Kogemata rassistlik
Hey, mina jälle siin pool. Ärkasin hommikul üles, minu puhul on isegi natuke imeks pandav. Aga pole hullu. Ärkasin üles ja kordasin tantsud üle. Mingi aeg peatus mu maja ees auto, mis mind Palamusele viis. Seal toimus siis neli tundi kestnud kehakool/tantsutrenn.
Koduteel sain veidi heiti ja kui koju jõudsin sain seda veelgi. Selle aasta headus sai veelgi varem otsa. Aga noh, kuidagi ja ma ei ole isegi väga kindel kuidas, sai ikkagi õhtu mööda saadetud ja nüüd kui on öö, siis kirjutan teile oma päevast ja mõttetest ehk siis kahekordselt jama, mida keegi väga ei usu.
Päevamõtted:
Jagasin lugejad peamiselt nelja tüüpi. Kaks head, kaks halba, vaata ise kuhu sa sobid.
1) Lugeja, kes loeb ja kellele meeldib - See on väga hea lugejatüüp. Mulle nad meeldivad, aga jääb mulje, et see on kõige väiksem grupp. Teie nimel ma seda idiootsust siin teengi.
2) Lugeja, kes ei loe ja tunnistab seda - Teine hea lugejatüüp. Mitte küll nii hea, kui võiks, aga noh vähemalt on aus, et teda ei koti, mida ma siia kirjutan.
3) Lugeja, kelle lugemusest ei saa aru - See on minu jaoks halb lugeja. Kui mainid blogi, siis hakkab jama, et ma seekord ei lugenud, aga muidu ikka loen. Aga kuna see juhub 99% juhtudest, siis kõlab see nagu kohutav vale. See kui sa ühe sissekande juulis lugesid ei tee sinust minu lugejat ja kui sa ei loe, siis ei ole see midagi taunimisväärset. Ei loe, siis ei loe, ole rahulik.
4) Lugeja, kes vingub - Olen pooleldi veendumusel, et see lugejagrupp tuleks maha lasta. See on kamp segaseid puudega hälvikuid. Kui sulle ei meeldi selle pikkus, selle sisu, minu teravmeelne huumor/mõtteavaldus, asjaolu, et ma vahel kooli kõnnin või midagi muud, siis hüppa pommi. Miks sa end piinad minu blogiga. Blokeeri mind kõikjalt ära, see ei muuda ju midagi halvemaks. Mulle ei ole heiterit vaja ja sind kiusata ma ka ei taha. Ja palu oma sõpradel ka minust mitte rääkida. Mina tegin seda ükskord ja kuigi see ei toonud 100% vabanemist, siis ikka suure vahe tegi küll.
Ja nüüd oled sina. Kuradi idioodist lugeja, kes arvab, et ta ei kuulu kuhugi gruppi. Tõenäosus, et sa minu jaoks erandlik oled, on peaaegu olematu. Nii et hinga sügavalt sisse ja rahune maha.
Ja kuna aasta on uus ja ma lubasin üritada olla parem inimene, siis alustan vabandamisega. Ma palun vabandust kõigilt, kes seda sissekannet, kasvõi seda üht lõiku loevad. Ma palun vabandust, sest olen olnud tõsine sitapea. Olen sulle ehk näkku või su seljataga öelnud halvasti. Ma palun vabandust, kui olen sulle mentaalselt või füüsiliselt haiget teinud. Ma palun vabandust, kui olen sind pannud ebameeldivasse olukorda. Ma palun kõige eest vabandust. Ka kõige selle eest, mida ma ei mäleta. Ja kui sa ei suuda mulle andestada, siis ehk on sul selleks põhjust.
Kogemata rassistlik. Mingi aeg tantsutrennis demonstratsiooni mõttes lõi juhendaja õrnalt üht poissi. See poiss oli saalis kõige tumedama nahavärviga. Ja sel hetkel hüppas mu pähe kaks sõna "Kogemata rassistlik". Ja peale seda ei suutnud ma tükk aega muust mõelda, kui kogemata tehtud rassistlikest asjadest.
Shy and quiet one... Viimasel ajal olen pidevalt teada saanud, et eksisin, kui arvasin, et mina olen oma grupi vaikne inimene. Ja nüüd kui ma seda tean, siis mu aju üritab sellega võidelda. Ma kas arvan, et räägin liiga vähe ja siis hakkan rääkima, aga ei saa pidama ja siis räägin liiga palju, aga siis on juba kiiga hilja ja nii edasi. Ühesõnaga, mul on raske uusi asju teada.
Lõpumärkmed:
Kõik me oleme kõigest inimesed ja teeme vigu.
Blogi kirjutamise ajal tegin ma kõigele lisaks väikese uinaku.
Aga teile nagu alati:
Naudi elu, sest elu on lill ja lilled on ilusad.
Järgmise korrani
Janus Pinka 2. jaanuar 2014
No comments:
Post a Comment