselt kõige hullemad päevad aastas ja see nutmine ei aita sellele kohe üldse kaasa. Ja need nutmised üritan ma teha nii salaja kui vähegi võimalik. Kui keegi teist peaks mind nutmas nägema, siis teadke, et see on privileeg, kui seda saab nii nimetada. See ei too absoluutselt mitte mingit kasu. Isegi kui maailm sinu ümber on kokkuvarisemas, siis tee ette oma parim võltsnaeratus ja ütle, et kõik on tip-top okei, kõik läheb rahulikult ja tee midagi selle nimel, et äkki läheb midagi paremaks. Kui te räägite midagi masendavat, näete masendavad välja või kiirgate muul moel masendust, siis ei ole ka minu elu parem. Tee teistele heategu ja ole päike nende päevas. Ja ilmselgelt ei mõtle ma naerupisaraid, kuigi ka need pole just parim asi maailmas, siis annan need andeks.
Kalli. Ma ikka vist hirmutasin teid liialt ära. Kui sa mind näed, tule ja tee kalli. Kui sa oled piisavalt julge, siis ära isegi küsi. Lihtsalt tule ja tee. Kalli on ilmselt üks parimaid asju maailmas. Neid ei ole kunagi liiga palju ja need ei ole kohe ühestki otsast piiratud ressurss. Kui me juba oleme koos ja sa tahad kalli, siis tule ja tee. Kui sa oled piisavalt julge, siis ära isegi küsi. Lihtsalt tule ja tee. Kasvõi korduvalt, ja kui väga tahad, ära lase lahti. Võimaluse korral oleks siis ilmselt minu "kaisus" olemine lähim hea variant, et midagi muud ka teha. Kui meie teed hakkavad lahku minema, tule ja tee kalli. Kui sa oled piisavalt julge, siis ära isegi küsi. Lihtsalt tule ja tee. Ausalt ka. Mul on meeletu kogus kallisid üle. Kui aus olla, siis mul on ilmselt lõpmatu hulk kallisid. Võibolla natuke enamgi veel. Neid jagub sinule, teistele, gruppidele. Ära karda kallistada, ära karda kalli teha. TULE JA TEE KALLI!!!
Viimane lõik. Mul on vist fetiš. Vähemalt seda on vist võimatu muud moodi kirjeldada. Või noh, seda on ilmselt üldse võimatu kirjeldada. See on vastupidi vist peaaegu kõigega, mida ma kunagi väitnud olen ja samas on see täpselt nii nagu kõik loogiliselt olema peaks. See on nii imelik tunne. Samas fb on imelikum. Ma lahkusin hiljuti ühest grupichatist fbs. Aga fb ikka avab seda. Mul ei ole endal mingit võimalust seda avada, seda ei ole kuskil. Aga vahel see avaneb ja siis ma näen seal kolme viimast sõnumit ja lauset, et ma lahkusin sealt vestlusest. Also, DnD on veelgi enam tõusuteel. Me liigume väga õiges suunas. Kohe väga õiges. Mina: "Ja jälle ei julgenud absoluutselt ükski inimene rongis minu juurde istuda.."
Lõpumärkmed:
Keeruline..
Tule ja tee kalli.
Aga teile nagu alati:
Naerata, sest nutmine ei too kellelegi kasu..
Järgmise korrani
Janus Pinka 11. märts 2017
No comments:
Post a Comment