Ma laseks maailma tuhaks põleda, kui ma saaks tuha kuningas olla.
Ma olen katki. Ja ma ausalt ei taha ega viitsi ega jõua teeselda, et see ei ole nii. Ma olen nüüdseks umbes kaks nädalat katki olnud. Ma ei söö korralikult, ma ei maga korralikult, ma ei suuda talletada peaaegu mingit uut infot ilma, et ma teeks selleks meeletut pingutust.
Päevamõtted:
Ma läksin katki ühe inimese tõttu, aga mulle tundub, et nii mitmelgi inimesel on selle kohta reaktsioon. Aga sellel ei ole ju mõtet. Tema on ilmselt ainus, kes saab midagi teha, mina olen ainus, kes teab, mida ta teha saaks ja teie ei puutu asjasse. Aga tema ilmselt ei tea, mida teha, mina ei kavatse ka öelda, mida saaks teha ja teie ei puutu asjasse. Teie küsimus, et miks ma katki olen, saabki alati vastuse, ma ei tea. Ja kui täiesti aus olla, siis ma ei tea jah. Kõige enamlevinud teooria kohaselt ta meeldib mulle. Aga kas mitte äärmiselt kummaline reaktsioon: "sa meeldid mulle, ma ei taha sind enam kunagi näha."? Nii et mina otsiks põhjust mujalt. Ja selle teooria vastu räägivad ka mitmed muud vestlused. Aga pole ju üldse hullu, sest teie jaoks ei muutu ju midagi. Kui sa enne meeldisid mulle, meeldid nüüd ka. See, et teda enam minu elus pole on lihtsalt juhus ja me saame sellest üle.
Aga tuleb välja, et ma olen parem näitleja kui ma isegi arvasin. Olin siis päeva teeselnud, et kõik on okei. Ja siis kui õhtul see jutuks tuli, arvas üks mu sõbranna, et mul on olnud mingi valgustusmoment ja kõik on korras. Aga see kõik tekitab küsimuse, mida ma saaks varjata ja kas näitlemine on saladuse hoidmine või isegi valetamine. Kogu maailm on lava ja kõik on näitlejad vms ütles Shakespeare kunagi.
Aga kõik ei ole ju veel pahasti. Kui ma temast ei mõtle, ma vahel isegi naeratan, tunnen end hästi ja mida kõike veel. Tänagi nägin unes üle pika aja täiesti random und ja ta polnudki seal sees. Olid vaid müstilised olendid ja asjad. Äkki seekord ei olegi kõik valesti. Ja kui täiesti aus olla, siis ma olen juba pilgu muude asjade poole visanud.
Päevad enne-1059
Enne kuni täna
Eile käisin siis sõbranna sünnipäeval. Ja siis mul tekkis küsimus, et miks? Istusin siis rahulikult laua taga ja vaatasin mis internetis uut, kui järsku kuulsin kuidas teisel pool lauda algas teiste peokülaliste jõhker matsutamine. Nagu loomad oleks lahti pääsenud. Sama juhtus ka keset ööd, kui ärkasin korraks. Kuigi öösel oli kolmehäälne norskamine ja sääskede meloodiline harmoonia, mille vahepauside ajal oli rõvedat matsutamist kuulda. No ma saan aru, et tunded loovad üle ja hormoonid möllavad, aga jeesus küll, miks te seda nii valjult tegema peate? Saan aru, et endal on DNA'd liiga palju ja tahaks teistele ka anda seda, aga jeesus küll, võtke vaiksemalt. Kogu küla ei pea kuulma, et te seda teete.
Ah jaa. Ma olen natuke vähem katki kui enne. Peamine põhjus selleks? Alkohol. Aga mitte vist kõige tavalisemal kujul ehk ma ei uputanud oma muresid ära. Ma lihtsalt jõin end silmini täis ja halasin kellelegi ja siis paar päeva hiljem kuulsin sellest ja otsustasin, et see ei ole okei. Teiste (ilmselt küll paroodia pärast võimendatud) kujutluspilt minust ja minu halast oli kohutav. Nii et jah, ma olen küll ikka veel katki, aga ma kavatsen seda nüüd enda sees hoida. Nii et kui te ei küsi miks, kas ja mida, siis ma katsun seda kõike vältida kuni tuleb õige aeg.
But it's not all doom and gloom. Kuna algas suvi, siis on mul nüüd natuke vaba aega. Kavatsen selle kulutada selleks, et tegeleda asjadega, mis mulle päriselt ka meeldivad. Kavatsen jällegi otsida inimesi, kellega lauamänge mängida (mis on raskem, kui ma arvasin, sest minu ealised on palju enam huvitatud joomisest ja üksteisest tagarääkimisest ja mitte-minuealiste ja minu ühisjooni on liiga vähe, et vaid lauamänge mängida). Näiteks, lähen ma nüüd lähiajal Tallinnasse (võta ühendust, kui tahad kokku saada ja see on võibolla isegi võimalik) ja igakord kui ma seal olen käinud viimased paar aastat, olen ma mingil määral tegelenud D&D'ga. Eks näeb, mis seekordne visiit toob. Ja noh, mulle vaikselt tundub, et mingid muud asjad minu elus hakkavad ka paika loksuma. Loodame, et see juhtub suurel määral ja muudab mu maailma paremaks.
Lõpumärkmed:
See blogi on 99% ulatuses kirjutatud päeval. Osa sellest telefonis. Osa sellest on vist isegi loogiline, nii et ma olen enamust oma põhimõtteid rikkunud. Ma tõesti olengi katki.
Kui teil on küsimusi, tagasisidet vms, on kõik ikka veel täiesti oodatud.
Aga teile nagu alati:
Naerata, sest tuleb välja, et minu ja naeratuste osas on mingi võrratu seos.
Järgmise korrani
Janus Pinka, 16. juuni 2016
No comments:
Post a Comment