Kunagi tahtsin vahukomme ja igavest noorust..
Ega ma tegelikult ei plaaninud blogida. Aga miski mind selleks ju sundis. Kas see võis olla video, kus kaks mu sõpra annavad oma arvamuse kooseluseadusest. Mõlemal oli kusjuures häid ja halbu väiteid, aga minu vaatepunkt ühtis rohkem sõbraga, kes seda pooldab. Aga mis ma neist ikka jahun, kes otsib see leiab nad üles ja otsustab ise, mida neist arvab.
Päevamõtted:
Ehk mäletate, et ma arvasin, et ma leidsin ideaalse inimese. Oeh, kahjuks see ei ole nii. Ja selleks on kolm imelihtsat põhjust. Esiteks, ma ei tea temast peaaegu mitte kui midagi ja arvestades minu ülevoolavat julgust ja kõrgelt arenenud sotsiaalseid oskusi, siis ma ei saa ka ilmselt teada, kui ta just minus midagi järsku ei leia. Teine lihtne põhjus on see, et kuna ma ei leidnud temas ebaperfektsust, siis muutus see ebaperfektsuseks. Suhteliselt loll ring. Ma tean. Ja kolmas põhjus on konkurents. Mäletate, ma armastan naeratusi. Igal juhul on üks tüdruk, kes on taevalikult ilus ja kui ta naeratab, siis jumal hoidku, ma sulan seesmiselt ära. Nii et jah, ideaalsus on keeruline.
See mõttekäik viis mind aga hoopis uuele rajale. Nimelt, kas ma peaks jälle paika panema, mida ma tahan oma ideaalsest inimesest? Aga see on ju nii raske otsus. Sest kuna ma olen bi-kalduvusega, siis on väga raske leida välimuses ja tegudes ühiseid jooni, mis peaks olema ideaalis. Kui meessoost isiku puhul on see kaitse ja julgusetunne ning pigem lihaseline keha, siis naisega on ju lood teisiti. Ma küll ei taha mingil juhul endast väga palju suuremat tšiki, aga samas mingit sellist ka ei taha, kelle kõrval ma ülinõrguke paistan. Aga luua 2 ideaalinimest on ju aeganõudvam ja mis mind siis keelab veel rohkemaid ideaale loomast. Loon terve linna ideaalinimesi. Oeh..
Aga kõige suurem mure on sellega, et mulle ei meeldi inimesed. Ärge saage valesti aru. Mul on ikka mingi idiootne suhtlemisvajadus ja soov teiega läbi käia, aga ma vajan hästi palju aega iseendale. Sellepärast meeldib mulle mu toakaaslane. Me veetsime suurema osa nädalavahetusest samas toas, aga ei rääkinud pea sõnagi. Ideaalne elukaaslane. Aga mitte ideaalne inimene. Ja uskuge mind tuleb aeg ja mitte väga pika aja pärast, kui ma oma sotsiaalsuse lakke ajan ja kõigiga korraga kõigest rääkida üritan. Oeh..
Käisin täna siis oma perearsti juures. See oli viisakalt öeldes huvitav. Kuna see oli esmakohtumine, siis oli see niigi imelik. Ja mulle nagu väga ei meeldinud idee 4 võhivõõra inimese juures oma haigustest rääkida. Aga samas on ju neil mingi vanne antud, et nad ei tohi infot levitada. Nad ju annavad selle vande? Aga igal juhul. Hetkeseisuga on minu jalgu vaadanud 10 meditsiinilise haridusega inimest, kellel ei ole õrna aimugi, mis mul viga on. Kas tõesti kõrgema inimvormi muutus algab sellest, et mu kehale tekivad täpid?
Vannetest rääkides andsin ma vande õigusteaduskonnale. Pmst selline tavaline rebaste asi, mille kõige kurvem asjaolu on see, et ma ei tohi enam loengu ajal tagapingis pornot vaadata. Oeh. Aga ei õhtu oli tore ja sain oma kursakaaslaste kohta palju ebavajalikku teada. Ja siis käisin ka Rüütlil, kus tekkis imelik asjaolu. Ma ei suutnud otsustada, mida ma tahan. Tahtsin rohkem inimesi ja vähem inimesi samal ajal ja korraga. See on imelik tunne.
Ah jaa, kes otsib, see leiab. Aga seoses selle rebasestaatuse lõppemisega pidime me tegema video. Mis te arvate, kes sai pearolli mängida. Teil on õigus. Nii saigi minust Harry Potter Iuridicumi vang. Aga ei see film tundus isegi päris tolereeritav. Hea oleks veel ehk isegi aus kommentaar. Sellest kõrgem oleks juba alusetu meelitamine. Aga ei, ma olen rahul. Nii otsige üles. See on Youtubes olemas. Ja kui keegi väheke julgem on, siis võib oma ausa arvamuse öelda. Meelitamine on suht tulutu, sest ma ei oska reageerida.
Ah jaa. Üks neiu tegeles oma ballikaaslase valimisega minu kõrval mingi päev. Enne kui ma selleni lähen, räägin pisut ballidest. Kummaline asi, kas te ei leia. Minule ballid ei meeldi. Põhjuseks asjaolu, et ma sotsiaalne äbarik. Ma ei julge inimest tantsima kutsuda, ma ei oska tantsida ja kõige lõpuks pean ma siis inimesega mingil määral füüsilises kontaktis olema. Võeh. Aga igal juhul. See neiu rääkis, et tuleb teha nii, et ballipartner (mees) arvab, et tema kutsus sind, kuigi tegelikult oli ta vihjete ja muuga viidud olukorda, kus see oli juba ballipartneri (naine) poolt varem otsustatud. Kuna mind ballid ei paelu, tekkis mul mõte. Mis otsused ma üldse olen ise teinud? Kas keegi on mind ka niimoodi suunata üritanud? Ja mis peamine, kas ma olen kunagi valesti aru saanud vihjetest?
Peded. Omasooiharad. See on nii vastuoluline asjaolu. Suured inimmassid jooksevad siltidega ringi ja karjuvad nende peale. Miks? Kas te ikka ei saa aru, et mingi normaalne hulk pedesid on meile kasulik? Nad ei saa lapsi. Järelikult ülerahvastatus on eilne mure. Nad õpetavad lastele, et me ei pea olema pea süsteemi perses kinni ja võime mõelda natuke teisiti. Ja jumala eest, mis vahet seal on, kuhu auku mõni mees oma asja paneb või kas mõni naine oma sinna midagi panna laseb. Nii kaua kui nad teiega vahekorras ei ole, on ju kõik okei. Ja kui me hakkame rääkima seksist ja vägistamisest ja selle mõjust lastele, siis kas ma olen ainus, kes arvab, et probleem on mujal? Enesekaitse, moraal mittevägistada ja laste harimine on nagu vajalikumad kui sildikesega vikerkaarelaste vastu võitlemine. Nii et jah, mulle ei meeldi pedevihkajad. Aga enne kui te minuga nõustute, siis saadan ma enamuse teist ühe hooga persse. Ma vihkan ka pedevihkajavihkajaid. Mis kuradi lollus see on, et me teineteist hommikust õhtuni vihkama peame. Kui sa arvad, et omasooseks on okei, anna tuld. Kui sa tahad suurt peret, rauta oma vastassoost elukaaslast hommikust õhtuni ja kui sa ei taha üldse seksi, siis ma ei tea, loe raamatuid.
Ah jaa. Ma ei tea, kas see on reaalne võimalus oma tahet seaduslikult avaldada, aga kurat, siin on minu palve. Alustan kuulsate sõnadega: "Peale minu surma.." sest efekt peab olema. Aga nüüd tähelepanu.
"Peale minu surma, olgu see siis vanadussurm või õnnetus või mõni muu põhjus. Mu palve teile on, et te minu maiseid jäänuseid kohtleks järgmiselt: Kõik, mis minust on võimalik doonorluseks anda, olgu selleks veri, nahk või organid, müüge maha ja andke raha mu perele. Kõik, mida ei ole võimalik doonorluse teele saata, tuhastage. tuhk pange vastupidavasse urni ja sulgege see õhukindlalt. Urni ärge matke vaid pange kuhugi, kus inimesed saavad austust üles näidata. Näiteks kaminasimss on hea valik. Ja minu hingelise taaga eest vastutan mina. Kui tahate matusetseremooniat teha, siis peab olema suur lõke ja palju süüa-juua. Loodame, et ma ei sure niipea, aga selline on minu soov."
Aga minu tänane viimane mõte on kummalist laadi. Monoloog on kõne iseendaga. Ja dialoog on kõne kahe või enama inimese vahel. EKSS aitab alati. Aga minu peas? Okei. Enamus ajast on see mõtterong. See on monoloog, sest ma analüüsin ise asju käigupealt ja vaatan asja ühest küljest. Aga vahel harva on mu peas mitu analüüsijat. Pean iseendaga argumenteeritud vaidlusi ja üritan jõuda lahendini. Ja vahel on mu peas üldse võõrad inimesed. Elava fantaasia mure. Ma ütlen mure, sest liiga tihti lõpetavad mu vaimse fantaasia viljad kruvikeeraja pide kõrvast või kaelast välja turritamas.
Ma olen vist liiga hullult selle piina ja terrori lainel. Igal juhul üleskutse kõigile diktaatoritele. Kui sa suudad oma riigis läbi viia idee, et piinamine on okei ja suudad mind teiste eest kaitsta, siis ma oleks väga huvitatud piinamise pealtvaatamisest ja ka potentsiaalselt sellest osa võtmisest piinaja rollis. Ma ei taha, et minuga midagi juhtuks, aga mul on väga palju väga kummalisi küsimusi inimkeha vastupidavuse, võimaliku arengu ja taandarengu osas. Kõik utoopilised romaanid, kus riigil on piiramatu võim, ent kõrge meditsiiniline tase, siis on seal nii kummaliselt paeluv lugeda, et mida inimesega teha saab. Ja samas kui psüühiline piin välja arvata, siis on ju imetore ka mentaalselt inimest piinata. PS: Kim Jong-ma-ei-ole-su-nimes-päris-kindel, kui sa suudad mulle Ainuõiges Koreas hea koha garanteerida, siis ma võin sul aidata spioone piinata. Nad peaks olema head subjektid, sest nad teavad asju ja oskavad piinamist ja valu pisut vältida. Aga ka kõik ülejäänud diktaatorid, kirjutage mulle, kui teil see võimalus on. PS: minu maailmavaate järgi on ka karumaadleja Valodja ja neeger oraalkabinetist piisavad diktaatorid.
Lõpumärkmed:
Aga ma pean minema. Homme on vaja palju õppida ja ehk saan mingit lisainfot oma haiguse kohta.
Aga teile nagu alati:
Nautige elu, sest kui banaane ei ole, on õunad peaaegu okei alternatiiv. (Reaalselt, ilma viltuse mõtlemismaailmata).
Järgmise korrani
Janus Pinka 14. oktoober 2014
No comments:
Post a Comment