Selline tühjuse tunne on ehk midagi ei ole..
Hey. Läheme asja juurde, sest minu suurim tegevus viimasel ajal on teejoomine ja kassile nacho juustupallide söötmine..
Päevamõtted:
Mõned teist on ehk näinud fb's asja: "NÄDALAVAHETUS ÕPILASTELE ÕPIVABAKS!" ja raudselt pani mõnigi teist sellele join. Ütlen ausalt südamelt ära: Käi persse, mul on häbi, et ma sind tean. Meie armsas riigis on seadus: Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele. See seadus sätestab ka selle, kui palju kodutöid õpilane tegema peab. Ja jah, kuni 28.01.2007 oli tõesti keelatud esmaspäevaks kodutöid anda.. Ma tuletan siinkohal meelde, et täna on 18.01.2015. Kiire matemaatika ütleb, et see vahe on ligikaudu 8 aastat. Te raudselt mõtlete, et ma olen kibestunud sitapea, kes tahab, et noored sama palju kannataks kui tema kannatas. Siinkohal te eksiks, sest ma tahan, et nad rohkem kannataks selle suure õppimise terrori all. Aga mul on selleks isegi põhjus.
Sattusin üks päev ühe 15-aastase kutiga (Kuna ma olen "hea" sõber, siis ma ausalt ei tea ta nime, ta välimust ega midagi muud tema kohta. Ma tean vaid tema vanust.) kokku ja me rääkisime. Rääkisime igasugu asjadest: mängudest, koolist ja millest iganes veel. Ja siis ma sain teada, et ta ostab, müüb ja tarvitab kanepit, lisaks veel muidugi alkohol (Aga olgem ausad, raske on leida noort, kes ei joo.) See on minu jaoks üle mõistuse. Ta on ju alles 15-aastane. Kuigi noh mul on imelikult raske tunnistada, et ma olen karsklane. See on nagu ma ütleks, et mul on midagi puudu, nagu ma oleks hälvik. Kui ma teistele ütlesin, et ma ei kavatse 2015 aastal juua, siis vaadati mind kui tsirkuses olevad värdjat või küsiti, et kas kõik on korras. Kõik ei ole korras, midagi on väga valesti. Mis juhtus? Alles olid lahedad lapsed need, kes trennis käisid ja targad olid, imelikud lapsed olid rõvedad narkomaanid ja viinalembuses. Ja nüüd on vastupidi. Vähemuses olevad targad ja toredad lapsed on haruldane vaatepilt. Ma arvan, et iga inimese kohta, kes on korralik, suudan ma ette lugeda 10, kes seda ei ole. See ei ole normaalne ja vajab otsekohest lahendust.
Minu jaoks oleks ideaalne õhtu, kui ma saan sõpradega kokku, me mängime midagi, mis eelistatavalt oleks lauamäng, kus sa pead kasutama rohkem kui 2 ajurakku, aga samas ei peaks sa tundide kaupa tuumafüüsikaga tegelema. Seal oleks igast aiasaadused dipikastmega ja joogiks kas mahl või midagi sellist. Ma ausalt ei tea, miks kogu mu generatsioon ehk 7 aastat kummalegi poole on veendumusel, et hea pidu on vaid siis kui su genitaalpiirkond on kellegi teise omaga koos midagi teinud ja kui sul on peas kogu aeg selline kummaline surin. Kas tõesti on nii raske ära teha kodutöö, milleks teid on ettevalmistatud? Kas tõesti on 2 ajuraku kasutamine liigne piin ja võimatu tegevus? Ma igatsen aegu, kui ma olin noorem, sest isegi kui see ei olnud päriselt nii nagu ma seda mäletan, siis see vähemalt tundus palju palju toredam.
Saage aru, ma ei taha, et alkohol kogu maailmast kaoks. Ma saan aru, et meie ühiskonnas on inimesi, kes halvemal juhul lööks oma lapsi või elukaaslast, kui nad aeg-ajalt ei saaks pingete lõdvestamiseks paar pokaali veini limpsavad või liitrikese õllet naha vahele veavad. Samuti annan ma ka andeks neile, kes peielauas, sünnipäevalauas või mõnel muul säärasel üritusel mõned pitsid tõstavad. Samuti annan ma andeks kui aastavahetusel või jaanipäeval pokaali või pudelikese kõhtu ära peidetakse. Aga mitte siis kui sa oled alla 18-aastane. Johhaidi, vaadake enda ümber ringi, kogu maailm on mingit rõvedat paska täis. 12 ajakirjanikku Prantsusmaal koos kahe moslemiga, 2000 nigeerlast, Islami riik on ka väitnud, et kõik uskmatud tuleks maalt kõrvaldada, Venemaa sanktsioonid ja Putini vastukäigud ja mida kõik veel. Ma olen niiiiiiiiiiii õnnelik, et ma sündisin valge mehena Põhja-Euroopas. Ma olen lihtsalt nii suurte privileegidega. Mitte keegi ei ürita mind iga päev tappa, kui ma tunnen, et kõht tühi on, lähen jalutan kööki või halvemal juhul poodi, ma pole kordagi maavärinat ega vulkaanipurset näinud, tormidki on äärmiselt väikesed. Ma saan vinguda, et poes ei ole mu lemmiksaia ja ma pean võtma sama maitse, hinna ja kujuga teise saia. Ma saan kurta, et mulle ei pöörata tähelepanu. Aga kas ma saan vinguda, et keegi tappis kogu mu küla tühjaks või keegi lõikas mu parimal sõbral midagi otsast? Ei, ei saa ikka küll.
Lastetoetus 300€, 830€ maksuvabastuse tõttu puhtalt kätte, Põltsamaa Ametikooli säilitamine, need on vaid vähesed lubadused, mida meile sel kevadel antakse. Kas see ei ole mitte parim näide meie ühiskonna vigasest olekust. Meile pakutakse raha. Kellele sina oma hääle annad? Sellele, kes kõige rohkem raha annab!!! Miks? Sest raha on tähtis ju, onju?!? Siinkohal me eksime. Kas te mõistate, et riik peab selle raha kuskilt saama? Kust meie riik saab raha? Maksumaksjad. Kes on meie riigis maksumaksjad? Meie. Täiesti pekkis, et rohkem raha saada, peame me rohkem raha ära andma. Ehk te saate rohkem raha, aga te saate selle rahaga sama palju asju ära teha. Sellepärast on see raha natuke kasutu idee ju. Kuid kui keegi pakuks karmimat õigussüsteemi realiseerimist, siis me ei tahaks seda, sest kuigi teised on sitapead, siis sisimas oleme meie ka sitapead ju. Oeh. Elu on nii raske. Ja siis on veel idee, et äkki me ei pea nii palju maksma ja saame ikkagi raha. See on ka võimalus. Aga sel juhul kaovad ära muud hüved. Näiteks Haigekassa. Kes see siis tänapäeval ikka enam arstil käib?
Aga räägime sõbralikematest asjadest. Räägime guuglist. Millal sa viimati midagi guugeldasid? Miks ma arvan, et see võis isegi olla viimase 24 tunni jooksul? Sest see sait on võrratu. Seal on kõike. Lihtsalt trükid sisse märksõnad ja paugupealt on sul umbes 200 000 tulemust olemas. Aga märksõnades rääkimine on minu jaoks rõvedalt naljakas. Ma kõlan enda arust nagu viimane idioot. Sest kõik sõnad peavad olema maksimaalse kasu nimel nimetavas käändes ja mingeid sõnu nagu "ja" või "on" või isegi "või" kasutada ei tohi. Ja siis kirjutan "head blood trauma help" ja saan vastuseks mine arstile või 10 moodust, kuidas koduste vahenditega kaalu kaotada. Muidugi valin ma teise neist. Ja siis on seal järgnevaid asju vaja: 300 õhupalli, A300 Outlander Camo Max5 pumppüss, 17 kilo sidruneid, 3 teelusikat mett, 2kg hantel ja muidugi on võimalus lisa 50€ eest saada isiklik treeningkava, aga selleks on vaja veel seitsmesse kohta registreerida. Oh, kas guugel pole mitte võrratu.
Ah jaa, räägime tühjusest. Miks? Sest mind viimasel ajal vaevab see tunne. Ma ei ole nii kaua saanud pidevalt kedagi pealt kuulata. Ja ilma põhjuseta inimeste pealt kuulamine mind ei paelu, aga kui ma pean istuma ja ootama kuni midagi planeeritut juhtub näiteks loengu algus või rongi jaama saabumine, on minu jaoks totaalne nauding inimeste pealtkuulamine. Ma ei kasuta seda infot üheksal juhul kümnest mittemillekski, peamiselt sellepärast, et ma ei saaks ju sellest mingit kasu. Ja nüüd olen ma kolm nädalat kodus. Kassiga kahekesi, totaalses vaikuses. Või noh okei, ema ja isa räägivad vahel ja telekat on ka uudiste ajal minu tuppa kuulda ja kass nurrub ja muusika mängib, aga uut informatsiooni tuleb nii vähe sisse. Mõni võiks ehk arvata, et ma hakkan varsti uudiseid lugema. Ja kuna midagi ei toimu, siis ma tunnen end nii üksi ja tühjana. Mingeid ideid ei ole. Ma ärritun iga tühise asja peale, sest see tekitab vähemalt mingi emotsiooni, mingi sädeme, mis kahjuks tavaliselt kohe kustub, sest mulle ei meeldi pahane olla. Selleks on blogi hea, tõmbab tuurid nii kiiresti maha.
Aga enne kui ma lõpetan räägime kassidest. Teate küll neist armsatest karvapallidest, mis on kõvasti etemad kui need koerad. Käi persse, kui sa arvad, et kassid on üleolevad, hoolimatud ja üldiselt saatana poolt loodud. Kassid on oma kasvatuse viljad. Ja kassid on võrratud. Okei, enamus teist vingub, et koerad ootavad sind koju ja on siis rõõmsamad. Kassid on seevastu äärmiselt viisakad ja ootavad need 5 minutit, millest ma ükskord rääkisin. Ja kui sa neid korralikult toidad, nendega tegeled ja neid korralikult kasvatad, siis nad on kõige paremad olevused kogu planeedil. Nad on nagu lapsed, aga suudavad end ise puhastada enamvähem alati. Ja see on imeline. Ma pigem võtan kassi kui inimesest elukaaslase, aga samas, et oma nime, verd ja ideoloogiat edasi viia, siis pean ühe päris lapse ka saama. Aga siis või enne seda võtan kassi ka. Ma armastan kasse.
Lõpumärkmed:
Kui sa tahad midagi teha, siis kirjuta, helista, saada tuvipost, kutsu mind kuhugi. Ma luban, et ma ei hammusta ja ehk leiame me üksteises midagi head ja toredat ja ühendavat ja meie esimene kohtumine ei ole keemiakuuri taga.
Sorri, et eelmisel postitusel vale kuupäev on. Aga ega te ju niikuinii ei märganud seda.
Aga teile nagu alati:
Naudi elu, sest niikuinii täitub lõpuks iga tühjus millegagi, ka minu leek süttib taas.
Järgmise korrani
Janus Pinka 17. jaanuar 2015
No comments:
Post a Comment