Päevad 206 ja 207
Mort ja Ätt
Hey. Enesehävituslik attention whore, kes rikub teiste tuju candy crushi mängides siinpool ekraani. Ja ärge halage, et ma pessimist. Need iseloomustavad sõnad on jäämäetipp sellest, mida ma enda kohta viimasel ajal kuulnud olen. Aga mida ma siis rääkida võiks. Alustame siis eilsega. Räägin teile natuke. Ah jaa, mõned inimesed peavad end paratamatult puudutatuna tundma, aga kui meeldi, pane mu blogi kinni.
Haige olles aeg lendab. Või venib või lihtsalt ununeb. Kõndisin siis trennist koju ja sain teada, et ma suudan jätta mulje, et ma saan oma partneriga megahästi läbi.. Aga minu arust on arenguruumi veel kõvasti. Igal juhul, jõudsin koju. Facebook oli justkui ameerika raudtee.. Sain kirja, mis tõmbas tuju suht alla. Aga kuna sa ütlesid, et sa loed mu blogi, siis tea, et ma ei kavatse sulle vastata, sest see on reaalselt nii imelik kiri ja ma ei olegi päris kindel, mida sa sellega saavutada tahtsid. Siis oli samas vestlus, kus ma kogu aeg kihistasin nagu ma oleks kivis. Ja siis kuidagi sai päev otsa ja algas uus.
Käisin täna hommikul pinksi mängimas. Saaks ka hullemini. Bioloogia tunnis puterdasin oma ettekandega, ent ometi 5 kukkus, nii et ei kurda. Peale kooli koju. Ja tänanegi õhtu oli karusell. Nii palju nohu, et paha hakkab. Samas toredad vestluskaaslased ja huvitavad mõtted, mida enam kahjuks ei mäleta.
Päevamõtted:
Alustame selle kirjaga. Tooks sealt paar paremat lauset välja ja kommenteeriks neid pisut. Ja lihtsalt mainin, et kui ta/sa solvub/solvud, siis mis ta/sa teha saab/saad. On/oled vähem sõber minu suhtes. Hullult kardan :)
"Hey
Janus
Ma leidsin, et ma pean sulle selle teksti kirjutama, olles su sõber,
vaenlane ja blogi lugeja." - Selline algus kirjale on väga segadust tekitav.. Aga noh, hiljem selgus, et esimesed kaks on vaatenurga küsimus ja kolmas on hale vale.
"4 kuud on sellest möödas. 4 kuud, kui me pole suhelnud ja sa pole mind sallinud. [...] Ükskõik see, et sa mind ei salli, aga mind häirib see, kuidas sa leiad,
et maailm on masendav koht. Ei ole, sa oled liiga pessimist lihtsalt!
Nii kaua, kui ma su blogi olen lugenud, siis sa pole peaaegu kunagi
positiivsetest asjadest rääkinud! [...] Nagu tõsiselt, vabandust, ma tõesti ei tea, mis muud mured sul on peale
selle, et üks pikk latt tüdrukuga suhtesse läks." - Tuleb välja, et me ei ole 4 kuud suhelnud.. Ja ometi tead sa mu maailmasse suhtumist ja muret. Ja samas väidad, et ei tea mu muresid. Kas tõesti? Ei oleks kohe arvanudki..
"Mind häirib see enim, eriti pidudel.
Paljud tahaksid sellised regulaarseid pidusid nagu sul on, aga sina
seeasemel mased ka pidudel ja mängid candy crushi.
Kes kurat mängib terve peo aeg candy crushi? Miks sa pidudel üldse muidu
käid? Et teistel tuju alla tuua?" - Mina pole pmst kellelegi pidusid keelanud. Okei, ma räägin sulle, kuidas
asi oli, ehk hakkab sul kergem. Ma tegelesin omade asjadega. Ja et seda
varjata panin ma korraks tööle candy crushi ja mängisin ühe elu maha.
Johhaidi, selliseid pidusid saaks ma isegi iga vahetund kolm tükki teha.
Kadetsemisväärne, onju. Ja selle viimase osa kohta. Ma ei saa sind
süüdistada, sest ma ju ei suhtle sinuga. Aga viimaselt peolt läksin ma
ära, et teiste tuju mitte alla viia ja ma väitsin ka seda, et ma loobun
pidudest mingiks ajaks. Ei riku enam sinu tuju..
"Palun lihtsalt proovi asjade positiivseid külgi näha
Ma leian, et sa oled veel mu sõber, isegi, kui sa soovid mu surma." - See ongi see valetamise koht.. Kui sa loeks mu blogi, siis sa teaks, et ma ei taha su surma. Sa ei vääri nii kerget pääsemist ja mul said sinu piina ideed suht otsa.
Üldkokkuvõttes peaks mainima, et see oli üks omamoodi imelik kiri. Aga noh, kui see teda aitas, siis äkki on tal kergem. Häiriv oli ka kirjaviga, süüdistamine asjades, mida ma tegin ja see, et sa kasutasid üht ingliskeelset lühendit ja kirjutasid selle valesti.. Ah jaa, ja kui ma olen midagi üldse õppinud, siis mitte ühtegi sellist vestlust ei tohiks mitte iialgi fb's pidada, lastele peab ju soovitusi andma.
Ja areenile on astunud uus lugejatüüp. Kommentaator. Kunagi ma mingi hullult nuiasin kõiki, et ou jou, kommenteerige. Ja siis ma sain aru, et te ei kavatsegi. Ja siis ma loobusin sellest ja siis nüüd hiljuti te hakkasite kommima. Enamus küll, et see on jubedalt enesehävituslik ja masendav, aga vähemalt tagasiside.
Ja siis torgiks teid veel natuke, sest teid on nii tore kiusata. Jah sina, sa kuradima maailmanaba. Las ma arvan, sulle ei meeldinud see väide. Nii palju pisaraid. Aga tead mis, ma avaldan sulle saladuse. Sa ei tea kõike ja sa ei ole maailma keskpunkt. Nii et palun rooma iseenda kokkutõmbunud kestast välja ja lase külmal tuulel oma õrna purpurpadjakesel kasvanud keha nüpeldada. Tunne valu ja hirmu. Ole lõpuks keegi, kes teab midagi muud, kui seda, mis otseselt sinuga juhtub. Ma ei mõtle päev otsa asjadest, millest sa tahaks, et ma mõtleks. Ma ei istu nukralt toanurgas ja ei mõtle, et sa oled mu stressi põhjus. Meie suurim erinevus on see, et minu moraalinormid on palju madalamad kui sul. Minu jaoks on palju rohkemad asjad lubatud.
Aga okei, ma näitan natuke oma nõrka külge ka, et te ei arvaks, et ma kohutav poriseja pilvepiiril olen. Nii et siit see tuleb. Ma olen häbelik. Jah, ma vahel käin seelikuga koolis ja teen muid lollusi, aga ometi ei julge ma kooli peal vastu tulevale sõbrannale tere öelda, rääkimata pikemast vestlusest. "Aga sa ju fb's chatid.." fb ja päris elu on kaks suurt erinevat kohta. Ja mu häbelikusel on vahel hood. Vahel on lihtsalt nii.
Ok, läheme natuke teistele teemadele, kui sina ja mina. Kuna kell on väga palju, siis ma filosofeerima ei hakka. Aga jah, laupäeval on mul sünnipäev. yeeee, saan veelgi vanemaks.. Aga selle eest tahan teile esitada kolm palvet.
1) Otsige lahedaid pilte minust ja pange neid minu seinale laupäeval.
2) Ärge äratage mind enne lõunat.
3) Kui tahad reaalselt õnne soovida, siis lepi see enne kokku. Või maini seda vähemalt.
Päevanali:
Viimasel ajal on mu blogi ise liiga naljakas. Vähemalt minu jaoks, sest inimesed on liiga toredad.
Päevafakt:
Mu ema lubas, et kui ma blogin terve aasta, siis ma saan kooki. Nii et motivatsioon on mul ka olemas.
Lõpumärkmed:
Olge lahedad ja ärge üle pingutage.
Ja nagu alati:
Naudi elu, sest elu on lill.
Iroonia: Varinimi Trimmer väidetavalt rikkus mu lille ära. LOL
Järgmise korrani
Janus Pinka 12. veebruar 2014

No comments:
Post a Comment