Sissekanne nr. 13

Päev 18
Uudistamas Tabasalu

Tänane päev oli tegevusvaene, aga samas suhtlusrohke ja mõtteid  Igal juhul meenus mulle seik eilsest. See oli rongis istudes. Ma nägin, kuidas üks naine tuli reipal sammul ja kõndis tühja pingini. Pani siis oma koti vabale toolile ja hetk enne seda, kui ta istus juhtus midagi. Ta näoilme muutus. See oli korraga masendav ja ma mõistsin, et ma olin täpselt samasugune. Kõndisin reipalt rongi peale, istusin maha ja mõistsin, et ma pean seal rongis olema poolteist tundi ja mul ei ole seal mitte kui midagi teha.

Aga igal juhul lähme siis tänase päeva juurde. Ärkasin kõigist hiljem. Ja hommikul juhtus maailma kõige armsam asi. Vaatasin, et väike õetütar jookseb mööda tuba ringi. Ma siis tõusin voodis istukile ja kui ta seda nägi, siis ta tuli voodi kõrvale ja tahtis kalli. See oli nii armas, see kalli oli tõsiselt südant soojendav ja uskumatult hea algus päevale. Läks siis natuke aega mööda ja ma tõusin üles. Rääkisime õega juttu ja midagi erilist ei juhtunud.

Mingi aeg, siis otsustasime poodi minna. Tabasalu Rimi sai siis meie poevalikuks. Poodi minnes avastasin Tabasalu värvilist elu. Me polnud veel mu õe maja eestki ära saanud, kui mingi idioot otsustas lombist läbi sõita, mille tõttu said mu jalad vett. Talupojalik reaktsioon oli kiire, keskmine näpp tõusis vaid sekunditega. Kuulsin, kuidas maksimaalselt 10-aastased tatikad üksteist sõimasid. Leidsin "lamava politseiniku", mis on üks vähestest asjadest, mida ma autosõidu puhul tõsiselt vihkan. Avastasin tõsiasja, et siin kandis autod enne ülekäiku ei peatu, enamjaolt vähemalt. Ja siis nägin vaatepilti, mida mulle meeldib nimetada Tabasalu välikäimlaks, sõna otseses mõttes.

Parim ost Rimist on hommikusöögihelbed. Juba homme hommikul saan ma teada, kuidas Howard Wolowitzi nimekaim maitseb. Kes vaatavad TBBT, need peaks aru saama. Loodame, et hästi. Rimis nägin üle pika aja üht lahedat asja. Nimelt raskeid otsuseid. Siidripudel, mis oli krõpsuriiulis ja muud raskelt langetatud otsused. Muudel teemadel, Eesti peaks endale kuhugi Wal-mart'i ehitama. Ainult Wal-marti inimeste pärast.

Korterisse jõudes mängisime õega erinevaid mänge, vaatasime telekat, rääkisime juttu jne. On väide, et kellel ei vea kaardimängus, veab armastuses. Ja arvestades asjaolu, kui haledalt ma igas mängus kõrva sain, siis noh, yippy.

Väga inside naljana võiks ju mainida, et ,Yang, hoia silmad lahti, cos hakkab ehk lõpuks ülespoole tõusma.

Lõpumärkmed:
Õe juures on ikka täiega lahe olla. Kuigi ma endale veel mingil juhul last ei taha, siis nö poole kohaga õe lapsega tegeleda on ikka lahe. Ta suudab olla samal ajal allumatu, räpane ja rõve, aga ka ülimalt armas ja tore ja lahe.

D&D otsingud ja tegemised lähevad päev-päeva järel edulisemalt.

Ma juba igatsen oma sõpru ja kassi, aga noh eks nad võivad ka pisut oodata.

Tahaks tagasisidet. Ja küsimusi oma tagasihoidlikusse ask'i. Vastan alati ja kõigele.

Nautige pisiasju.

Järgmise korrani
Janus Pinka 10. august 2013