Kartul mõistab mind ehk segased tunded..
Oi jah.. Päris hea kogus päevi on blogimata mööda saadetud. Et rääkida oma väikesest ebaõnnestumisest pean ma rääkima suuremast ebaõnnestumisest. Suurem ebaõnnestumine: ma loen iga kord sõrmedel mitu päeva on. Minu jaoks lihtsam kui korraga kahes numbrisüsteemis elamine. Ja väike ebaõnnestumine: mul on liiga vähe sõrmi, et seekordne päevade arv kokku lugeda. Aga okei, ma ei viitsi end oma sissejuhatuses ka väga maha teha, nii et läheme edasi,
Päevamõtted:
Mu suunurk on katki, mu ülahuule sisemine osa tundub imelik ja ma olen kahe päeva jooksul rohkem endale naeratanud kui viimase kahe kuu jooksul kokku. Iga peegel, mis mu teele jäänud on, on mu naeratuse saanud. Õigemini peegeldus, sest tume telefoniekraan saavutab selle efekti ja seda ka telefoni eeskaamera, millesse ma olen ka kummaliselt palju vaadanud. Põhjus, miks need asjad juhtunud on, on see, et mul võeti eile hommikul nähtavad rauad suust välja. Ma jõudsin just natuke aega tagasi järeldusele, et mu arsti nimes on sõna "raud" sees.. Aga jah. Aga raudade eemaldamine muudab minu elus paari pisiasja.
Esiteks kuna ma pean öösiti kandma mingit kummalist plastikasjandust, siis ma ei saa enam normaalselt oma söögikava järgida. See kava oli selline, et ma ärkan vahel harva öösel kell 3 ja otsustan, et nüüd on hea aeg süüa. Ja siis ma lähen ja söön. Olgu selleks siis 5 Cookie Crisp hommikusöögihelvest või mingi reaalne toit. Aga nüüd, kui mul on see asi suus, siis on see raskem. Veel huvitavam on see, et arst ütles, et kui ma joon sellega kuuma teed/kohvi (mina kohvi ei joo, sest olgem ausad, see on rõve), siis see asi sulab mulle suhu ära.. Mingi kummalise masohhistliku idiootsuse tõttu tahaks ma seda proovida, aga ma ei tee seda, sest see tundub päris loll idee.
Teiseks, olen ma suhteliselt veendunud, et iron-teeth välimus ei ole ligitõmbav. Nii et ma suhtun nüüd mingi aja jooksul kõigisse uutesse inimestesse ideega, et nad ei meeldi mulle. Ma igaks juhuks kordan, et ma tahan inimestele meeldida oma mõttemaailma mitte oma välimuse pärast. Ja ma kordan ka seda, et välimus on oluline, aga mitte kõige olulisem. Nii et jah, vanad tutvused ei saa minu uuteks sõpradeks. Lihtsast lõbus tegevus, et inimesi eemale hoida. Aga samas, kui keegi suudab kuidagi ära tõestada, et talle meeldib mu aju, siis miks mitte sõbruneda ja praeguste sõprade jaoks ei muuda see mitte midagi. Vähemalt mitte otseselt.
Ma ei mäleta, kuhu ma ükspäev sisse tahtsin logida, aga ma pidin tõestama, et ma ei ole robot. Sisestama mingi kummalise captcha. Aga siis ma jäin mõtlema, et okei, roboteid saab eemale hoida. Aga samas saab ka mind ja minusuguseid eemale hoida. Hämmastavalt kaval idee oleks teha värvipimedate vastane captcha. Teate küll, see värvimuna värvimunadega ja number sees. See on teie võimalus teha oma salaorganisatsioon. Ma küll ei tea, mis kasu sellest teil oleks, aga kui te tahate oma tervete silmade ja paremate X-kromosoomidega eputada, siis andke minna. See ei ole nii raske ülesanne ju.
Ah jaa, pedevihkajad, neonatsid ja teised rõvedad olendid, kes te mu laialdasse infosisendisse aeg-ajalt saabute. Ma ei suuda neid kaht mõtet piisavalt rõhutada, nii et ma teen seda jälle. Esiteks: "Vaid see, et see on internetis, ei tee seda valeks ning vaid see, et see on internetis, ei tee seda ka tõeks." Ehk internetis on nii tõeseid kui vähem tõeseid asju. Võimalusel kontrolli oma allikaid ja selle puudumisel, ära ürita seda 100% kõigest läbi raiuda. Teiseks: "See, et sul on statistika, ei tähenda, et see on tõene, ega ka seda, et see kehtib ka teistes olukordades." See, mis juhtus 'Muricas ei pruugi juhtuda Eestis ja vastupidi. See, mida Hitleri kutid statistikas kirja panid ei pruugi olla see, mida nad tegid. Palun arvestage neid kahte võimalust. Ka teie, jah teie, võite vahel eksida.
Viimasel ajal on palju juttu sellest Aafrika ühendriikide presidendist, kes mööda maailma rändab. Ta nimi oli vist Ebola või midagi. Aga see selleks. Kui ta avastati, siis oli kõigil sellega mingi uskumatu mure, sest ta tapab ju ohtralt inimesi igal pool maailmas. Aga samas kui ma ei eksi, siis US ja A's on olukord selline, et Kim Kardashian on olnud rohkemate inimestega abielus, kui inimesi seal riigis Ebola tõttu surnud on. Ma ei tea, kui palju laipu on, aga Kim on olnud abielus 3 või 4 inimesega. One must Keep up with the Kardashians. Aga see selleks. Miks te siis nüüd ebolat ei taha? Kui Dwight sarjast "Office" ütles, et meil on uut katku vaja, olid kõik ju kahe käega poolt. Aga nüüd siis enam ei ole? Kuradi kahepalgelised inimesed. Mina ei poolda katku, sest katk võib tappa ka tarku ja minu jaoks kasulikke inimesi. Peame leidma mingi parema asja. Genotsiid tuleb mõttesse.
Aga räägime vähem surmast. Räägime totaalsest terrorist. PS: Diktaatorid, mu palve kehtib ikka veel, kui sa arvad, et sul on vaja 19-aastast kogemusteta nõrgukesest inimest, kes huvitub piinamisest ja inimeste elu rikkumisest, siis kirjuta mulle. Aga kuna mu ema ütles, et mu mõttemaailm on liiga paha ja ma peaks lilledest mõtlema, siis ma ei räägi teile lähiajal, mis mu peas toimub. Aga ma tahaks kirjutada mingit asja sellest. Mul on nagu kümneid ideid, kuidas inimesi piinata. Kui sul on häid ideid, kuidas inimest piinata teda tapmata, siis kirjuta mulle. Häid ideid on alati vaja. Vajadusel võin sinuga oma ideede nimekirja jagada.
Kätte on jõudnud aasta kõige jubedam aeg. Lilled on kadunud, seelikud muutuvad püksteks ja pohmakaga õues magamine tundub juba ekstreemse idiootsusena. Aga sellest on veel hullemaid asju. Süvenev külmus ja rasked valikud. Kas külmetada või riietada end nii, et keeramine on teoorias võimatu. Ja vesi. Pane end minu olukorda. Sul on veefoobia ja et iga hommik kooli saada või õhtul koju naasta, pead sa jõge ületama, lisaks sellele sajab kogu aeg ja kui see veel ei tundu väga tore, siis on ka veel asjaolu, et külmust ja vett jagub nüüd enam kui pooleks aastaks peaaegu vahetpidamata. Siis veel see, et kõik räägivad kui VÄRVILISED kõik puud ja asjad on. Ja kõik see totaalne terror on minu jaoks liiga hirmus. Mis sai heast elust ja ilusatest asjadest?
"1984" G. Orwelli raamatuke. Kui sa seda lugenud ei ole, siis hakka lugema. Üks vähestest raamatutest, mida ma tegelikult ka inimestele soovitada julgen. Sisust väga rääkima ei hakka, aga seal on Suurel Vennal moodus tegelikkuse mõjutamiseks. Üks osa sellest on sundmõtted ja -ideed. Pmst hävitatakse vanad ja pannakse uued asemele. Meenub võrdlus asjade ja ideede jagamisest. Asja jagades annad sa selle ära, ideed jagades tekitad sa midagi juurde. Mis kuradi võrratu asi see mõte on? Sa ei saa sellest kinni võtta, aga ometi on see nii reaalne. Vedeledes voodis võin ma kujutada praegugi ette kujutata tema imelist nägu, tema uskumatult häbelikku naeratust või seda, kuidas ma saaks köögikapist võtta saiaviilu. See on ju olemas, aga seda ei ole ka. See on nii kummaline, mida me oma ajudega teha saame.
"Disco farmer, too" ja "All you're ever gonna be is ME".. Need on variandid, kuidas ma mõnda laulu kuulen. Neid näiteid on tuhandeid, aga need on mu lemmikud. Esimene peaks tegelikult olema "This small farmer, too", aga mina ei suuda enam seda teistmoodi kuulda. Ja igakord tekib silme ette Elvise moodi riietatud mehest, kel on afro ja käes sõnnikuhark ja siis ta õõtsub diskorütmide taktis. Parim osa, mis sellest laulust välja tuleb on see, et ta on ikkagi osa töölisklassist. Ja Taylori laulus peaks olema "All you're ever gonna be is mean", aga sina võiks ju mina ka vahelduseks olla, mis sa ikka õelutsed. Kas sellel on reaalne loogiline selgitus miks ma discofarmerit pisifarmerile eelistan?
Kui me juba Taylorist räägime. Esiteks mainin ära, et ta on siiani esimene ja ainus inimene, kelle leidmine fappeningust mind kurvastab. Ta on küll ka seal imeilus ja võrratu. PS: ta meeldis mulle enne kui ma temast alasti pilti nägin. Aga millegi pärast mind häirib, et tema privaatsust rikutakse. See, et seal netikangelaste teos ka kümned teised naised kannatavad mind väga ei kõiguta. Aga ju siis on Tayloril mingi eriline osa minu elus. Peamiselt see, et ta on mu lemmikartist.
Jah. Mu muusikamaitse.. Mu lemmikartist on vaieldamatult Taylor Swift. Midagi tema lauludes on minu jaoks lihtsalt võluv. Ja muidugi asjaolu, et ta on minu arust üks ilusamaid inimesi siin planeedil. Aga minu lemmikbänd? Suhteliselt tihe rebimine Terminaatori ja Sabatoni vahel. Mulle meeldib eriti välja tuua Sabatoni, sest ta eristub enam. Ajalooliselt tõene metal-muusika, mis saaks rohkem meeldida. Aga minu lemmikmuusikastiil? Iiri muusika. Täpsemalt drinking ja rebel laulud. Midagi nende saarlaste muusikas on uskumatult paeluv ja tore. Aga jah, nende muusikas on huumor ja sõbralik nöökimine ja vajadusel ka kellelegi lõuga andmine.
Rääkides Iiri rebel lauludest. Ma olen neid nii kaua kuulanud, et mul on vaikselt ajupesu tekkinud. Nimelt on suur osa lauludest I.R.A'ga seotud ja räägivad sellest, et inglased peaks Iirimaalt ära minema. Umbes nagu meil on tibladega, aga siin on konks. Tiblade vastu ma võidelda ei taha, ehk paneks nad vagunisse ja saadaks Vladivastoki poole minema. Aga inglased Iirimaal? Tehniliselt oleks ma nõus relva haarama ja IRA'ga liituma, et neid sealt välja suruda. Kuigi seal tulebki minu sisemine probleem, ma ei tahaks neid tappa. Pigem vangistada ja nende elu totaalselt hävitada. Kummaline, et ma ei kaitseks oma riiki, aga olen nõus kaitsma võõrast riiki.. Minu arust väga kummaline.
Toiduahela lõpus on mugav olla. Keegi ei ürita mind süüa, aga mina saan kõiki, keda tahan süüa. Kuigi siin tuleb teine palve kummalistele maailmajuhtidele või siis gurmaanidele. Ma sooviks inimliha ära proovida. Ma ei ütle, et 8-käiguline õhtusöök inimlihast, aga kerge lõuna oleks tore. Lihtsalt uudishimu rahuldamiseks. Aga kahjuks ma ei usu, et meie liberaalsetes lääne-maailma riikides see okei on. Aga mahlakas tükk reieliha oleks huvitav kogemus ju. Tulles tagasi toiduahela juurde. Meil on teoorias ju vaid 2 võimalust. Esimene on süüa loomi. PETA ja Veganid on selles osas pahurad, aga okei. Teine võimalus on loomadel toit eest ära süüa. Jah, teie veganid. Aga kuna ma ei taha teiega taimetoitluse teemadel vaielda, siis siin on üks lahe lause, mille ma netist leidsin. "We eat something DEAD to stay ALIVE!"
Ah jaa. Räägime siis pealkirjast pisut. Segaste tunnete osa las jääda minu teada, sest need on segased ja kõik, mis ma siia kirja panen on teile nagu onu Moosese 10 seadust. Nii et enne kui ma ära ei suuda otsustada, mida ma kellegi vastu tunnen, siis las see jääda minu teada. Aga kartulite osa? Oi, ühikaelu on minusuguse helliku jaoks raske. Olen harjunud 19 aastat ema koduseid toite sööma. Vaheldusrikas, toitainete küllane ja maitsev söök. Ja siis ühikas söön ma peamiselt juustu ja kana. Ma ei kurda, aga see on natuke kummaline, kui palju ma neid kahte asja sisse ajan. Ja siis ma tulin koju ja ema keeras mulle kiirelt mõned praekartulid kokku. See oli jumalik. Ma ei uskunud, et kartul nii hea võib tunduda. See oli ikka ülihea vaheldus. Oi, kartul mõistis mind ja mina teda.
Aga kell on pool 4 öösel, nii et ma võtan end viimase mõttega kokku. Ideaalne mina. Ma ajan taga mingit ideaalset olendit, kes on nagu ükssarvik (olematu). Aga minu enda ideaal? Ma olen mõelnud, et ma peaks endast ka sellise asja tegema, et mis on minu arust ideaalne. Ja siis ma peaks selle poole püüdlema hakkama. Ma tahan millegi erilisega ajalukku minna. Ma tahan, et minust teaks mingi kogus maailmaelanikkonnast. Tahan saada näiteks Nobeli preemiat või Kuldset Vaarikat. Aga samas tahan ma ka paremaid rinnalihaseid, aga see on juba hoopis muu teema.
Rääkides ideaalsest elust, siis võtaks selle kokku nii: Ma tahaks Vaikse ookeani valge liivaga, lopsaka taimestikuga saarekest, kus oleks luksuslik maja ja mingi ülemteener. Ja siis tahaks veel trofeenaist ja poega (vere ja nime edasiminekuks) ja siis enamvähem kõik olemas, mida mulle vaja. Tahaks ka megapalju raha vähese töö eest, et ma saaks seda kõike täiel raual igavesti nautida.
Lõpumärkmed:
Aga kell on palju, nii et ma lähen tuttu ära.
Aga ma usun, et te andestate mulle selle viivituse, kuigi ma pean nentima, et mu kolm peamist lugejat, kelle kohta ma tean, et nad kindlalt loevad on juba küsinud, et millal ma blogida kavatsen.
Aga teile nagu alati:
Naudi elu, sest kartul mõistab sind ja diskofarmer on töölisklassist.
Järgmise korrani
Janus Pinka 25. oktoober 2014
No comments:
Post a Comment