Päev 30
Tahan alati vaid parimat...
Täna oli tore päev. Päev algas valesti. Ema tahtis, et ma nii palju asju teeks. Ma pidin ärkama, sööma ja natuke koristama. Kuid, et ma seda teeks pidi ta häält tõstma. Mainisin seda siis ühele neiule, kes kohe väitis, et näe su ema ei olegi ideaalne. Ja ma olen kindel, et ma vastasin õigesti, kui ma ütlesin, et on. Olenemata sellest, et ta vahel natuke vingub ja värki on ta täiega lahe.
Aga läheme edasi. Mingi hetk helistas siis Blue baby ja kutsus mind filmima. Ei pea väga mainimagi, et olin nõus ja ei pea ka mainima, et ma jõudsin sinna viimasena. Filmi nime ma veel ei tea, aga kui see kunagi üles läheb kuhugi, siis ehk jagan seda siin. Kui pildid kätte saan, jagan ka neid.
Peale filmivõtteid käisin siis Trimmeriga niisama sõitmas. Rääkisime juttu ja olime niisama lahedad. Vahel on lihtsalt täiega lahe rattaga sõita ja juttu rääkida. Nii et siit üleskutse kõigile lugejatele. Kui sa tahad minuga rääkida ja kas rattaga sõita või niisama jalutada, siis võta ühendust. Kuid ma pean mainima, et kella 3'st öösel kuni kella 1'ni päeval ma väga nõus ei ole. Magama peab.
Jõudsin siis lõpuks uuesti koju. Ja täpselt sel hetkel, kui olen ratta keldri viinud ja välisriided seljast saanud, helises telefon. Läksin uuesti välja. Seekord küll jala. Käisin siis õues ära ja jõudsin jälle koju. Ülejäänud õhtu möödus nagu enamus eelnevaid. Veetsin siis õhtu jälle Kõue ja GOD-liathiga skypes rääkides. Kuid lisaks sellele, pidasin kirjavahetust ka Liisaga. Ta alustas paari päeva eest kui tavaline anon, kuid tundub olema ülilahe vestluskaaslane.
Natuke siis muudel teemadel. Üle väga pikka aja, tunnen ma ennast vabana. Täiesti vabana. Mitte miski ei tundu mind takistavat ja see on imeline. Ma olen viimastel päevadel ümbritsetud vaid lahedatest inimestest. Ma sooviks, et suvi kestaks veel natuke kauem. Sügis läheneb nii kiiresti ja ma kardan, et kõik muutub taas. Aga ma olen kindel, et muutus saab olla vaid arendav.
Ma kavatsen nüüd lähiajal end kokku võtta ja teha ära mõned asjad, mis mul plaanis on olnud juba väga kaua. Näiteks kavatsen ma vaadata anime'd nimega Attack on Titans. Olen selle kohta kiidusõnu kuulnud. Mingi aeg peaks jõudma juuksurisse ja ka Tartusse. Ja neid asju on veel, aga ma ei viitsi neid kõiki siin ette lugeda.
Natuke siis ehk enesearendamisest. Ma tunnen, et asi edeneb. Mulle tundub, et ma olen viimasel ajal juba natuke normaalsem, aga vahel hüppab vana mina esile. Ma armastan uut ennast rohkem, ta on õnnelikum kui vana mina ja ta ei ole nii mölakas. Ma olen pidevalt nagu seitsmendas taevas.
Ma kavatsen teise blogisse teha sissekande lähipäevil. Üks teemadest, millest tahaks kirjutada on "Äärmused, ideaalsus ja illusioon", mis oleks nagu selline filosoofilisem. Siis on veel selline üleskutsuv teema "Võta end kokku ja tee see ära". Kolmas teema oleks "Ma tänan teid", kus ma siis tänaks inimesi. Võite soovi avaldada, millist te neist rohkem soovite. Saaks selle nagu varem teha siis.
Ah jaa, seda ka. Tahtsin mainida, et otsin inimest. Kui te leiate natuke aega, siis te võiks lahendada väikese testi ja anda mulle teada, mis tulemuse te saite. Tulemus on nelja täheline. näiteks INTP, ESFJ või midagi muud. Igal juhul ma otsin üht kindlat tüüpi inimest. Sama tüüpi, kes olen mina. Väidetavalt on meid 4,5% inimestest. Mis tähendab, et minu 50'st lugejast peaks kaks olema minuga sama tüüpi. Tahaks huvi pärast teada. Sest ma avastasin, et ma pole nii eriline. Minusuguseid on teisi veel.
Lõpumärkmed:
Ma olen õnnelik.
Ma tahan midagi teha.
Tagasiside on ikka oodatud.
Ootan ask'i küsimusi. Vastan alati ja ausalt. Ainus piirang on see, et ma ei räägi teiste saladusi välja. Need on mulle usaldatud ja ma ei kavatse seda rikkuda.
Vabandan anonite ees. Olin täna connectis ja ei vastanud teie vestlustele. Põhjus on lihtne. Mind valdab pokemaania. Mitte fb poked vaid Pokemon mmo :D
Ma lihtsalt pean mainima, et ma armastan tunnet, kui keegi mu juustega tegeleb. Ma vist üldse armastan inimkontakti. Ma armastan inimesi. Te olete 98,5% ulatuses täitsa toredad inimesed.
Järgmise korrani
Janus Pinka 22. august 2013
No comments:
Post a Comment