Reageerime üle, sest vaid meil on õigus
Hey, mina siinpool. Alustaks siis millegagi, mis on minu arust imelik, aga üldse mitte halb. Mu lugejaskond nimelt. Ma nagu blogin viimasel ajal mingi iga nelja päeva tagant, aga mul on igapäevaselt ligikaudu 20 lugejat. Huvitav, kas need on need samas, kes alati või on igakord uued. Aga see selleks. Räägime siis natuke minu haigusloost.
Ma olen haige. Ilmselt reedeõhtune grill, laupäevane aiaskäik, pühapäevane loomaaias käimine ja muidu kooliskäimine ja üldse olukorrad kus ma puutun kokku temperatuuriga, mis on tibake jahedam on ilmselt minu haigestumises süüdi. Aga see selleks. Ma mõtlesin, et ma teen sissekande loomaaias tehtud ilusatest klõpsudest, siis aga meenus, et teil on guugel ja mina ei tea, kuhu need pildid said. Aga see selleks. Ostsin omale punased kõrvaklapid ja see on väga hästi kulutatud 2,49€. See selleks, aga läheme nüüd reageerimiste juurde.
Käisin teisipäeval Tartus. Aga et sinna jõuda, siis ma pidin Jõgeval vihma käes startivast bussist mööda jooksma ja selle peatumisele lootma. Ma olen nii uhke, et ma suutsin end kokku võtta ja sõitvast bussist mööda joosta.
Päevamõtted:
Mina reageerisin üle, natukene. Igal juhul see nägi välja nagu enamvähem selline. Üks neiu, kellega ma olen skype kõnes, ütles siis mulle, et sinna kõnesse tuli veel üks inimene. Minu reaktsioon oli siis see, et ma avasin selle kõne akna ja lahkusin kõnest. Läksin siis tagasi facebuuki ja kirjutasin sellele esimesele neiule: Näed mure lahendatud.
Tema reageeris üle: Ja siis hakkas mingi hull teema. Ta hakkas kõigepealt mingit selgitust nõudma ja siis vinguma ja peale seda viskas mul kopa ette ja nüüd ma ei teagi, mis sellega sai ja ega väga ei taha ka teada.
Rääkides sellest teemast, siis seal kõnes on või vähemalt veel eile oli mitmeid teisigi inimesi. Igal juhul üks neist oli niivõrd herpa-derp, et ta otsustas selle teema koolis teemaks teha. Ja siis ta ütles, et peale olid kõige huvitavamad kommentaarid. Ma siis otsustasin enda uudishimu rahulduseks seda surkida ja küsisin, et millised siis. Ja ta vastas: Noh, näiteks mina ütlesin kohe peale seda GG. Ja sellega ta oma kommentaaride nimekirja lõpetas.. Kas ma olen ainus, kellele kommentaar GG nii väga huvitav ei tundu? Aga see kõigest minu arvamus ju.
Siis oli täna kirjanduse tund. Teemaks siis mingi hulk kirjanduslikku sõnnikut. "Põhjenda vähemalt nelja lausega: Kuningas Oidipus oli enesekindel kuningas." Ja olgem ausad, see on täielik rämps idee, aga kahjuks on see töös. Ma reaalselt õpiks ära kõik Sophoklese faktid, kasvõi selle, et mis ta lellepoja naise õe koera nimi oli. Aga ei, kui ma sellele minutiga mingit normaalset vastust ei suutnud formuleerida, mida tervele auditooriumi täiele oma kähiseval häälel ette kanda, reageeris õpetaja üle. Lihtsalt kulutas paar minutit, et meie peale karjuda ja palus käsi tõsta mingite lollide vastuste peale. Näiteks, et kes seda ebaoluliseks peab. Muidugi ei tõstnud keegi kätt, sest sealt tuleks veel suurem hulk ebavajalikku sõnnikut ja seda küll ju vaja ei ole.
Aga täna lõpetuseks tahtsin öelda, et ega kõik nii hull ka ei ole ju. Millegi pärast teeb mind rõõmsamaks, kui ma inimestega fb's chatin. Ja viimasel ajal on minu chatlisti sattunud inimesed, kes elavad minust üpris kaugel. Marlene, KiisuMiisu ja kuna mu fantaasia on niivõrd limiteeritud, siis panen kolmanda kaaslase nimeks Candy. See on see koht, kus ma meenutan, et 99,99% inimestest on võimalus oma nime soovi korral muuta. Igal juhul, aga neile kõigile teeb silmad ette Inglike. Ma kahetsen, et ma teda varem sõbraks ei lisanud, sest ta on lihtsalt võrratu inimene. Kuigi me räägime kõige ebaloogilisematest ravimeetoditest nagu kanade ohverdamine või kandlemäng on see alati humoorikas ja ta on võrratu, sest ta laseb mul igapäevaselt otsida päevast 3 head asja. Ja see paratamatult toob ju head asjad meelde.
Lõpumärkmed:
"Lapsi tehakesegi ju pimedas" - minu telekas 0:45
Ma ei taha enam haige olla, mitte kunagi ei taha.
Aga teile nagu alati:
Olge rõõmsad ja nautige elu, sest elu on ilus.
Järgmise korrani
Janus Pinka 14. mai 2014
No comments:
Post a Comment