Miks kõik ilus ja hea kuskil minust eemal juhtub?
Hey. Mis siis uut? Janus Pinka läheb väga suure võimalusega sügisest Tartu Ülikooli ajalugu õppima. Minult küsiti, et mis mu unistuste ametinimetus oleks. Vastus: Imperaator. Aga see on juba hoopis mu teema. Käisin siis ka ühel sünnipäeval ja see oli tore, sest lõpp hea, kõik hea, aga kas lõpp oli nii hea?
Päevamõtted:
On üks poiss ja on üks tüdruk, sest iga hea lugu algab ju nii. Ja iga hea lugu jätkub nii: Ja siis see poiss rääkis mulle, et see tüdruk üritas end ära tappa. Ja miks see hea lugu on? Sest see tüdruk on elus ja tal on kõigest 20 cm arm käe peal. Aga miks ma teile seda räägin? Sest juhtus üks imelikult loll asi, mida mina nimetaksin ebaõnnestunud enesetapukatseks, sest see ju ongi see. Aga see on lollus. Minu arust on enesetapp ise ka lollus, aga ütleme, et su 13 eluaastat on ikka nii depressiivsed olnud ja askis saadud anonheit läksid ka nii südamesse ja kõige lõpuks poiss, kellega sa olid 2 nädalat suhtes olnud, pettis sind ja sulle tundub, et ainus võimalus on enesetapp, siis räägime sellest natuke. Nagu kogemus näitab, siis veenide nüsimine ja tablakate võtmine alati ei mõju, sest alati leidub mõni hea inimene, kes su elu päästab. Aga kui sa tõesti tahad ennast ära tappa, siis planeeri seda. Näiteks seo toa keskele lakke nöör, tõmba kardinad ette ja oota kuni vanemad tööl on, sest siis ei saa keegi sind päästa. Siis tee nii, et sa ei saa ka ise end aidata, näiteks lükka taburet ümber ja kui sa surnuks lämbud, siis ongi ju asi vask. Või siis guugelda kui palju näiteks torusiili tuleb juua, et surra ja siis joo rohkem. Või siis lõika mõni arter läbi. Kaelal on päris vägevad arterid. Ja nii lihtne see ongi. Mitte keegi ei viitsi su hala kuulata, et su enesetapp ebaõnnestus, aga kui sa end oksa tõmbad, siis kõik teevad sust inglikese ja räägivad kui tore sa olid. Võrratu ju. Aga enne kui sa üldse enesetappu planeerima hakkad, tee nimekiri asjadest, mida sa tegema peaks. Ja esimeseks asjaks kirjuta: "Mõtle ümber, elu on elamist väärt." Ja kui see ei aita, siis tee niimoodi, et teised ei pea väga vaeva nägema, et sinu laibast lahti saada. Näiteks pane vaibale kile peale. Aga ausalt ka, otsi enne abi ja mõtle ümber. See jutt käib ka kõigile neile, kes end lihtsalt vahelduseks lõiguvad ja mida veel.
Aga kui me juba selles rongis oleme, mis OhF**kNo'ville viib, siis sõidame veel ühe peatuse. Nimelt sõidame läbi FakeAsF**kFriends'ville ja vaatame aknast välja. Ma ei kavatse ühtegi reaalset näidet tuua, sest see käib ju teie enda kohta ja mis hea netirüvetaja ma oleks, kui ma oma armastusväärseid lugejaid solvaks. Aga ma olen paganama tihti näinud olukorda, kus inimesed on koos ja räägivad, et Mari (kogu aususega, see on välja mõeldud inimene) on mõttetu nõme loll igavusehunnik ja mida kõike veel. Ja siis tuleb Mari ja kõik on nagu mingid parimad sõbrad talle. Ja kui ta ära kaob korra, siis kõik muretsevad. Ja siis kui lõpuks päriselt ära läheb, ütleme, et koju, siis hakkavad nad jälle rääkima, kui halb inimene Mari ikka on. Ja siis olen mina nagu "mis just juhtus?" ja tekib küsimus, et kas ma olen ainus, kes julgeb ausalt inimesele öelda, et ta ei meeldi või siis lihtsalt väldin teda, aga nagu miks te teesklete, et olete ta sõbrad? Ja ma tean, ma lihtsalt tean, et te räägite mind ka taga. Kui te seda ei tee, siis ma olen nagu väga üllatunud.
Aga istume bussi peale, sest see vähe aeglasem, loksub natuke rohkem ja tõrges bussijuht hoiab alati pahuralt pilgu sinu peal. Ehk muudame teemat.. Nagu ma ütlesin ootab mind ülikool. Ja vähe sellest, mind ootab ka kõik sellega kaasnev. Eeldatavasti saan ma karja idiootidega koos tuba jagada ja hommikust õhtuni pelmeene ja nuudleid süüa. Saan oodata nädalavahetusi, et inimese moodi süüa ja suures voodis lõunani magada. Saan veeta unetuid öid õppides ja loenguid uneserval vappudes mööda saata. Tõotab tulla lõbus aeg. Aga sinnani on õnneks või kahjuks üpris palju aega.
Me oleme jõudnud 21. esimesse sajandisse. See tähendab, et me oleme elanud 2014 aastat peale Onu Jeesuse sündi ja väga palju rohkem aega enne tema sündi. Willendorfi veenus on 25 000 aastat vana. Fotograafia on enam kui sajandi vanune kunst ja facebook loodi kümme aastat tagasi. Kõik see toob mind ühe ainsa küsimuseni. Kuidas on ikka veel võimalik, et ma ei leia mõnest inimesest mitte ühtegi pilti mitte kuskilt? Kus on inimeste edevus ja eneseimetlus? Kus on minu võimalus neid imetleda? Kuidas saab olla võimalik, et ma ei saagi kõiki inimesi soovi korral korralikult stalkida? Ja miks te ei pane ise üles pilte oma sõpradest ja sõbrannadest? Jäädvustage nende ilu ja olemus enne, kui see vaid mälestuseks muutub.. Tehke midagi lahedat ja kohe.
Aga nagu igal inimesel (kardan, et eranditeta) on minulgi mõned nii-öelda Turn on'id ja Turn off'id. Ma ei räägi asjadest, mis paneks kedagi minule selles mõttes meeldima, aga pigem selles mõttes, et mis asjad panevad inimest minule huvi pakkuma. Ja ma otsustasin ilmselt mustmiljonist asjast välja tuua mõned, mis on minu arust huvitavamad. Aga jumala eest, kui sa ei ole nii, siis ära kurvasta, see ei ole reegliraamat. See võib nii olla, et sul on kõik offid ja mitte ühtegi on'i, aga sa meeldid mulle. Seda mainin ka, et turn on'ide vastased asjad asjad ei pruugi olla turn off'id ja vastupidi ka. Ja neid on tegelikult niiiiiiiii palju.
Turn on'id:
* Väikesed üksikud armid. Eriti kulmude juures.
* Väga vaiksed inimesed. Sest kõige vaiksemad inimesed ütlevad kõige lahedamaid asju, kui sa kuulata viitsid. Neil ei ole harjumust rääkida ja siis nad ei pea kinni normaalse vestluse tavadest ja kui sa saad nende usalduse, siis räägivad nad sulle kõige kummalisemaid asju. Ja see on lahe.
* Usklikud ja viisakad inimesed. Ühes pajas, sest nad on päris sageli koos.
* Häbelikud ja arad inimesed. Ma tunnen vajadust nendega suhelda.
* Naeratavad inimesed on võrratud. Naervad inimesed on hirmsad.
* Inimesed, kes ei varja oma tegelikke kavatsusi.
* Inimesed, kes kasutavad minu nime natuke rohkem kui teoreetiliselt vaja. Aga liiga palju on paha.
* Inimesed, kes ei tunne vajadust kõigiga jagada, mida nad joovad või ei joo.
* Inimesed, kes helistavad enne, kui sulle ukse taha tulevad.
* Inimesed, kellele ma meeldin ja kes seda välja ütlevad.
* Julged ja pealehakkajad inimesed.
* Kindlate häältega inimesed. Ma oskan vaid kirjeldada nii: Neidudel armas ja nunnu, kergelt edev (?) hääl ja poistel madal ja sügav ja väikeste pausidega.
* Erksavärvilised juuksed ja säravad silmad. Erkhelerohelised silmad ja punased juuksed on kõige ilusamad.
* Ja siis on üks nahavärv. Äkki selline kergelt tõmmu?
Turn off'id:
* Kui keegi on huvitatud 9gagist, 4chanist jne või ütleme otse välja pornost.
* Võltsid inimesed. Meenutage Mari lugu.
* "Hall Mass" ajab mind nii kettasse. Miks peaks kõik ühesugused olema?
* Hipsterid, Veganid, taimetoitlased, PETA ja muu seesugune idiootsus.
* "Tiblad, natsid, jänkid ja pilud on halvad" inimesed. Ära hinda inimest tema rahvuse järgi.
* Inimesed, kes mind või ennast või teisi kogu aeg katsuvad.
* Inimesed, kes mu juukseid katsuvad. Pidin eraldi välja tooma. Ma lihtsalt ei saa sellest aru.
* Inimesed, kes arusaamatuid vihjeid teevad.
* Inimesed, kes kasutavad oma nime. Näiteks, kui Mari ütleb enda kohta: "Maril on kõht tühi, Mari läheb süüa otsima." See on väga kummaline minu arust.
* Inimesed, kes iga minu öeldud lauset isikliku solvanguna võtavad.
* Inimesed, kes suitsetavad. Olgu see kanep, jointid, sigaretid, vesipiip jms. Aga piip ja sigarid on isegi päris okeid.
* Inimesed, kes sulle maitsta andmise ajal oma jooki kommenteerivad. "Mis see on?" "See on see kariiiiba (hästi mega pehme "b" tähega) rumm kokaga. Natuke seda noh, mitte sidrun, aga jah, laimi on ka sees ja siis kaks tükki jääd. Aga see on hästi lahja." Koka rummiga oleks väga piisav vastus.
* Tumedanahalised, asiaadid ja muud värvilised rahvad, sest ma olen üles kasvanud 99,9% valges naabruskonnas, nii et iga muu nahavärv on alguses natuke harjumist vajav.
Kunagi sai filosoofias arutatud Antiik-maailma üle ja sinna "kukkus" aatompomm. Ära küsi, see oli kõigest arutlus. Ja siis tuli väide, et kõik oleks ju siis puudega. Radiatsioon ja muu säärane. Ja siis ma ütlesin ühe võrratu lause. "Kui kõik oleksid puudega, siis ei oleks ju keegi puudega." Ja siis ma jäin mõtlema lause üle "Kui kõik, siis mitte keegi." Kui kõik on erilised, siis ei ole ju keegi, sest neil on ühine tunnus: nad on erinevad. Aga siis on lause, et kui kõik mehed on isad, siis on ikka ju kõik mehed isad. Nii et, mis juhul see lause kehtib ja mis puhul mitte?
Aga räägime siis eilsest peost. Ma ikka ei saa neist kahest inimest mööda. Jah, need samad kaks. See tüdruk, kes mu ära hävitas ja see poiss, kellele ma kogu oma viha suunan. Nad olid mõlemad eile seal. Ja siis ma jõudsin mõlema osas kummalisele järeldusele. Alustame sellest poisikesest. Nimelt ma jõudsin järeldusele, et ma ei vihka teda enam. Ta ei ole ka mu lemmikinimene, aga ma suudan koos temaga planeeti jagada ja kui ta väga tahaks ja üritaks, siis võiks meist isegi mingil määral head sõbrad saada, aga seda vaid juhul, kui koos meiega ei ole seda neidu. Jah, sedasama neidu. Aga nüüd sellest neiust. Jah, nagu mõnigi teist teab, siis mu ema keelas tema vihkamise ära. Aga kuna ma ausalt enam ei saa, siis nüüd ma jälle natuke vihkan teda. Isegi kui te hakkate halama, et saa üle, see ei ole ju nii hull ja tulevad paremad ja ilusamad ja mitte nii kohutavad inimesed, ma isegi usun teid. Aga kui te ei luba mul teda sellepärast vihata, siis vihkan teda sellepärast, et ma ei saa tema pärast ühte väga head laulu kuulata ja see on masendav. Mis laulu? Las see jääda minu teada, sest arvestades teid, siis kui ma teile ütleks, siis ma kuuleks seda laulu väga palju. Nii et teeme nii, et kui see laul käima läheb, siis ma hiilin sellest eemale ja naasen mõne minuti pärast. Ja kõik on jälle ilus.
Tänapäeval on oluline, et sigalakkutäis juua, sest muidu su 13-aastased joomakaaslased ei respekti sind. Ja siis on oluline tikrite vahele oksendada ja see ka, et sa üritad kõigele ligi ajada, millel püsiv pulss on. Aga eile kuulsin lugu või joomaastet, kus inimesed oma põit keset tuba tühjendavad. Wat? Aga okei noh. Ja siis igal juhul minul on joomisega imelikud lood. On üks joomareligioon (hea sõna selle kirjeldamiseks, sest mäng oleks liiga lebo), millel on ainult üks lihtne reegel: Kui ma kuulen ühte kindlat sõna, siis eeldusel, et ma tean, mis alkohoolne jook minu käes olevas klaasis (sobivad ka topsid) on, pean ma selle põhjani jooma. Kui sõna on vale, ma ei tea, mis jook on või tegemist ei ole klaasiga või see ei ole otseselt minu käes, siis ma ei pea jooma. Ja kui see ei ole imelik, siis ma lisan selle huvitava asjaolu, et ilma selleta ei lähe mulle alkohol üldse alla, ent seda sõna kuuldes olen siiamaani alati klaasi tühjaks kummutanud. Isegi kui tegemist oli teiste jaoks liiga kange pooleliitrise topsi viinakokaga. Tuigerdasin pärast natuke, aga elu on elamist väärt. See tõi mind mõtteni, et kuna ma niikuinii juua ei saa, siis võin ju teha ka nii, et teen lõpuks autojuhtimiseks vajalikud load ära ja hakkan kaineks autojuhiks. Siiamaani olen näinud vaid ühte probleemi. Kaine mina ja täis kaaslased ei meeldi mulle, aga kui mul oleks mõni tore kaine neiu või ka noormees, kellega pidudel tšillida, siis ei näe ma ühtegi muret.
Lõpumärkmed:
Ja sellega saidki minu päevamõtted suhteliselt otsa.
On vaid mure. Mu blogiaasta täitumise päeval on mul peoplaanid. Nii et küsimus teile. Kas ma teen aastakokkuvõtva postituse enne päeva 365 või peale seda? Sama päeva päevasel ajal ka ei saa, sest liiga palju kohustusi siis.
Ma olen viimased kolm tundi repeati peal kuulanud seda võrratut laulu: A place in the choir
Refrään:
All God's creatures got a place in the choir
Some sing low and some sing higher,
Some sing out loud on a telephone wire,
Some just clap their hands, or paws, or anything they've got now
Aga teile nagu alati:
Nautige elu, sest ma armastan teid kõiki, suurte eranditega.
Järgmise korrani
Janus Pinka 20. juuli 2014
No comments:
Post a Comment