Päev 188
Üheotsapilet põrgusse
Hey. Minu nädalavahetus möödus huvitavalt. Enne kui ma selle juurde lähen, räägiks natuke sõnast "huvitav". See ei tähenda head ega halba. See tähendab, et juhtus midagi. Samas ei ole see ka neutraalne, see on midagi, mis pakub kellelegi huvi. Hetkel siis mulle endale..
Laupäev.. Ega midagi tarka ei teinudki hommikul. Või noh minu hommikul ehk mingi lõuna paiku. Mängisin isaga päeva ajal natuke Carcassonne'i, mis on ülimalt lahe lauamäng, aga see on olemas ka facebookis. Ja siis sai kell umbkaudu natuke enne kuut ja ma pidin suuna linna poole võtma. Ikkagi sünnipäev ja värgid. Algne plaan oli pooled Jõgeva poed läbi käia, aga saime ainult kahega hakkama.
Peale seda jõudsime peole. Soovisime õnne ja noh teate küll Vegase värk. Aga noh mängisime seal mänge, arutasime niisama asju, saatsin ühe neiu koju, mis oli suht imelik idee, sest mul kulus selleks tund aega ja ma rääkisin pea kogu tee usust. Siis vaatasime Carrie't, Tucker and Dale vs Evil ja kohe Pacific Rim'i alguses jäin ma magama.
Päev 189
Süütud kannatajad
Ärkasin siis hommikul selle peale üles, et minust tehti pilti. Ja siis tekkis minu silme ette selline mõnus unistus. Näha tõelist keskaegset hukkamist. Kõik kogunevad kokku ja siis pannakse kellegi pea pakule ja kiire mõõgahoobiga tehakse temast natuke lühem inimene. Küsimus on vaid selles, et kelle pea me lendu saadaks..
Lõuna paiku koperdasin ma koju ja mängisin natuke arvutiga. Ja natuke Carcassonne'i ja nüüd on vaikselt õhtu kätte jõudnud ja siin ma nüüd istun. Kirjutan teile natuke omi mõtteid, millest enamus pärinevad peolt.
Päevamõtted:
Kõigepealt alustaks lahedate lausetega, mis on suht rõvedalt konteksist välja rebitud. Järjekord on ebaoluline, mõte on põhiline.
"Kui ma üksi kodus olen, siis ma nutan."
"Kas ma olen ainus, keda häiris, et kui asjad lendu tõusid, ei olnud ühtegi juhet."
"Miks ta neid viimaseid kääre rinnast välja ei võtnud?"
"Ta üritas köögi ust lahti teha ja lõikas endal näpu otsast ja nüüd kõik vaatavad seda."
"Kas sa astuks mu emaga suhtesse?"
"Mul on põsed valusad juba."
"Miks sinu laua poolel nii palju kokaiini on ja mul nii vähe?"
"Ma arvasin, et see vein on ikka alkoholiga."
Ja sellised kuldseid väiteid oli küllaga.
Üheotsapilet põrgusse. Arutasin siis ühe toreda uskliku neiuga usu-teemadel ja siis ma jõudsin lõpuks järeldusele, et minul on küll garanteeritud otsetee Saatana juurde. Kuid kuna mul on ikka veel natuke raskusi taeva ja põrgu mõistmisega, siis ei oska öelda, kas see on niivõrd halb. Aga noh, nii kaua kui viimset päeva ei ole tulnud, ei ole mul muretsemiseks põhjust.
Lisandus uus lugejatüüp. Avastatud salalugeja. See on selline lugeja, kes ei ütle, et ta loeb ja ta ei tea, et ma tean, et ta loeb, aga keegi räägib mulle. Selliseid inimesi on mitu tükki. Ja see on üks lahedamaid lugejatüüpe ever, samas on see ka kõige kohutavam inimtüüp, sest mõtle, kui ma temast oma blogis halba räägin.. See oleks natuke piinlik.
Süütud kannatajad. Ma toon näite. Ja ilmselgelt tunneb end keegi nüüd puudutatuna. Ja ma vabandan ette, aga kui ei meeldi, siis pane blogi kinni. Aga jah.. Pmst, niikuinii kõik teavad, aga hullult kõiki huvitab. Igal juhul, ei ole mul kahjuks ühe neiuga suhted kõige paremad. Ja kuigi see peaks olema minu ja tema vaheline asi, siis see millegi pärast ei ole nii. Aga noh, eks inimloomuses ole ju vajadus end kõikjale vaikselt sisse pressida. Ja siis ongi minu jaoks probleem ülevõimendatud, sest ma olen saamatu ja leppimine ei õnnestu ja siis ma saan igast ilmakaarest vatti. Olen just kui risttules ja see ei meeldi mulle. Aga nüüd need süütud kannatajad. Need ongi need inimesed, kes sinna end segavad. Nad kulutavad oma aega, närve ja rikuvad ehk oma tuju asjaga, mis ei ole põhimõtteliselt üldse nendega seotud.
"Ma ei vaidle vastu." Seda väidet olen ma viimasel ajal kasutanud liiga tihti ja nüüd ma räägin oma vaatenurga. Kui ma seda lauset kasutan, siis üritan lihtsalt vaidlust vältida. Olen liiga rahuarmastav inimene, et hullult vaielda ja kui ma tean, et me jääme lõpuks eri arvamustele, siis ei ole ju mõtet oma aega ja närve sellele kulutada. Ma ei anna selle lausega teema osas alla ja ei tunnista sinu võitu. Ma lihtsalt ei vaidle vastu, sest sellest ei ole kasu.
Sissekasvanud halvad harjumused. Alustades sellest, et ma joonistan vihiku servale ja kipun asju kogu aeg edasi lükkama, on ka palju hullemaid asju. Tooks näite toimunud peost. Iga kord, kui jutt läks teemadele, mis kunagi haiget tegid, kõndisin ma harjumuspäraselt minema. Iga kord, kui minu juurde tulid inimesed, kelle juures ei tahtnud ma mingi aeg olla, kõndisin ma minema. Irooniline on see, et ma peaks just nendega natuke suhtlema ja üritame suhtlust parandada, aga noh, see on minu jaoks liiga raske. Lõpetades sellega, et ma ei kuulnud, mida üks isik (kes mulle kunagi kohe üldse ei meeldinud) ütles ja selle asemel, et kuidagi viisakalt reageerida, tõstsin näpu ja kõndisin minema.
Peol kõndisin siis trepist üles ja viimasel astmel pidin ma seisatama, sest minu ees seisis üks mega-üli-super-hästi palju muid ülivõrdeid-lahe neiu. Ta on minu arust üks lahedamaid inimesi, keda ma tean. Ja siis ta lihtsalt ilma mingi erilise põhjuseta kallistas mind. Ja see oli selle õhtu parim osa. Ma lihtsalt armastan kallistusi ja kõiki, kes neid teevad.
Viimase asjana ei olegi niivõrd mõte, kui ehk palve. See on peamiselt ühele inimesele, aga kui sa tunned, et see käib ka sinu kohta, siis järgi neid samu asju. Aga jah.. Mulle öeldi, et sa vahel ikka loed mu blogi. Ma loodan, et sa näed seda lõiku. Meie suhtlus on väga alla käinud viimasel ajal, aga ma tahaks väga olla su sõber ja loodan, et tunne on vastastikune. Aga ma olen saamatu inimene ja ei oska kuidagi parandamisega alustada. Ma kardan, et teen asja hullemaks. Nii et ma palun sinult alustamist. Kui sa oled minu ideega nõus, siis ütle mulle seda ja siis võiks näiteks kahekesi kuskil asjad selgeks rääkida ja äkki muutub asi paremaks. Aga minult ei saa küsida, "noh, räägi nüüd".. Ma ei suuda siis midagi rääkida. Tuleks vaikselt alustada, näiteks võiksid asjade liikuma panekuks rääkida oma versiooni loost. Nii et kui sa arvad, et meie vaheline suhtlus võiks paraneda, siis võta ühendust.
Päevafakt:
Thomas Edison, lambipirni looja, kartis pimedat ja Walt Disney, Miki Hiire looja, kartis hiiri.
Päevaküsimus:
Kas kõik pisarad on halvad?
Lõpumärkmed:
Seda blogi kirjutades, oleks äärepealt mu silmast pisar voolanud.
Ma kardan, et ma võtan üldiselt suhtlusest väikese pausi.
Aga teile nagu alati:
Naudi elu, sest elu on lill.
Järgmise korrani
Janus Pinka 26. jaanuar 2014
No comments:
Post a Comment