Päevad 401-403
Seemned ja mõrad..
Hei teie. Mina veel kodust. Ehk homme kolin ära. Aga olge mureta, ma ei kao planeedilt ära. Ma hakkan mingitel nädalavahetustel kodus käima. Kas just iga nädalavahetus, aga vahel ikka. Kasvõi söömas ja magamas. Aga esmased asjad on mul kokku pandud ja Tartu siit ma tulen. Ma ikka veel ei tea oma uusi elukaaslasi, aga südames loodan, et nad on normaalsed ja head inimesed. Aga kuna ma ma ei oska midagi muud öelda, siis ütlen, et sain täna pannkooki ehk nomnomnom.
Päevamõtted:
Jääpange väljakutse.. Ma ei salli kumbagi osapoolt selles idees. Ei neid, kes endale vett peale kallavad, sest ma kardan, et keegi annab mulle selle asja ja ma ei taha vett. Eriti veel külma. Ja siis need, kes annetusi "peale suruvad". Ei noh, kui sina annetada tahad, anna minna, aga nii kaua kui ma ise enda raha ei teeni, ma seda heategevuseks ära ka ei anna. Ja ka see, et ALS peamine leht annab oma tulust vaid 7% ALSi raviks. Teiseks ei saa aru neist, kes arvavad, et see on veeraiskamine. Kas nad ise ei mõista, et nad kakavad praktiliselt puhta vee sisse ja pesevad ka puhta veega ja tehased kulutavad ju veelgi enam vett? Ja siis ma võtaks selle enda kohuseks teid informeerida. ALS ice-bucket challenge eesmärk ei olnud raha koguda ega vett raisata. Nende eesmärk oli selle haigusest teiste teadustamine. Ja info sellest liigub ka siis, kui ma ei anneta. Maagiline, ma tean.
Plaanid meie peas ja meie reaalsed teod. Kohutav, kas pole. Tahaks teid natuke aidata. Ära tee asju, mis on teiste jaoks segased. Kui sa mind puudutad, on see siis löök, pai või midagi muud, aga minu jaoks on see segane. Kui sa midagi imelikku ütled, siis on see minu jaoks segane. Aga me teeme seda, sest sageli mõtleme üle. Me ise ju elame oma peas, iga mõte on suur ja loogiline, aga teised ei näe meie pähe. Ja siis me teemegi imelikke asju. Ja sageli ei saagi me aru, mida me siis valesti tegime. Aga palun ära tee midagi imelikku. Näiteks tuled minu juurde ja ütled, et konnad on sinised ja siis lähed minema ja mina pean välja mõtlema, et kas me kunagi rääkisime sellest või oled sa lihtsalt minu võrratusest ära kamminud ennast.
See on nii kummaline, kui kahel inimesel, kes on omavahel aktiivses suhtluses on mõlemal blogid. Sest kui sa kellegagi suhtled, siis sa annad talle mõtteid ja kuna me mõlemad kirjutame oma mõtetest ja elust sinna, siis sageli leian ma ennast tema blogist ja tema ennast minu omast. Ja see on samal ajal uskumatult lahe ja natuke creepy ka. Aga samas miks mitte. Elu ongi lõbus ja nalja peab ka saama.
Kogu maailm on lava ja inimesed vaid näitlejad. Onu Willu ütles kuskil kunagi need sõnad. Ta lasi ka kahel armastajal enesetapu sooritada, mis teda veelgi minu silmis tõstab, lisaks ka sellele, et ta lasi Taani aadlikel üksteist poolkogemata maha tappa. Oh ta oli võrratu mees. Aga tulles tagasi maailmalava juurde. Minul on väikene kaebus. Ma ei ole oma stsenaariumit kätte saanud. 19-aastat olen ma improviseerima pidanud, aga samas tahaks vahel ka teada, et mis mind ees ootab. Saaks teada, kas tuleb löök makku või pean ma oma killustunud südant tänavalt üles korjama. Nii et jah, kui keegi leiab mu rollikirjelduse üles, siis palun ära tee sellega lõket, pane see parem minu poole teele. Tahaks teada, kas minu pingutused tulevad kasuks või võin ma ka midagi teeselda.
Seemned ja mõrad. Ehk mõnigi teist sai aru, et tegelikult ei käi jutt reaalsetest asjadest vaid hoopis inimsuhetest. Seemned on siis head suhted. Kui veab, siis kasvab seemnest suur tamm, mida ei kõiguta ei tormid ega miski muu. Vahel tuleb seemnest aga väike viljakõrs, mida iga tuuleiilgi raputab. Oh neid metafoore. Aga seemne eest tuleb hoolitseda. Ja siis on mõrad. Ütleme, et sul on mingi suhtevariant. Ja siis sa teed midagi halba ja see lööb väikese mõra. Parandad selle ära, aga samas vahel ei saa päris korralikult korda. Järgmine kord tuleb suurem mure ja nii edasi kuni asi kokku kukub. Samas on mingitel asiaatidel mingi keraamikatehnika, kus asi lõhutaksegi ära ja siis parandatakse kullaga, ehk ära hülga lootust.
Aga samas süsteem piinab mind ikka veel. Suurim idiootsus, mis minu süsteemis on, on vabatahtlik demokraatia. Demos - rahvas ja Kratos - võim ei ole ju õiged asjad. Me saame valida mingi karja ebakompetentsete inimeste vahel. Mida kuradit teevad sportlased ja muusikud seal, no ausalt. Ja just see on lollus, et mul on õigus valimata jätta. Aga ma ei taha seda õigust. Ma tahan kohustust valida. Miks? Sest siis ma pean natukenegi pühenduma sellesse. Valin või selle, kes kõige ilusam on, aga ehk arvavad seda ka teised riigid ja me ei pea sõtta astuma. Aga see paneks ka poliitikuid rohkem pingutama, et meelde jääda ja ehk peaks panema veel hääletussedelile, miks ma tema poolt hääletan. Ja karistuseks selle mitte tegemisele oleks näiteks, et iga kord kui sa valitsuse otsuste üle avalikult vingud, kaboom, trahvid. Ja rahval võiks olla ka mingid otsustamisõigused. Keegi isegi ei küsinud minult, kas ma tahan, et tänavatel võiks juua. Rahval ei ole ju tegelikult võimu. Meile jah räägitakse, et võim on meie käes, aga karm reaalsus on see, et see on korra 5 aasta jooksul ja siis ka nädalakese. Ja siis need rahvusvahelised liidud. Oh issand, mis idiootsus. Kurat, loome ühe riigi nende asemel. Näiteks Euro-Ameerika ja selle saaksime EL ja NATO ja ehk millegi veel ühendamise kaudu. Ja see oleks demokraatlik riik. Ja kõik oleks õnnelikud või midagi sellist.
Ah jaa, lõpetuseks, sest ma pean homme kolima. Kui mul oleks instagram teeks isegi hästääg kolimine pildi, aga well, ei ole ja tule ka nii pea, vist. Aga lõpetuseks saadan ma karumaadleja Valodja persse. Mida kuradit ta teeb? Täna uudistest nägin, kuidas ta ütles, ta valmistub sõjaks või midagi. Mida kuradit Valodja? Sul on sitaks lahmakas riik, mis on tuntud viinajoomise ja kaklemise tõttu. Kurat, enne siseasjad korda ja siis hakkad laienema. Johhaidi, priotiteedid. Nii et hops hops, kogemata ära eksinud tiblad Ukrainast koju ja riiki normaliseerima. Ma tahan, et mind vallutaks kultuursed inimesed, kellele ma kaotan poliitmalelaual, mitte küla peal automaadiga ringi joostes. Valodja, kõige pealt sisekultuur siis välissõda, Capish?
Lõpumärkmed:
8 kuud oli vale, Cockslapper.. On uusi ideid?
Aga kui teil on värskele üliõpilasele nõuandeid, küsimusi või midagi muud, andke teada.
Aga teile nagu alati:
Elu on ilus, sest ma usun teisse. Säh sulle Inglike, neisse usun ka.
Järgmise korrani
Janus Pinka 30. august 2014

No comments:
Post a Comment