Päev 171
Uni ja nälg
Nagu enamus kolmapäevadest algas ka see sportlikult ja siis kooli edasi. Ühiskond, bioloogi ja mata mööda saadetud, tuli aeg mingiks abiturientide koosolekuks, millest erilist kasu ei olnud. Räägiti eksamitest ja minu arust tehti sellega asi ainult hullemaks. Siis tuli jälle võimalus olla sportlik ja siis koju, kus ei teinud peaaegu mitte midagi.
Päev 172
Vihjed, vihjed, vihjed
Neljas päev nädalas.. Kõige pikem koolipäev. Tere peretroika, taksonoomia, vektorid ruumis ja kõige lõpuks mingid teaduslikud tekstid. Kõik need kannatused tuli läbida, et jõuda teatriõpetusse. See on lihtsalt uskumatul võrratu tund. Erinevalt muudest tundidest saab seal grupiga midagi nii ära teha, et kuigi on ehk mitu gruppi, kes konkureerivad, aga alati on kõik võitjad ja see on võrratu. Seal juhtub alati midagi ootamatut ja toredat. Ja ainus, mida sa tegema pead on natuke kaasa lööma ja nautima.
Peale seda tuli rahvatants, aga sellest ma väga rääkida ei taha. Peale seda koju, kus reaalselt ei teinud midagi ja saatsin vaid kuidagi päeva õhtusse ja nüüd on öö ja aeg on blogida või noh oma mõtteid teiega jagada.
Päevamõtted:
Uni ja nälg. Need kaks tunnet on mind viimased kaks päeva kogu aeg saatnud. Ükskõik, kui palju ma puhkan või magan, väsin kiiresti ja ükskõik, kui palju ma söön, on mul kõht tühi. Tegin isegi enda jaoks uue rekordi, sõin koolis 3 portsu, mis minusugusele pisikesele poisile on ilmselgelt päris palju.
Vihjed, vihjed, vihjed.. Kogu aeg arvatakse, et ma vihjan kellelegi ja küsitakse, kes see on jne. Igast mu lausest üritatakse otsida vihjet millelegi või kellelegi kindlale. Aga ma olen selline inimene, kes räägib üht ja mõtleb tuhandet eri asja. Ma räägin vanillijäätisest ja mõtlen hoopis inimest, ma rõhutan ebaloogilisi sõnu, sest kuskil on keegi, kes teab midagi nende sõnade kohta, sest kõik meie ümber on vaid illusioon.
Luuletuse kirjutama pean,
sest palus mult ta seda.
Sõnu keerulisi tean,
ent kirjutan ma mida?
Kirjutan ma ööst ja päevast,
nagu huvitaks see teid.
Unistan vaid sellest hetkest,
kui see ühendab kord meid.
Täna rõõmustasin jälle,
sest päike oli ere.
Pühendan luule sulle,
jah, sulle, Marlene.
17, Jõgeva, vallaline.. Kui sa oled enda kirjeldusse toppinud ühe neist või mõne, mis vastab samale küsimusele, siis sa oled üks neist inimestest. Need inimesed on põhjuseks, miks ma pettun meie liigis. Kas tõesti kedagi huvitab netilehel, et sa oled 17, Jõgevalt ja vallaline? Kui sa oleks 16, Tapalt ja suhtes, kas sa oleks halvem? Keegi ei hakka ju selle järgi suhet otsima. See on nagu need nõmedad reklaamid "Need 17 neiud on Jõgevamaal vallalised, klika siia, et nendega suhelda". Kui su pilt või muu säärane mulle meeldib, siis ma olen nõus tegema need 3 lisaklõpsu, et sinu fb andmeid vaadata.
Jah, sina, kes sa seda loed. Sa oled ilus, ära lase kunagi kellelgi vastupidist väita. Aga see ei tähenda, et sa võiks loorberitele jääda. Sa võiks olla ka piisavalt tugev. Mul on kopp ees inimestest, kes vinguvad, et nad ei taha näiteks lõuatõmbeid või kätekõverdusi teha, sest nad ei jõua ja veelgi hullemad on need, kes räägivad, et nad kunagi suutsid. Kui sa ainult vingud ja halad, siis sa ei hakkagi jõudma.Võta asi kätte ja tee ära. Ma võin omast kogemusest rääkida, et ma ka alguses ei jõudnud lõuga tõmmata, aga nüüd ma juba jõuan ja see tunne kui sa ennast ületad on võrratu. Ja ära arva, et muutus tuleb üle päeva, see võtabki natuke aega ja see on loomulik.
Enne kui ma jätkan, siis siin on motiveeriv või pigem selline karm laks reaalsuse poolt. See on kõigile, kes on paksud või kõhnad. HAKKA SPORTI TEGEMA, KURAT VÕTAKS!!! Sa ju ise tead, et sa oled kas paks või kõhn ja ei jõua selle tõttu midagi teha. Kõigepealt trullakamad kamraadid. Ära valeta endale, et sa ei ole paks. Sa oled paks ja rõve. Sa ei jõua midagi muud teha, kui kodus istuda ja toitu näost sisse ajada. Hakka näiteks kõndimas käima, kui see ei paku piisavalt pinget, siis kiirkõnd, siis sörk või midagi sellist. Aga ära anna alla. Sinul on isegi kõhnade eelis, sest sul on rasva mida energia saamiseks põletada. Ja nüüd sina sa alakaaluline rõvedus. Pean nentima, et ka mina lähen sinna kategooriasse, kuid mina juba vaikselt muudan ennast. Sa oled sama rõve, kui need paksukesed. Sul on küll omad plussid, aga samas ei jõua sa ju midagi teha. Ära hakka mingit rõvedat nõmedust ajama, et "ma ei ole tugev, ma olen tark". Kui sa oleks tark, siis sa arendaks end. Sa oled hale kondine inimesejäänus, kes peab kiiresti endale kaalu, soovitavalt lihasmassilt, juurde saama. Ja nüüd teile mõlemale. Ma suunan oma jutu pigem tüdrukutele, sest nende vaatenurka ma võtta ei oska. Ma ei hakka valetama, et ma olen mingi hullem sangar, kes armub vaid tüdruku iseloomu. Kui sa oled kas alakaaluline, ülekaaluline, kössis, häbeliku olekuga või midagi sellist, siis anna andeks, ma suudan sind paremal juhul sõbrana näha. Ja ma olen enam kui kindel, et ma pole eriline selles suhtes. Aga issand, võta kokku ennast. Jookse või võimle need 10, 15 või 20 kilo endalt maha ja sa näed parem välja, sa meeldid rohkematele ja su enesetunne paraneb.
Sina, kes sa oled heas vormis, aga ei ole tark. Õpi midagi. Kui sa seda blogi loed, siis minu eelduste kohaselt oled sa ilmselt kooliealine. See tähendab, et võta õpik kätte ja hakka õppima. Mul on rõvedalt kopp ees inimestest, kes räägivad, et nad ei oska. Kui sa terve tunni räägid telefonis sõpradega juttu või teed pinginaabriga peoplaane, siis mõni ime, et sa midagi ei oska. Ürita, ürita aru saada. Sa põrud, ma usun sind, aga see ongi põhjus veel proovida ja veel ja veel ja veel ja veel. Lõpuks hakkad sa aru saama. Ja ära võta kohe mingit rasket asja ette, alusta lihtsamast. Raja endale niiöelda vundament, kuhu peale sa oma hariduse rajad.
Ja viimasena, sina, kes sa oled heas vormis ja tark, aga mitte hea inimene. Sinu kohus on olla "suurem" inimene. Sinu ülesanne on minna nõrgema juurde ja teda toetada, sinu kohus on istuda rumalama juurde ja teda õpetada. Aga sa ei tohi liiga peale pressida ega liiga kaugele eemale minna. Sa ei ole neist parem ja kui aus olla, siis kui sa ei aita, siis oled sa minu arust hullem. Nii et arenda ennast ja aita teist. Vaid nii saame rajada parema maailma. Ja jumala eest, mina ise kuulun sinna esimesse gruppi, nii et ärge arvake, et ma jumalana teile kohut mõistan. Ma pigem palun abi kõrgemalt ja loodan ise ka sinna poole pürgida.
Lõpumärkmed:
Ma vihjan kõigile, mitte vaid sulle. Sa ilmselt ei ole nii eriline.
Aitab kah tänaseks.
Aga teile nagu alati
Naudi elu, sest elu on lill.
Järgmise korrani
Janus Pinka 9. jaanuar 2014
No comments:
Post a Comment