Päev 182
Päästan NSVL'i
Hey, lugeja.. Nagu viimasel ajal tundub, siis Dominus, Marlene, mu ema ja mitukümmend kogemata tehtud klõpsu. Vähemalt tagasiside järgi võiks seda eeldada, aga ei ole hullu. Mina ise ju ka teiega vestlust alustada ei julge. Aga noh, kirjuta mulle FACEBOOKI, ASKI või võta kuidagi muud moodi ühendust. Igal juhul, minu viimased kaks päeva..
Pühapäev. Ärkasin hommikul suhteliselt vara ainult selleks, et rahvatantsu minna. Hämmastaval kombel, nii uskumatu kui see ka ei ole, suutsin ma jälle tujust ära olla. Liiga palju mõtteid ühe inimese kohta. Aga kui muud moodi ei saa, siis tuleb mõelda lõbusatest asjadest nagu beebi-Lenin ja beebi-Stalin (beebi keha ja nende näod). Ja siis ei olegi korraks maailm nii hull.
Rahvatants sai läbi ja pärast kiiret külaskäiku vanavanemate juurde asusin koduteele, et eesti keele referaati teha. Erinevate ebaloogiliste põhjuste tõttu venis selle alustamine väga väga hilisõhtusse. Aga noh, siis kui olin ligikaudu kolm tundi või nii seda referaati pusinud, otsustas arvuti vimka visata ja kõik kadus ära. Egas midagi, tegin natuke mälu järgi ja natuke neti abiga ja eks ta natuke kehvem versioon tuli. Nii et noh, ei saaks öelda, et see just parim nädalavahetus oli.
Päev 183
Mõista, mõista..
Esmaspäevad kipuvad ikka eesti keelega algama. Seekord saime siis ühe neiu uurimistöö raames mõistatusi lahendada.. Hiir läheb auku, saba jääb välja? - Võti.. Kuigi tehniliselt minu pakutud tampoon on ju õige. Aga noh, kiirelt sai koolipäeval minna lastud ja kuna mu keha üritab ära surra, siis sain kekas istuda ja vaadata, kuidas teised võrku mängisid.. Kas pole mitte tore... Ja siis sain rahulikult koju tulla ja samamoodi teadmata põhjustel ei edenenud minu eesti keele referaat enne õhtut. Aga mingi käkerdise sain tehtud ja saadetud, nii et loodame parimat. Aga jah, nii ma istun ja blogin ja olen või noh üritan olla normaalne inimene..
Päevamõtted:
Sain jälle anon-heiti.. "mõttetu vend oled" ja "Vahel, kui üritad paista väga tark, kukub asi välja otse vastupidiselt.. siit soovitus: ole sina ise, mitte ära ürita olla keegi lahe Janus." Nii et jah.. Mu üritus olla vaikne ja tagasihoidlik on niivõrd ebaõnnestunud üritus, et ma olen "lahe" Janus ja mõttetu ka veel peale kauba. Viimase osas on mul kahtlusi, sest ma igakord kirjutan mõne kohutava mõtte oma blogisse.
Kommunistlikud beebid.. Tantsutrennis juhendaja väike sigitis võttis võõraid asju ja ei hoolinud. Kommunismi üks punkt on ju eraomandi puudumine... Järelikult, et päästa NSVL tuleb hakata peale beebidest ja anda neile mingid ühisasjad ja kui mitu beebit tahavad sama asja, siis saavadki vajaliku treeningu, et saavutada ülemvõim ja tagada kommunismi levik. Ja siis mu aju otsustas väikestele beebidele NSVL juhtide pead otsa panna.. Stalini vuntsiga beebid ja Gorbatšovi laiguga beebid oleks ju nii nunnud, rääkimata Breznevi metsikutest kulmudest.
Vahepeal on mul mingid väga imelikud mõtted. Näiteks täna mõtlesin, kui kaua ma suudaks kätt leegis hoida ja kas ma suudaks oma käe randmest otsast ära lõigata.. Ma olen (põhjustel, mida ma avalikustada ei taha ega vist ei pea, sest kõik ju niikuinii eeldavad midagi) oma aju ära veennud, et ma ei saa enam valu tunda. Mu aju usub, et ma olen hävitamatu või noh vähemalt ei karda mu aju surma.. Ainus põhjus, miks ma enesetappu ei tee, on vist see, et ma olen enda aju ka ära veennud, et mul ei ole õigust ennast ära tappa... Mitte kellelgi ei ole õigust enesetapuks.. Nii et ma kannatan vaikselt.. Aga noh kaktus on ka lill..
Kõik räägivad mingist õigest minust.. Milline ma siis olema pean? Kas ma pean olema see, kes ma olin aastal 1995? Kas ma ei või areneda? See mina, kellega sina tutvusid, ei ole see, kes ma olen täna. Ma olen nagu f***ing kompleksne hädahunnik. Ma pirtsutan, vingun, halan ja mida kõike veel. Ma ei räägi kellelegi viimasel ajal midagi uut ja siis kõik arvavad, et ma olen see, kes ma olin vanasti. Kuid tekib küsimus, kes ma olen? Kui kellelgi on juhus teada Admirali, McLovinit ja muid sulelisi ja karvaseid, siis need on enamvähem minu enda arvates minu põhitüübid. Rootsi reis eelmine aasta on minu arust kõige õigem kujutis minust. See oli lihtsalt võrratu.
Ma kirjutasin ühele neiule 2. novembril "hey" ja ta ei ole ikka vastanud. Aga ma ei anna alla, istun ja ootan vaikselt. Möödunud on ju vaid kaks kuud.. Kuid kuna ma ei taha, et kaks minu hey'd järjest oleks, siis ma ei kirjuta talle.. On üks inimene, kellele ma ei kirjuta peamiselt selle pärast, et ta kunagi ütles "Meil ei ole millestki rääkida".. On hunnik inimesi, kellele ma ei kirjuta, sest ma ei julge.. Kui inimene mulle ütleb, et talle ei meeldi "small-talk", siis ma ei julge talle midagi kirjutada, sest kardan, et see läheb "small-talki" arvesse.. Ma ei julge kirjutada inimestele, kes võivad olla millegagi hõivatud.. Ma ei taha kirjutada inimestele, kellega ma kardan, et ma ei leia ühist jututeemat.. Ma ei julge ega taha kirjutada inimestele, kellega ma kardan, et jutt muutub ühepoolseks halaks selle üle, kui kurb on elu.. Ja sellepärast ei julgegi ma põhimõtteliselt mitte kellelegi mitte kunagi mitte midagi kirjutada ja kuna ma olen väidetavalt väga ekstravertne inimene, siis teeb see mind natuke kurvaks.
Inimloomus ajab mind segadusse.. Kõige ilusama naeratusega neiu osutub vahel kõige kohutavamaks inimeseks, kõige sõbralikuma loomusega neiu osutub vahel kõige õelaks, pealtvaadates kõige karmimal neiu osutub inglihäälega hoolivaks inimeseks.. Ja nii edasi ja nii edasi.. Ja siis ma loobun eelarvamustest ja siis eksin haledalt.. Ja siis ma ei suudagi iialgi ära otsustada, kuidas ma inimesse suhtuma peaks.. See kõik on minu väikese aju jaoks liiga keeruline..
Päevanali:
Politsei mõtles et teeb ühele juhile nalja ja küsib et mis ta teeks kui ta saaks tuhat eurot. Peatab siis auto kinni ja küsib juhilt:"Mis te teeksite kui te saaksite praegu tasuta 1000€?"
Juht vastab:"Esmalt teeksin ikka juhiload ära"
Kõrvalistmelt kostub:"Ärge pange tähele ta on purjus"
Tagant istmelt kostab:"Ma ju ütlesin et me selle varastatud autoga kaugele ei jõua."
Ja pagastnikust kostab hääl:"Kas oleme juba üle piiri?"
Päevafakt:
Kuningas Louis XIX valitses Prantsusmaad 15 minutit. See tegi temast kõige lühemat aega võimul olnud monarhi.
Päevaküsimus:
Idee pärineb George Carlinilt. Kohtus palutakse panna vasak käsi piiblile ja tõsta parem käsi ja vanduda Jumala nimel, et räägitakse tõtt ja ainult tõtt.. Usuhullukesed ja ateistlikud tõprad, teeme nii, et mõtte pärast usume me kõik, et kuskil on jumal, kes seda kõike kontrollib ja nii. Kui ma panen parema käe piiblile ja tõstan vasaku, kas siis ei loe.. Kas Jumalat huvitavad sellised asjad? Aga kui see on tagurpidi piibel, nii tagurpidi kui võimalik (inglise keeles on hea väide upside-down backwards), kas siis loeb? Aga kui see on vana piibel ja pooled lehed on puudu? Kui see on hoopis hiina piibel väljaspool Hiinat? Või äkki on see hoopis pimedate piibel? Kas siis läheb arvesse? Või kui sa paned parema käe tagurpidi hiina pimedate piiblile, kust on pooled lehed puudu.. Kas siis läheb arvesse see lubadus? Või mis punktis muutub see kõik lihtsalt jamaks, mille me ise välja mõtlesime?
A. Hitler J.Stalin S.Hussein
Lõpumärkmed:
Ma vajan uut vaheaega ja kiiresti.
Aga senimaani pean hakkama saama ja ei tohi kurta..
Aga teile nagu alati:
Naudi elu, sest elu on lill :)
Järgmise korrani
Janus Pinka 20. jaanuar 2014
No comments:
Post a Comment