Päev 39
"This is the end"
Hey, lugeja. Ma hakkasin kirjutama kallis lugeja, aga ma igaks juhuks ei võta riski. Mõni heiter võib end puudutatuna tunda. Aga noh täna, suurem osa tänasest oli siis 30. august ehk minu vaikimise päev. Aga noh alustame siis algusest. Ärkasin telefonikõne peale.
Helistajaks oli isa. Ma olen suht 99,9% kindel, et ta ei loe mu blogi. Ja kuna ma ei viitsi temaga vaielda ja värki, siis otsustasin temast erandi teha. Rääkisin siis temaga ära ja sain teada huvitava asja. Ma pidin nimelt kella kaheks linna minema. Egas midagi, kui peab, siis peab. Võtsin ratta ja linna poole minema.
Linnas vanematega kokku saades otsustasin ka emast erandi teha. Rääkisin siis natuke nendega juttu ja panin juuksurisse minema. Kõndisin juuksuri juurde ja sel hetkel, kui ma juuksuri ukse lahti tõmbasin otsustasin ka temast erandi teha. Ja siis ka tema kolleegidest. Ja siis lõigati mu juuksed lühikeseks. Nüüd tuleb oodata.
Nimelt on mul selline kahtlane plaan. Kuna ma ei oska hästi seletada, siis pean ootama, et see uuesti juhtuks. Nimelt plaan on siis selline. Eelmine kord lasin suht samamoodi lõigata ja siis mingi hetk, natukene aega oli mul enda arust täiega lahe soeng. Nüüd ootan, et see samasuguseks kasvaks ja siis kavatsen seda hoida. Kui kasvab, lasen natuke pügada. Plaan tundub hea, minu arust.
Peale juuksurit pidin isale helistama ja samal ajal juhtusin ka juhuslikult ühe sõbraga kokku. Kuna ma just tema silme all rääkisin oma isaga, siis tegin ka temast erandi. Kuid ka see ei olnud veel kõik. Linnas sain siis ühe tüübiga kokku, kellega sai ratastega natuke ringi sõidetud ja juttu aetud. See oli huvitav. Ilmselgelt tegin ma ka temast erandi.
Rohkem ma enda arust erandeid ei teinud. Kuid kuna mul on krooniline mölapidamatus, siis ka koju jõudes rääkisin natuke vanematega. Peale igat lauset meenus mulle mu diil, aga noh jah. Kõige lõbusam rääkimise osa oli see, et kui ma linna sõitsin siis ma mõtlesin omi mõtteid ja suutsin siis ka kogemata paar sõna lausuda. Nii et vaikimise plaan ei olnud edukas.
Kuid päris läbi see ka ei kukkunud. Väga, enamvähem, vist, natuke. Kui Blue baby helistas suutsin sõnagi lausumata enamvähem toimiva vestluse maha pidada. Suht peaaegu mitte keegi ei kirjutanud mulle. Ja see toob mind kirjutamise juurde. Otsustasin kirjutada, sest kui ma ei räägi, siis mingi kommunikatsiooniviis peab ju olema. Nii et midagi ma sinna netiavarustesse kirjutasin.
Ja siis aeglaselt ja ilma erilise suhtlemiseta jõudis kätte õhtu. Mängisin siis õhtuotsa netimänge. Ja siis mingi hetk läks asi kahtlaseks. Kuna ma ei rääkinud kellegagi, siis ma sain ju mõelda. Ma ei taha mõelda. Mõtted on kohutavad. Ja siis ma otsustasin ennast muuta, aga mitte enda, vaid teiste jaoks. Aga sellest natuke hiljem. Parim mõte oli teha selline fb grupp või midagi, mille nimi oleks siis "Daily thoughts about Jesus". Ma tean, et see natuke kahtlane, aga seal saaks igasugu asju arutada. Kellelgi on küsimus, idee või valearusaam ja siis kui keegi teine teab midagi selle kohta, siis ta saab vastata.
Ja siis õhtul vaatasin ära filmi, mida ma juba ammu näha tahtsin. Küll kaameraga filmitud, aga vaadatav. Filmi nimi oli siis "This is the end". Soovitan, ma usun, et see on kuskil poes müügil. NSA, kui sa seda loed, siis tea, et ma ei toeta piraatlust. Teistele, ma sain selle piratebay'st. Suht eepiline film. Hämmastaval kombel on minu arust õuduskomöödiad ja õudusparoodiad hullemad ja õudsemad kui päris õudusfilmid.
Paar inimest lisasid mind fb's sõbraks. Ma ei ole paljusid vastu võtnud
ja see on põhimõttel, et mu sõbraks saavad need, kes on päriselt head
sõbrad, kellega ma fb's räägiksin või siis lihtsalt neil kel veab, sest
mul on ülihea tuju. Ja üks põhimõte on veel, me peame olema päriselus
kohtunud. Sa saad mulle ka nii kirjutada, et me sõbrad ei ole. Ehk
veenad mind ümber ja ma võtan sind enda sõbraks.
Ja siis mul on uus plaan. Seekord natuke lihtsam. Ma mäletan neid aegu, kui 1. septembril peale aktust läksime perega kuhugi jäätist sööma. Mõtlesin, et võiks seda teha sõpradega ja teiste koolikaaslastega. Näiteks iga üks ostab endale midagi ja siis istume kuhugi muru peale maha, sööme, räägime juttu ja oleme muidu lahedad. Kesklinnas pidi vist mingi kontsert olema, kuskile kuulderaadiuses ikka istuda saab ju. Ja minu pärast on oodatud kõik, kes tahavad. Ükskõik kui vana sa oled, kas sa üldse tead mind või kas sa minu kooliski käid. Lihtsalt selline idee. Ja kui sa tuled ja sulle ei meeldi, siis sa võid ju ära minna, ma ei usu, et keegi sind takistab, aga andke tagasisidet kas te oleks nõus.
Lugeja. Ma otsustasin, et ma kavatsen natuke muutuda. Sellest ka järgnev üleskutse. Mine lehele: http://ask.fm/MrJanus. Jah see on minu ask. Ja kirjuta sinna üks asi, mida ma peaks enda juures muutma ja üks asi, mida ma ei tohiks enda juures muuta. Kasvõi esimene asi, mis sulle pähe tuleb. Valisin aski sellepärast, et see on anonüümne ja ma ei taha, et te mulle fb's selliseid asju kirjutate. Ma unustan siis need kohe ära, aga ask'is saan pikemalt vaadata ja mõelda.
Lõpumärkmed:
Kasutasin üht programmi ja lugesin üle mitu sõna mu teises blogis ühes postituses on. Lihtsalt huvi pärast. Mul paluti, et ma teeks umbes 300 sõna. Seal on 800 sõna. WOW
Ja siis tekkis mul küsimus. Mitu sõna ma siia blogisse olen kirjutanud. Ma räägin, et unisena ja üksi olles tekivad mul kahtlased ideed. Igal juhul see sõnade arv on 20795. Kaasaarvatud iga sõna selles blogis.
Mul on nüüd suht lühikesed juuksed. Talv ikkagi läheneb ju. Mu vanemad mainisid, et mul on nüüd peas juustevaba laik. See on arm, aga ma reaalselt tunnen, et seal ei ole karvu.
Homme on suvevaheaja viimane päev. Kavatsen sellest suht viimast võtta.
Paremal juhul homme väike LARP trenn. Midagi lubama ei hakka, aga kui huvitatud oled, siis võta enne kella nelja ühendust. Ainus, mida vaja on boffermõõk, kui endal ei ole, laena sõbralt. Kui ühelgi sõbral ka ei ole, siis ehk on mõni minu mõõkadest veel terve.
Plaan peab olema. Mul homne päev suht ära planeeritud. Ainus asi, mida nüüd vaatama peab on see, et õigel ajal üles saaks. Kuid kas homsed plaanid õnnestuvad, saate juba järgmisest blogist lugeda.
Ma palun võtke homsest päevast viimast. Minul on päev täiesti kinni planeeritud välja arvatud hommik ja öö, aga kui kellelgi mingi ülihea idee ei ole, siis kavatsen need vabaks jätta. Pakkuda võib alati.
Nautige elu ja värki
Järgmise korrani
Janus Pinka 31. august 2013
No comments:
Post a Comment