Sissekanne nr. 7

Päev 11

Natuke siis tänasest päevast. Tänane päev oli suhteliselt tegevusrikas võrreldes eelnevatega.

Ärkasin siis 11:15, kui Cockslapper mulle helistas ja mind linna kutsus. Põhjus oli siis lihtne. Kell 12 pidime kesklinnas tegema flash mob'i. :D Noh kuna ma olen youtube'ist näinud, kui eepilised need on, siis kuidas ma oleks saanud ei öelda. Ärkasin siis üles ja sõitsin linna, et osa võtta 2-minutilisest flash mob'ist :D

Jõudsin siis kell 11:43 kesklinna, kedagi ei olnud. Helistasin Kõuele. Ta alles tuli. Saime siis kokku ja hakkasime koos Cockslapperit ootama. Lõpuks jõudis ka tema kohale. Kolmekesi ootasime teisi. Pärast mõne minuti möödumist jõudsid ka ülejäänud kohale. Meid oli kuus. Kõigest kuus inimest olid viitsinud kohale tulla. Aga ometi me tegime selle asja ära. See oli lõbusam kuid kahtlasem kui ma lootsin. Aga jumala eest ma ei kahetse seda. Kuid selleni jõuan ma hiljem uuesti. Peale flash'i jäime mina, Kõu ja Cockslapper juttu ajama. Natuke peale kella üht hakkas vihma sadama ja Kõu, kes ei olnud sobivalt riietunud otsustas koju minna. Mina ja Cockslapper pidime kiirelt selverist läbi käima ja koju ära minema. Nii see ei läinud. Rääkisime siis valdavalt kahekesi selveri ees juttu ja koju jõudsin ma alles kella kolmeks.

Koju jõudes üritasin siis arvutit vältida ja võtsin kätte raamatu. Suhteliselt hea raamat, aga kuna mu pea on kogu aeg igasugu kahtlaseid mõtteid täis, ei suutnud ma keskenduda. Panin siis raamatu käest ja hakkasin mõtlema. Ja enne kui ma märgatagi jõudsin olin ma juba külili ja silmad kinni ja vajusin ära unedemaale. Mingi hetk kojutuleku ja magamajäämise vahel käisin veel aias ka. Sõin herneid ja olin värskes õhus ja arvutist eemal.

Ärkasin kell 6, kuid seda ärkamist ei loe ma uue päeva alguseks. See sama päev jätkus. Läks siis veel kolm tunnikest mööda ja ma ei teinud suhteliselt midagi ära. Kuni kell üheksa pakkus Ristiisa välja idee minna grillima. Mõeldud, tehtud. Läksime siis minu aeda ja tegime väikse grilli. Arutasime siis igasugu erinevaid asju nagu alati. Ja järsku oli juba jälle paar tunnikest ära tiksunud. Ja ma tulin koju ära.

Ja siis ma tegin otsuse. Ma kavatsen, ma vähemalt üritan, ma tahan olla parem inimene. Ma tean, et ma olen halb, sest ma räägin, et ma teen plaane, aga ei räägi, mis need on. Sellel on nüüd lõpp. Ma tean, et ma kurdan pidevalt oma elu ja kedagi ei koti eriti. Sellega on lõpp. Ma räägin, et mul on viis asja, mida ma kahetsen. Ma kavatsen ka sellest loobuda. Elu on lihtsalt liiga lühike, et midagi kahetseda. Katsu oma vigadest õppida ja mine eluga edasi. Ma loobun valetamisest ja salatsemisest. Need on mõlemad halvad ja ei too tulu. Ainus põhjus saladuse hoidmiseks on see, et kui saladus ei ole minu oma, teiste saladusi ei kavatse ma edasi rääkida ja kui keegi tahab oma elu kurta ja nõu küsida, siis on see ikka veel teretulnud.

Lõpumärkmed:
Kui ma saan pildi, mis täna linnas tehti, laen ka selle siia üles. Ma ei ole kindel, kas sellesse või siis järgmise sissekandesse. Lisaks sellele, sain kleepse täna. Kavatsen ka neist pildi üles laadida, aga tegin telefoniga ja halvas valguses pildi ja issand pidin kvaliteedi pärast infarkti saama. See on lihtsalt kohutav.
Kui homme hea ilm on, siis lähen rattaga sõitma. Saab arvutist pisut eemale.
Ootan tagasisidet. Ja siis veel ootan ma ideesid, millest ma võiks oma blogis rääkida. See on minult ju meile. Minule pisut ja minu lugejatele rohkem. Reaalselt igakord, kui keegi mulle mu blogi mainib või mult ask'is küsimuse küsib või siis kasvõi mult midagi blogi kohta küsib, mu keha täitub sooja ja pehme tundega ja hetkeks olen ma maailma kõige õnnelikum inimene. See on joovastav tunne.
Ja kui sa midagi teha tahad või millesti rääkida tahad, siis otsi mind üles, helista mulle või kirjuta mulle kuskil. Ma olen nõus alati rääkima, kui mul aega on :D
Täna on siis erakordne katse plaanis. Kavatsen pimedas magama minna ja niikaua voodis olla kuni magama jään. Kui ma enne koitu magama jään ja ei tunne ennast sitasti, siis ma eksisin. Loodame parimat :D

Järgmise korrani
Janus Pinka 3. august 2013