"Me rääkisime, ma võtsin riidest lahti, ta puudutas mind ja ma panin end uuesti riide."
Hey. See tsitaat seal üleval on minu parim tsitaat tänasest päevast. Hämmastavalt tõene, hämmastavalt mitmeti mõistetav. Ah jaa, head uut aastat või nii. Kas pole kummaline, et meie ajaarvamine on Jeesuse sünnist, aga alles natuke aega tagasi, lausa sõrmedel loetavate päevade eest rääkisime, et Jeesuslaps sündis jõululaupäeval. Kas me ikka ei mõista, et kogu meie kristluse ülistamine ja muu säärane on täielik absurd? Miks ei võiks olla nii, et me ei ürita seda kummalist ristiga raamatut kõigesse vedada? Aga ei, ma ei viitsi kristlaste kallal norida. Üksi on hea rääkida, aga teie võite mul ju pirtsutama hakata või midagi veel hullemat.
Päev 528
Blogi jäi eile pooleli, sest hakkasin ühe noormehega II maailmasõja ja selle tagajärgede üle rääkima ja siis noh jah. Aga põhjus, miks ma seda blogi jagan on see, et mu ema leidis mingi grupi "Eesti blogijad" ja siis ma mõtlesin, et viskan enda oma ka sinna üles või nii.
Päevamõtted:
Nii et kui sa leiad mu blogi ja sa tahad midagi öelda, siis tee seda. Kirjuta mulle kuhugi. Annan sulle isegi võimaluse olla anonüümne; ask.fm/MrJanus. Nii et kui tahad võid midagi küsida. Aga peace out ja ma luban, et kui eksamiperiood läbi saab, siis ma tegelen oma blogiga natuke rohkem.
Ah jaa, see tsitaat ka. Kuigi ta oli üpris ilus habemega mees, kes tõesti palus mul riided ära võtta, hiljem üritas mu pükse allapoole lasta, katsus korduvalt mu tagumikku ja üldiselt mind, siis kuna ta on teatud meditsiinilise haridusega, siis miks mitte. Kõik jäi korralikuks.
Lõpumärkmed:
Ma reaalselt ärkasin täna peale kella 17.. See ei ole isegi minu puhul normaalne.
Aga teile nagu alati:
Nautige elu, sest kuskil on teie jaoks ka habemega mehike.
Järgmise korrani
Janus Pinka 3. jaanuar 2015
No comments:
Post a Comment