Nad tegid seda jälle..
Hey.. Ma otsustasin, et kuigi ma võiks hullult õppida, siis ma pigem mõtlesin, et ma kirjutan midagi, et selle arvelt nädalavahetus otsa teki all lebotada. Aga jah, mis te arvate, mis ma teinud olen? Lisaks kõigele, mida ma nüüd kritiseerima hakkan, ei ole suurt midagi. Paremal juhul kõndisin kooli. Oh, ma loodan, et sa ikka loed, sest ma ei saa ikka veel sellest murest aru, et sind häirib, et ma kooli kõnnin. Aga minu mõtted?
Päevamõtted:
Mu söögitarbimise kogused on suurenenud. Üks päev jõudsin ma järeldusele, et ma olen nagu 18-aastane vallaline tüdruk. Teate küll selline jube olend, kes ootab printsi valgel hobusel ja mida kõike veel. Mu lemmiktsitaat neilt olevustelt on: "Ma ei vaja poisssõpra, mul on toit." Ja siis nad vaatavad mingit romantilist jampsi telekast, joovad mingit veinilaadset asja ja lükkavad kahe käega toitu näost sisse. Minu suurim erinevus on selles, et ma ei joo veini, telekat ka ei ole ja kui aus olla, siis tõesti, mul ei ole poisssõpra.
Kunagi ammu üks neiu kurtis, et raske on lugeda mu heledat teksti, mis on tumedal taustal. Ma jään oma arvamuse juurde, et see jääb alles. Sest see on lahe. See on nagu ülimalt lihtne viis korraks lõbu saada. Loed pikalt mu blogi, sest see on nii uskumatult põnev ja mida muud ja siis vahetad mingi ülimalt heleda lehe peale üle. Feisbuuk on hea variant, sest te kogu aeg olete seal, ma tean teid küll. Ja siis vähemalt minul hakkab lahe tunne. Aga see selleks.
"Aga mulle meeldib see tohutu siirus, mida blogi lugedes tunnetan. see on nii fantastiliselt aus". Ma tean, nii awwwwwww. Aga ma pean seda teiega jagama. Siis te teate, et kui te tahate minu silmis paremad inimesed olla, siis kirjutage või öelge mulle selliseid asju ja ma ei vihka teid nii palju kui teisi, sest awww. Aga see pani mind ka mõtlema. Ja kui mul on aww, siis ma mõtlen, kui kohutavad te olete. Ausalt, te peate tunnistama, et te olete nagu maailma kõige hullem liik, kui just need pagana sõnaotseses mõttes parasiidid välja jätta. Need on vist natuke hullemad.
Just see viimane osa. "See on ... aus". Miks me oleme olukorras, kus see on asi, miks me kellelegi sümpaatsemad tundume. Kas see ei ole mitte isegi piiblis, et ära valeta? Okei, ma ilmselgelt räägin seda juttu valele rahvale, sest mingi uuringu kohaselt olime me kõige vähem usklik rahvas üldse. Hey, kommud, rootslased, poolakad ja kes muud okupeerijad vist tõestasid meile, et meil ei ole jumalat vaja. Aga jah, miks see on eriline, et ma ei valeta? Okei, ma saan aru, et tšikk on ülekaaluline, siis sa seda talle näkku ei ütle või kuti nina on suurem kui ta pea, siis ka otse talle seda ei ütle, aga miks meil ei ole julgust vaadata oma kaaslastele näkku ja neid persse saata? Nii kaua kui sa kogu ühiskonda (PS: on oluline, et ka iseennast) üldistavalt persse saadad, siis ei peaks ju end keegi erilisena tundma. Netis on hea video, et me kõik oleme tegelikult sitapead. Kui sa ise seda ei leia, siis ma võin sulle lingi ka otsida. Ma üritan vähem sitapea olla. Aga ei, mina olen ka sitapea. Ma saadan teid persse. Ja siis te ei mõtle enda peale ja naerate, kui ma nt. Mari persse saadan, sest noh, see on naljakas.
Kui su askis liigub ringi küllaldaselt neonatside ja anarhistide vastuseid hakkad sa samal ajal rõõmu tundma ja kurbust tundma. Miks? Rõõmu, sest mingi kari äsja täiskasvanuks saanud inimolevusi on oma pea kellegi taguotsast välja tõmmanud ja otsutanud, et nad ei pea ühiskonna meele järgi olema. Las nad joonistavad oma 45-kraadise nurga all olevaid haakriste ja las nad ajavad pea kiilaks, keda kotib, las lapsed olla rõõmsad. Mina küll ise ühtegi inimest kohanud ei ole, kelle natsid ära tapsid, nii et why bother. Pealegi ei ole natsid kõige hullemad, aga selles hiljem. Kui keegi ütleb, et ta agnostik ateist, biseksuaalne või neoklassitsist, siis ma rõõmustan, et keegi teab, kes ta tegelikult olla tahab. Aga samas tekib kurbus, sest nad vihkavad üksteist. Kristlased vihkavad juute, moslemid vihkavad juute, natsid vihkasid juute, kõik vihkavad juute jne. Saate ju küll aru, mida ma mõtlen. Meie vajadus erineda on nii kuradi suureks kasvanud, et me ei suuda elada ilma, et me arvaks, et teised teevad midagi valesti. Ja see ei ole ainult usu või nahavärvi teema enam. Veganid ja Crossfitterid tahavad ju ka olla eraldi. Käige persse, käige kõik persse. Minu arust võiks me kõik kuradi kreemikarva olla. Kõik 8 miljardit. Ja kõik usuvad ühte asja, nimelt, et see maailm on täiega perses, aga kanaliha on jumala hea maitsega. Peekon on ülehinnatud, aga sealiha on üldiselt okei. Palun erine, kui sa tahad, aga kurat, ära vihka inimesi. Kui tahad kedagi persse saata, te selleks blogi, et inimesed saaks vabatahtlikult lugeda, kuidas sa neid sinna saadad.
Ah jaa, ma lubasin mainida, miks natsid ei ole kõige hullemad. Kuid, et sellest rääkida, pean ma alustama parvlaevast Estonia. Pmst 20 aastat tagasi läks see merepõhja. Mõned sajad inimesed said surma ja me ei saa ikka sellest päriselt üle. Aga see tõi mind mõtteni. Natsid tapsid 6 miljonit juuti.. Damn, Kuningas Leopold tappis kunagi ammu 10 miljonit negriidi, sest miks mitte. Dayum. Ukrainas mingi teravilja asi tappis "kogemata" 11 miljonit inimest ja Stalini käsul suri vähemalt paarkümmend miljonit inimest. Ja Hiina ninamehed, oh issand seal sureb kogu aeg miljonites inimesi, kui mingi väike asi valesti läheb. Nii et jah, Natsid olid pahad, aga c'mon, on ka hullemaid asju juhtunud. Jumal ise tappis oma lugudes pea kogu inimkonna, sest talle ei sobinud millega me tegelema. Too bad noh.
Ah jaa. Mäletate seda kooseluseaduse vastast protesti, mis tulemas on. Ma tean, see on jube rämps ja iga inimene, kes sinna läheb, tuleks kuhugi ära saata. Mina soovitan koju tagasi. Aga jah. Igal juhul Mihkel Raud (mees, keda ma üks päev rongis nägin, ma tean, waat?) kirjutas Pedevihkajatele kirja. Ta lubas seal hunniku raha neile pedevihkajatele, kes temaga kihla veavad. Kihlvedu oli, et kui maailm 5 aasta pärast selle kooseluasju pärast pooleks läheb, siis Mihkel köhib nutsu. Oi seda oli meeldiv lugeda. Kui ma kasvõi natukene suudaks neid pedesid vihata, siis ma võtaks selle diili vastu, aga kurat, kahjuks on ju nii, et ma pooldan neile 100% kõigi tavainimeste õigusi andmast, sest ka neil on õigus abielluda, kui nad alles eelmine nädal Vegases kohtusid.
Ma olen üpris kindel, et kui sa küsid enamvähem normaalselt inimeselt, mida ta tahab, eeldusel, et ta ei ole esinemisvajadusega sitapea, kes arvab, et ta on naljakas, vastab ta, et kas: raha, võimu, armastust või oma riiki (või halvemal juhul praeguse allesjäämist). Muidugi on ka neid imelikke, kes tahavad lapsi ja muid rõvedusi, aga see selleks. Ja siis olen mina. Ma tahan nende kõigi puudumist. Okei, lapsi on vaja, sest kuidas ma muidu endasuguseid üliarmsaid, ent ka üliausaid sitapeasid välja aretan. Aga armastus, raha, võim ja riigid peaksid küll kaduma. Esimene teeb nii paljusid õnnetuks, on peamine põhjus enesetapuks ja ausalt, mina sellesse enam ei usu. Ja ärge isegi hakkake neid süüdistama. Sellest on 18-20 (sõltub vaatenurgast) päeva pärast vähemalt aasta möödas, nii et las nad siis olla õnnelikud. PS: Käige persse. Siis on veel raha ja võim.. Meil ei ole kumbagi praegusel kujul vaja, sest enamjaolt on inimestel need kaks asja, sest nende vanavanavanavanaisa tegi midagi tarka ja nüüd nad elavad selle arvelt. Aga me peaks sellega midagi tegema. Ja riik? Ma toetan ikka veel täiesti 100% oma maailmariigi ideed. PS: mina oleks imperaator, sest see tundub täiega lahe idee.
Maailmariigist? Okei, ma ei eelda, et me Putinlikult kõikidesse välisriikidesse sisse tungime ja kõik ära tapame. Samuti ei poolda ma ka riiklike eripärade kadumist. Näiteks USA on üks riik, aga ikka on nii, et Florida sõidetakse lainelauaga, Ohios ja Utahis tehakse põtradega seksivärki ja Arizonas on tuntud verepilastuse tõttu. Üks võrratu riik ju. Aga sama tuleks teha ülejäänud maailmaga. Mitte põtrade osa vaid pigem see ühendriikide osa. Näiteks Euroopa üheks riigiks, siis Kagu-Aasia riik, aafrika, kuidagi kokku kleepida, Lõuna-Ameerika ära ühendada. Ja siis need liidetud asjad omavahel kokku liita ja nii kaua peab liitma kuni on maailma riik. Ja siis tuleb seda valitseda. Võiks olla nt. Suur vend (HAHA, Orwell) ja selleks oleks abstraktne juht, kes on piiramatu võimuga inimeste grupp, kes tegelevad inimkonna hüvanguks. Suht diktatuur, aga praegu on ju ka.
Ah jaa, rääkisin enne armastusest. Ja kuigi ma ei süüdista neid, siis ikkagi palun ma teilt ühte asja. Teilt kõigilt, määramatu hulk lugejaid. Ärge armastage mind. Ma ei ütle, et ärge olge minu vastu sõbralikud ja üldiselt positiivsed, aga ärge lihtsalt armastage mind. Sest kui te mind armastama peaks, siis saate te haiget ja ma ei taha seda. Ma ei ole inimene, kes suudaks olla "truu" vaid ühele inimesele, ma ei pea ennast isegi inimeseks, kes suudaks ühe õhtu olla vaid ühe inimesega. Ma ei ütle ka, et ma oleks meeshoor, sest ma ei taha tegeleda rüveda seksuaalaktiga veel lähimad paar aastat, nii et mul ei jäägi muud üle, kui paluda, et oleme maksimaalselt head sõbrad ja ei midagi enamat. Kui vaja, siis ma võin teeselda, et ma olen su "kaaslane", aga kui ma järgmine päev su parima sõbraga alasti mullivannis jääteed joome ja lõhnaküünaldega ruumis hiljem muusikat kuulame, siis ma ju hoiatasin sind. Nii et head sõbrad ja kui sa mind ei kallista, siis ära mind väga pikalt puuduta. Meenub üks kallistusest erinev füüsiline olukord, mis mulle meeldis, aga kuna see oli pmst nii, et ma olin joobes ja ühe kuti pea oli minu süles, siis las see jääda.
Füüsilisusest rääkides. On üks õppejõud. Et tema identiteeti varjata, annan talle varjunime. Neid on ikka veel saadaval. Hangi enda oma juba täna või kuidas need Top-shopi onud ütlevad. Igal juhul nimetame seda õppejõudu Oraakliks. PS: Kogemata avalikustus korraks mu list ja kui keegi selle leiab, siis te kõik saate endale uued varjunimed. Kas pole mitte tore? Aga igal juhul. Ta suutis midagi, mida on väga väga väga vähesed inimesed suutnud. Ta suutis mind puudutada, ilma puudutamata. Ta seisis minu ette ja rääkis minuga sellisel viisil, et mul oli raske endaks jääda. Süda puperdas meeletult ja kurat ta küsis asju, millele ei oleks ilmselt valet vastust olnud. See oli uskumatu tunne, nii et ma olen ikka veel natuke kummalises olekus. Ja selle kummalise hetkega ja arvestades, et ta teab nüüd mu nime, muutus ta mu lemmikõppejõuks. Aga eks näeb, kaua ta seal püsib.
Põhjus, miks ma temaga rääkisin on ka tänane päeva pealkiri. Nad tegid seda jälle. Isegi ülikoolis pean ma tegelema jamaga, et mu nime kirjutatakse Jaanus. Mida kuradit? Kui sa kirjutaksid mu nime Janus, kuluks sul selleks vähem aega ja energiat. Nii et kurat võtke end kokku ja õppige ära. Kui muidu meelde ei jää, õpi Antiik-Rooma jumalad ära. Ja kui see ei aita, siis kurat ära kirjuta mu nime. Kopeeri see. Kõik, kes tahavad mu nime kuhugi endale kopeerida. Mu nimi on Janus Pinka. Kirjutan all-capsis ka, et vaegnägijad ka aru saaks. MU NIMI ON JANUS PINKA.
Ah jaa. Viimasel ajal pöörduvad inimesed minu poole kõige kummalisemate muredega. Ma ei ütle, et mõne inimese jaoks võib olla probleem, kui keegi võõras temaga vestlust alustab või keegi tundmatu fb-sõbraks tahab hakata, aga kuidas teie arust siis sõprusi luuakse? Ma võin teha väga ausa ülestunnistuse. Absoluutselt kõik inimesed, keda ma tean, ka mu parimad sõbrad ja pere olid minu jaoks kunagi võõrad ja tundmatud. Või noh emaga on mingi kummaline diil, sest kuigi me ei suhelnud intellektuaalsel tasemel, siis ikkagi oli ta nii tore inimene, et andis mulle nabanööri kaudu eluks vajalikke asju juba enne kui ta mind reaalselt nägi. Vot selline on hea inimene. Aga noh, selle teo vabatahtlikkus on küsitav. Aga ei, võrratu naine. Ja teine kummaline probleem, mis mulle mõtlemiseks anti oli, et kuidas suhtuda inimesse, kes sulle ei meeldi. Minu vastus? Viisakalt ja sõbralikult. Selleks on kolm põhjust. 1) See vihastab neid veelgi enam, sest enamjaolt on viha kahepoolne ja see häirib kui teine pool sind vastu ei vihka. 2) Kui ta sind ei vihka, siis miks peaks sina teda vihkama. Elage rahulikult kumbki oma elu. 3) See on normaalne sotsiaalne käitusminorm. Kui sa oled ebaviisakas ja värki, siis sa ei ole hea inimene. Viisaks tuleb olla isegi teenindajate osas. Näiteks käisin täna perearstikeskuses ja kui ma lõpus ütlesin teenindajale, et äitah ja ilusat päeva jätku, siis ta naeratas. Ja see tegi meie mõlema päeva ilmselt natuke paremaks.
Käisin just vetsus. Ma võiks teile rääkida, et seal on peegel ja mida veel, aga olgem ausad. Ma käisin pissil. Aga mitte sellest ei taha ma rääkida. Ma võiks rääkida, aga sellest ei ole väga midagi rääkida. Igal juhul, vetsu põrand on soe. See on nii soe, et ma tahaks selle tähistamiseks peo teha. Mulle meeldib soe. Ja hetkel on mu tuba külm, sest mu toakaaslane avas akna, aga ma kardan, et kui ma selle sulgen, siis algab vestlus ja mul ei otsest tuju sõnu kasutada, et rääkida. Aga noh, vähemalt ta on lõpuks tagasi ja ma ei pea enam muretsema. See põrand on ikka nii soe vetsus. Lihtsalt võrratu. Ma armastan oma ülisooja põrandaga vetsu.
Naeratustest rääkides. Kui ma inimesest esmakordselt näen, siis mul tekib esmamulje. Enamjaolt on selleks kaks võimalust. 1) Ta ei meeldi mulle. 2) Ma olen tema suhtes neutraalsel seisukohal. 3. ja väga palju harvem võimalus) Ma armastan sind esimesest silmapilgust. Aga jah. Oli üks tüdruk, kes mulle ei meeldinud. Ja siis ma nägin teda naeratamas ja kuigi see kestis vaid sekundi ja tekkis ilmselt sellepärast, et ma vaatasin tema üldises suunas, oli see ikkagi elumuutev, sest nüüd ei saa ma teda oma mõtetest jälle tükk aega välja. Sest ma tean, et naeratab veelkord. Ja korduvalt, sest inimesed teevad seda ja see meeldib mulle. Naeratused, awww... Nii võrratu.
Üks 9gag postitus. See pani mind millegi pärast kirjutama oma mõtete blogisse, et nuusuta vahel roose. See on üks kummaline asi, mida ma väga ei mõista. Õietolmu sissehingamine selle arvestusega, et kas mulle meeldib üks taim enam kui teised. Me kõik teame, et nartsiss on alistamatult parim ja kui sa ei nõustu, siis fain, sa ei meeldi mulle ka. Aga jah. Otsi elus lihtsaid ja ilusaid asju. Seisin mingil Tartu tänaval (ega ma Guugel ei ole, ma ei tea kõike) ja ühes käes oli hiljem pettumust tekitav pizza, teises käes olid herpeseplaastrid ja see ei tähenda kunagi head. Aga ma kuulsin mingit keskeakriisiga võitlevat meest tänaval istumas ja laulmas. Ja kui ma ei oleks nii sotsiaalne äbard, siis ma oleks temaga isegi midagi ehk rääkinud, talle pizzat või raha pakkunud, aga selle asemel läksin ma minema. Aga ma nautisin neid 10 sekundit enam kui ülejäänud koduteed, sest ma kuulsin seda imelist laulu mingitest kauboidest.
Istusin siis emaga mingis toidukohas ja lihtsalt nii jutu sees mainisin, et ma vist ei tule nädalavahetuseks koju ja see oli vale tegu. Sest kui ma oleks öelnud: "Ma just pussitasin oma parima sõbra surnuks ja tapsin tema kehatükkidega 6 miljonit imikut," oleks mu ema reaktsioon sama olnud. Ma murdsin ta südame või midagi selletaolist, sest ta ohkas sügavalt ja ütles: "Me teadsime, et see päev ükskord tuleb." Ma küll lohutasin, et see on vaid 2 päeva ja ma ei koli päriselt ära, aga noh jah, mis sa ikka tahad. Emad ju. Soovitan vaadata that's the 70's show esimest hooaega, kui Kitty end täis joob. Millegi pärast tundus see nii harjumuspärane. Kui ta meenutab kainena ka mu ema millegipärast. Aga ei, mu ema on tore inimene. Sorry, emme.
Ah jaa. Ja meie tänane viimane ja ülisupper mõte, enne kui ma magama lähen, mõistes, et mul on vähem kui 6 tundi äratuseni ja esimene asi ärgates on KT. Võrratu, kas pole. Aga see selleks. Räägime minust. Ma ei jää väga tihti haigeks, aga kui ma seda teen, siis ikka täie rauaga. Seekord tulid siis nohu, herpes, kummalised valud üle keha (ainus, mis on ära läinud) ja mingi nahalööve ja kõik korraga. Aga ei noh, kui ma siiamaani elus olen, siis elan edasi ka. Pealegi mul ei ole aega, et ära surra. Liiga palju seminare, milleks valmistuda. Ülikool sööb jubedalt mu aega ja teie mu uneaega. Aga see ei ole veel kõik.
Kuna see nahalööve on esmakordne asi, siis otsustasin ma erakorralise meditsiini osakonda külastada. Kuna ma olen ilmselgelt vaimselt häiritud noormees, otsustasin ma, et mis ma ikka midagi kaasa võtan, ma seal ju paar tundi maksimaalselt. 8 tundi, 6 eurot, 2 tassi kakaod, tühjaks kulutatud telefoniaku jagu aega hiljem sain ma sealt minema praktiliselt midagi uut teadmata ja soovitused, mis nad mulle andsid olid sellised, mida oleks niikuinii jälginud. Aga samas mingi blond tšikk nimega Eveliis võttis mu süütise. Rahu, rahu, mu vereloovutamise süütuse. Kuigi ka teised on mu vere jooksma saanud, siis tema on ainus, kes selle endale on võtnud. Aga vähemalt hea on see, et mu veres olevate asjade tase on normaalne. Yeee, kas pole. EMOs oli ka üks neiu, keda ma pmst sõbrannaks pidasin, aga arvestades, kui edukalt ta mind vältis, siis ilmselgelt olen ma kuidagi midagi jälle tuksi keeranud. Yay me!! Aga noh, mis me ikka loodame, elu on elamiseks.
Lõpumärkmed:
Kui ma kogu aeg pakun välja, et teeme midagi, siis see nädalavahetus olen ma niisuguses kehvas seisundis, et ma ei taha teiega isegi kokku saada. Sorri, proovime kunagi hiljem uuesti.
Kui sul on võimalus, siis mine avalda meelt "meeleavaldus perekonna ja demokraatia kaitseks" vastu. Mõtle selle peale, et kui sina peaks kunagi tahtma diktatuuri, siis nemad ju ei anna sulle seda.
Keegi äratage see kutt üles, september sai läbi.
Aga teile nagu alati:
Naudi elu, sest vähemalt sa pole nii haige kui mina.
Järgmise korrani
Janus Pinka 2. oktoober 2014
No comments:
Post a Comment