Sissekanne nr. 8

Päev 12

Alustame siis mitte tänase vaid eilse päevaga. Läksin siis varem voodisse. Plaan ei töötanud. Lamasin siis voodis. Und ei tulnud. Mängisin natuke tetrist, und ei tulnud. Ja siis kui ma märkasin, et õues on valgeks läinud tuli uni nagu nipsti. Eilsega seoses veel seda, et ma ei ole ikka neid pilte saanud.

Ärkasin ka täna lõuna paiku. Pärast kiiret netikülastust läksin ma aeda. Aias suht midagi ei teinud alguses. Kella kahe paiku sai siis linna mindud. Linn oli siis mootorrattureid täis. Sain siis paari inimesega kokku, ajasime pisut juttu ja sõitsin aeda tagasi. Hakkasin siis lõket tegema. Panin siis mingile prahihunnikule tule otsa ja läksin täispuhutava madratsi peale puhkama. Päike lõõmas ja kuulasin siis telefonist muusikat. Otsustasin siis väheke päikest võtta. Ma olin täiesti kindel, et ma ei jää magama. Ärkasin siis selle peale, et isa mu üles ajas väitega, et süüa saab. Läksin siis sööma ja peale seda koju.

Kusjuures ma ei teagi, mida ma kodus tegema hakkasin. Aga igal juhul jõudis siis päev õhtusse. Igal juhul tegin ma ka täna paar avastust. Kui sa tahad midagi kuskilt kätte saada, on targem võtta ühendust meessoost isikuga. Ma näen viimasel ajal päris palju unenägusid. Ja need on pisut kahtlased. Kuid kõige kahtlasem osa on see, et ükskõik mis juhtub, ükskõik, mida ma seal näen, unenäo Minu jaoks on see normaalne. Unenäo Minul ei ole mingit süütunnet ega ka moraalinorme. Ta teeb, mida heaks arvab :D Kuid noh pole hullu.

Viimasel ajal on väga kahtlased tunded. Ma nagu reaalselt tunnetan kahtlasi asju. Vähe sellest, et ma tunnetan inimesi enne kui ma neid näen, tunnetan surnuaias laipu enne, kui ma näen, et seal haud on jne. Mingil perioodil, see oli suht kahtlane, aga iga kahe minuti tagant tundsin ma oma südame juures nagu sellist väikest žiletilõiget. See oli tingitud erinevatest asjadest, aga jah. Ja nüüd iga kord, kui ma rõõmustan, siis ma tunnen nagu oleks süda alt armiline ja sealt armide vahelt nagu paistaks sooje tukseid. See on suht kahtlane.
Ja viimasel ajal on seda suht tihti. Iga kord, kui ma vaatan, et ask'is on uus küsimus või blogi vaatamiste arv on kasvanud jälle. Mis toob mind selleni, et ma tänan teid. Mu blogi on saanud juba 500 vaatamist. Mulle see näiteks meeldib. See tähendab, et 500 korda on keegi vaevaks võtnud seda linki avada. Ja eile ja täna on mu õhtu palju paremaks muutnud see, et üks neiu on mulle sõnumi saatnud sõnadega: "Tahtsin head und öelda!..." See teeb nagu päeva täiega rõõmsamaks.

Lõpumärkmed:
Kui homme ilma on, lähen rattaga sõitma. :D
Ma viimasel ajal teen lõunauinakuid. See on kahtlane pisut.
Mu ask'is on tühjus. Peaaegu keegi ei küsi midagi. Aga võiks :D
Lihtsalt mainin ära, et septembris on selline larbiüritus nagu Põhjala pööripäev. Pilet sinna on küll 16€, varem oli odavam, aga jah. See 16€ on inimese peale, kui osta viiene piletite kogum. Aga selle sees on ka toit ja ülilahe seltskond.
Täna ka kahjuks pilte üles panna ei ole :(
Nautige elus pisiasju :D

Järgmise korrani
Janus Pinka 4. august 2013