Päev 180
Külm sõda
Oli reede ja see tähendas kolme koolitundi ja loengut. Mingil ajal, jooksis must kass ka üle tee. Aga noh ei kurda. Peale loengut, millest oli natuke abi, aga mitte sellist, kui lootsin, läksin ma koos GOD-liathiga sporti tegema. Peale seda aga linna peale ja õhtu lõpetasin Töömehe juures, kus me kella kuuest õhtul kella poole üheni öösel üht lauamängu mängisime. Huvitavalt lahe reede. Aga kuskil kella ühe paiku öösel sattusin ma aga unenägudemaale.
Päev 181
Tubli, võta küpsist..
Ärkasin siis kell neli üles ehk siis magasin ligikaudu 15 tundi.. Ja kohe hakkas pihta, pidin vanavanemate juurde minema, mis tegi pahuraks. Sain süüa ja see tegi meele natukenegi paremaks ja siis olin tark ja guugeldasin oma tee koju tagasi ja olin jälle õnnelik.
Mängisin mängu ja sealgi tabas mind tõeline first world problem... Ma vallutan vastaste losse kiiremini kui teised neid jaotada suudavad.. Nii et on hunnik losse, mida valvavad näiteks 3 talunikku.. Ja see on masendav, sest siis tahab vastane neid tagasi ja siis ma pean uuesti seda lossi vallutama.. Aga noh see on nii first world problem, et jah..
Ja õhtul suhtlesin ma skypes sõpradega, mis oli nagu täiega lahe enamus ajast... Aga facebookis sattusin ma kolme tüdrukuga suhtlema.. Üks neist oli ülimalt lahe vestlus, teine vestlus oli väga väga aeglane ja pisut sisutühi ja siis oli kolmas vestlus, mis reaalselt rikkus mu õhtu ära. Nagu f**k, kui sul on mingi räme sitt tuju, sest ma ei tea, näiteks teletupsud jäid vaatamata, siis ära ela seda minu peal välja. Võta küpsist, äkki hakkab parem. Ja nüüd suht rikutud õhtuga hakkan ma blogima. Lihtsalt f***ing ideaalne.
Päevamõtted:
Külm sõda.. Mängisime siis poistega Civilizationi ja nagu külmas sõjas hakkasime meiegi arendama teadust, kultuuri ja hoidusime otsesest sõjast, väikesed lahingud lõpus välja arvatud. Ja lõpus võideti mäng "kosmoses käiguga", nii et seegi sai tehtud. Ja kuigi ma ka seekord ei võitnud, siis see mäng on päris päris huvitav.
Saatuse iroonia.. Viimased paar päeva olen ma mõelnud ühest asjast. Ma peaks inimestega ära leppima ja nendega, kellega probleeme ei ole, paremateks sõpradeks saama. Ja nagu saatusel kombeks on ikka nii, et miski ei lähe kunagi nii nagu sa tahad. Mõtlesin, et lepiks ühe neiuga ära. Kergelt oli kopp ees olukorrast ja mõtlesin, et ehk üritan sõprust paremaks saada. Noh jah, aga peale tänast vestlust, millega ta mu päeva ära rikkus, käib mu peast läbi mõte, et võiks ta üldse unfriendida, äkki hakkab parem. Ja nüüd ma pean temaga homme neli tundi koos olema, nii et kino hakkab saama.
Ma olen viimase poole tunni jooksul juba väga palju mõtteid kirjutanud ja need ära kustutanud. Kui natuke mõelda, siis on see pisut imelik. Ma algselt tegingi selle blogi, et siin kõik välja öelda, mida päriselus välja öelda ei saa ega taha, aga kui ma avastasin, et mul on mingi teadmata arv lugejaid, siis tekib mul alateaduslik tõrge, mis ei lase mul kõike kirjutada. Ja lisaks sellele on ka ühiskondlik surve, mis on üks asjadest, mida ma vihkan.
Ühiskondlik surve - Meile seatakse alati mingid mõttetud kohustused, mille järgmine ei muuda midagi. Kui me kedagi kohtame, siis me peame neile tere ütlema.. Kui ma ei taha temaga otseselt rääkida, siis ma ei pea ju talle tere ütlema. See ei muuda meie jaoks ju midagi.. Ma olen liiga tihti kuulnud lauseid, et "Sinu lapsed/lapselapsed.." Aga äkki neid ei tulegi.. Äkki ma elan üksi või astun suhtesse mõne inimsega, kes ei saa/ei taha lapsi.. Äkki ma saan ainult ühe lapse.. Äkki mult võetakse lapsed ära, näiteks naise või kohtu poolt.. Äkki mulle ei meeldi lapsed.. Nii kaua kui mul neid ei ole, jääb alati võimalus, et neid ei tulegi.. Ja selliseid pisiasju, mis mind häirivad või mida ma kasutuks pean on veel väga väga väga palju..
Vastuolud.. "Ära võta kõike nii isiklikult" ja "Ka sina oled osa kõigist" paneb tavalise inimaju vastuolusse. Kuidas me peaks hakkama saama, kui kõik kogu aeg nii ebaloogilist ajuvaba on. Kui keegi ütleb, et kõik mehed on mölakad, siis kas seda on ka kõige viisakam ja toredam mees? Kumma lause järgi ta nüüd reageerima peaks? Ja siis tuleb see minu ideaalne unistus rääkimisest. Tahaks, et inimaju rikutaks ära sellega, et sinna pandaks sisse igasugused elektroonilised vastuvõtjad ja värgid. Ja siis saaks otsustada, et minu häält saavad kuulda vaid teatud isikud ja ma saan mõned inimesed ära blokeerida.. Aga kahjuks on see võimatu ja ma pean kannatama vestlusi, mida kõik saavad kuulda.
Päevanali:
Vana, aga hea..
Mees kõnnib siis, revolver käes, kõrtsi ja küsib:
"Kes, kurat, minu naisega magas?"
Taganurgast kostub vaikne hääl:
"Sul ei ole piisavalt padruneid, semu.."
Päevafakt:
Esimene toode, millel oli triipkood, oli Wrigleys gum.
Päevaküsimus:
Kui sa vägistad prostituuti, kas see on siis vägistamine või vargus?
Lõpumärkmed:
Ma jõudsin järeldusele, et ma võin oma blogisse kõike kirjutada.. Ma võiks ka teha päeva vihatuima ja päeva armastatuima inimese kategooria, kui ma tahaks.
Ma ikka kipun oma blogisse kirjutama aastaks 2013.
Aga teile nagu alati:
Naudi elu, sest elu on lill
Järgmise korrani
Janus Pinka 18. jaanuar 2014
No comments:
Post a Comment