Sissekanne nr. 22

Päevad 27 ja 28.

Alustan siis kahe asjaga. Üks on niisama märge ja teine on palve rahututule ja laiskadele, kui nii saab öelda.
Alustan siis märkega. Ma muutsin päeva 26 pealkirja ära. Naudin anonüümsust > Suheldes Anonüümsete netikangelastega. Peamine põhjus oli see, et mina ei ole ju anonüümne ja ma ei tea, kas nemad seda naudivad.
Ja siis see palve. Kui sa ei viitsi mu blogi lugeda, kui sa arvad, et see on liiga pikk või liiga igav, siis ma palun sind. Sa ei pea mulle seda ütlema. Las see olla sinu saladus. Minule see kasu ei too, sind minu silmis kõrgemale ei tõsta ja vaevalt, et sa ka sõprade silmis tõused selle pärast. Ja kui sind häirib, et ma seda blogi kogu aeg fb's jagan, siis sa võid mind unfriendida. Ja nii lihtne see ongi.
Aga lähme nüüd edasi paari viimase päeva juurde.

Päev 27
Imeline öö

Päeva pealkiri on küll sõnaga öö, aga ma alustaks selles hoolimata päevaga. Päeva algust ma väga ei mäleta, tean vaid seda, et valmistusin õhtuks. Läksin aeda, kus niitsin muru ja koristasin maja natuke. Mingi hetk võttis siis Trimmer ühendust ja me läksime välja.  Kuna Kõu on haige, siis olime me kahekesi. Sõitsime siis kahekesi igal pool ringi ja varsti helistas Luna. Saime siis temagagi kokku ja läksime minu poole. Trimmer ja Luna kohtusid esimest korda mu vanematega ja esmamulje neist oli hea. Pärast välja minnes kuulsin ma isegi väidet, et mul on täiega lahe ema. See oli lahe.

Läksime siis linna ja saime teistega kokku. Nii öelda algselt kutsutud kambale lisandus veel kolm inimest, aga kellelgi ei olnud nende vastu midagi ja me läksime mu aeda. Plaanis oli pidada korraga kolm sünnipäeva ja üks lahkumispidu. Kahjuks üks sünnipäevalastest kohale ei jõudnudki. Vaatasime seal siis filmi. Kuigi reaalselt ei vaadanud vist keegi filmi. Võib olla üks või kaks inimest kaheteistkümnest, aga ma kahtlen selleski. Kuna me tähistasime minu sünnipäeva, sain ma ka kingi. Kingiks oli kaardipakk, millist mul veel ei ole. Ja selle juurde käiv lause, et kaarte ei ole kunagi liiga palju oli tõsi ja äge. Nii me seal siis olime. Tegime siis paar pilti ka ja nii pea kui ma need kätte saan, laen ma mõne neist siia ka. Aga peale seda liikus pidu tuppa, kus ei toimunud erilist tegevust. Istusime ja rääkisime erinevatel teemadel juttu.

Mingi aja pärast hakkasid kõik vaikselt koju minema ja meid jäi alles ainult kuus. Kaks noormeest ja neli neidu. Otsustasime Lunaga, et kuna on pime, siis võiks tähti vaatama minna. Lihtsalt vahemärkusena mainiks ära, et Luna tähendab ladina keeles Kuud. Ja sel öösel oli ilus ja suur Kuu. Kuigi see vist ei olnud täiskuu. Olime siis seal algul kahekesi, siis tulid veel kaks, tuli viieski inimene. Suht kohe varsti lahkus viies ja natukese aja pärast lahkusid ka teised kaks. Mina ja Luna jäime kahekesi tähti vaatama. See oli imeline öö.

Aga enne, kui te hüppate ennatlike järeldusteni räägin ma teile, mis siis juhtus. Olime seal ja vaatasime taevast, tähti ja UFO'sid. Sõna otseses mõttes, sest mina ei tundnud ühtegi neist ära. Arutasime ka päris pikalt, kas taevas oli suur või väike vanker. Ja siis juhtus midagi imelist. Ma nägin langevat tähte. Ma nägin elus esimest korda langevat tähte. Olenemata sellest, et ma olen tundide kaupa taevast vaadanud, nägin ma alles siis esimest korda langevat tähte. Kui täpne olla, nägin ma lausa kahte. Ja nii me seal vaatasime kahekesi tähti ja rääkisime juttu. Kõik ülejäänud jäid magama, lasid tulegi majas ära ja puha, kuid meie vedelesime teki peal ja vaatasime taevast. Mida rohkem lõpu poole, seda enam vaatasin ma kaske. Vaatasin kase siluetti ja lasin mõttel lennata.

Kuid varsti saabus meilgi uni. Me ei tahtnud teisi majas segada ja läksime sauna magama. See ei olnud küll väga seaduskuulekas mõte, aga noh me ju läksime sinna vaid kõigest magama. Nagu ma juba ilmselt varem maininud olen ei suuda ma pidudel/istumistel öösiti magada. Kuid seal me olime ja siis juhtus asi, mis tegi niigi hea ja toreda õhtu veelgi paremaks. Nimelt ma olen suhteliselt kindel, et ma jäin magama. See uni ei olnud tavaline uni, see oli imeline. See uni oli maagiline ja tähendusrikas. See oli sõnukirjeldamatu. Ja nii see päev otsa saigi.

Päev 28
Natuke imelik päev

See päev oli natuke imelik. Noh, alustame siis sellest, et ma sain magada natuke alla kolme tunni. Aga see äratuskella järgi ja ma ärkasin vahepeal ka niisama üles. Egas siis midagi, läksime Lunaga tagasi minu aeda. Alles oli jäänud vaid see noormees. Ja siis läks ka Luna koju ära. Ma nüüd küll ilmselt ei näe teda peaaegu aasta otsa, aga ma usun, et see ei ole ületamatu takistus. Me saame ju fb ja skype teel ikka suhelda.

Kuid nii me jäime. Mina ja see magav noormees. Ma koristasin maja ära, põletasin osa prügi ära, viisin taara ära, sõitsin koju, olin paar tundi arvutis ja alles siis ta helistas, et ta ärkas üles ja teeb aiast nahka. Kuid ega mind see ei häirinud, et ta seal magas. Las laps magab, peaasi, et ei nuta. Läksin siis aeda tagasi ja koristasin lõpuni. Kui ei teaks, siis vist ei ütlekski, et keegi seal midagi eile tegi. Nii et lõpp hea, kõik hea.

Kuid ega ma rohkem tänase päeva jooksul õue ei jõudnudki. Vallutasin interneti, suhtlesin anonitega, milleni ma jõuan hetke pärast tagasi, mängisin niisama arvuti mänge ja sõin nuudleid. Niimoodi, ilma magamata saatsin ma päeva õhtusse. Nii et ka see öö tõotab tulla hea unega.

Tänase päeva jooksul on mulle kolm meessoost anonit pakkunud seksi või suhet. Kuna nad on anonid, siis nad ei saa isegi võimalust. Selliseid asju öeldakse päriselus ja isegi kui ma ütlen ei, siis ma võin su saladust hoida. Aga jumala eest ärge tehke seda internetis. Enamus anonid, kelle otsa ma satun on toredad neiud. Hämmastaval kombel tundub kogu aeg vanus olema 17, mis on iseenesest hea.

Natuke siis taara linna viimisest. Esiteks on hommikul kaheksa paiku väga tihe autoliiklus. See ei meeldinud mulle, siis kohtasin ma oma matemaatika õpetajat, kes jalutas oma koera. Jõudsin siis lõpuks selverisse ja seal oli taaraautomaat kinni, nii et ma pidin minema Grossi poodi. See oli natuke rõve, aga noh taara on alati natuke rõve. Aga noh, raha ei haise :D

Ah jaa, ja siis see ka. See inimene, kellest jutt käib ilmselt seda teksti ei näe, sest ta oli üks neist inimestest, kes ei viitsi lugeda. Aga see pole oluline. Oluline osa on see. Ma olen millegi pärast veendunud, et ta vihkab mind. Ma küll ei suuda seda tõestada, aga ma olen selles veendunud ja mitte keegi ei ole minuga ühel nõul. Vanemad vist isegi tunduvad seda uskuvat. Aga jah. Kuidas ma selgeks saan teha, kas inimene vihkab mind või on tal lihtsalt minuga mingi probleem, millest ma aru ei saa või olen ma asja hullemaks mõelnud või miks viimasel ajal kõik mu suhted inimestega rappa kisuvad? Keegi võiks mind aidata. Kirjuta mulle, kasvõi anonüümselt. Ära ütle, vaid kirjuta. Sest kui sa kirjutad, siis ma tunnen end vähem süüdi ja suurem süütunne on viimane asi, mida ma vajan.

Ja siis mul on veel probleeme ja ma arvan, et need on kergelt tingitud sellest, et ma anonitega suhtlen. Anonid, ärge saage valesti aru. Teie ei tee midagi valesti. Ma ise teen, ma näiteks avastasin, et mul on hästi palju väikseid imelikke tegevusi, võiks öelda et "kiikse". Kui te soovite, siis võin need ette lugeda, aga see ainult teie soovil. Ja siis keegi nagu mängiks minuga Simsi, nii et mina olen see tegelane. Ja siis see mölakast mängija pidevalt tühistab oma käsklusi ja siis ma hakkan näiteks teed tegema ja siis ma ei taha seda enam ja selliseid tegevusi on palju. Kõige kohutavam on asjadega, mis on ette planeeritud. Iga paari tunni tagant muudan ma oma otsust, kas ma tahan seda teha ja see ei mõju mulle hästi.

Lõpumärkmed:
Tagaside, anonüümne või mitte, on oodatud.
Ask on siis mul http://ask.fm/MrJanus
Ja ma kavatsen homme kell 22:00 connected'is olla, kui soovid anonüümselt juttu ajada.
Keegi midagi teha tahab, siis võta ühendust ja lepime midagi kokku. :D
Ja siis see, et ma olen hästi palju asju kogu aeg edasi lükanud ja nüüd pole enam väga aega ja viitsimist neid teha ja see ei ole hea. Peaks hakkama neid vaikselt tegema.
Mulle tundub, et ma vingun viimasel ajal natuke palju, aga miks mitte :D
Ma ei teagi, mida enam öelda.
Nautige suve lõppu ja värki. Elu on liiga lühike, et midagi kahetseda.

Järgmise korrani
Janus Pinka 20. august 2013