Sissekanne nr. 33

Päev 40
Imelik päev

Alustaks sellega, et mind häirib üks asjaolu. Ükskõik, millal ma ükskõik, kellelt küsin, kas sa mu blogi lugesid vastavad kõik täpselt sama lausega: "Täna ei jõudnud lugeda." Ja noh kuna keegi ei loe, aga mul on näiteks täna 75 vaatamist, siis tekib küsimus, mis toimub. Mainin kohe ära, et on paar erandit ja nende ees on mul ülimrespekt. Aga noh kui keegi teine ei loe, siis nojah.

Ärkasin siis 14:19. Meeldejääv number, vähemalt mulle jäi meelde. Ärkasin siis üles ja panin kolme paiku linna minema. Käisin siis kiirelt poes ja sain Trimmeri ja Pardipojaga kokku, aga sinna jõuan ma hiljem. Leppisin siis nendega kokku, et kui kaklema ei lähe, saan nendega kokku. Koju jõudes avastasin, et ma ei lähe kaklema ja sõitsin linna tagasi. Lihtsalt mainin, et ma kutsun Larpi kaklemiseks. Jätab parema mulje, kui väide, et me vahtplastmõõkadega üksteist metsas taga ajame.

Sõitsin siis linna ja sain Trimmeri ja Pardipojaga uuesti kokku. See oli huvitav ja kohutav samal ajal. Kuid kuna keegi niikuinii seda ei loe, eks ma siis räägin kuidas asi on. Aga selleks pean ma minema tagasi korraks eilse päeva juurde. Olin siis suht just juuksuri juurest tulnud ja nägin kahte noorukit. Nad on minu teada suhtes ja siis nad olid koos nii rõvedalt armsad. Just täpselt nii ma seda kirjeldaks, nii armasad, et see on juba kergelt rõve, aga ikkagi armas. Ma tegin ka neist erandid, aga kuna me rääkisime umbes kaks lauset juttu, siis ei olnud see eile õhtul meeles. Aga nüüd siis täna.

Läksin siis tagasi linna ja ma nägin neid. Nad olid täpselt samasugused nagu see paar, keda ma eile kohtasin. Ja siis me ootasime Spookyboobsi. Ma olin reaalselt kolmas ratas vankri all. See oli kohutav. See on täiesti masendav tunne, kui keegi sosistab midagi ja ainus sõna, millest sa aru saad on sinu nimi. Ja kõige kohutavam osa on see, kui nad peale seda koos itsitavad. Ühesõnaga olime siis kolmekesi ja mu tuju käis vaikselt alla.

Olin siis niigi kehvas tujus ja siis saime GOD-liathi ja Spookyboobsiga kokku. Koos viimasega oli veel päris palju inimesi, kes ei tundnud mind kohe äragi, sest ma ajasin juuksed maha. Aga noh jah, see oli isegi tore moment, kuid kui me liikuma hakkasime, siis tõmmati mu niigi suht kehv tuju alla. Märkasin siis, et Spookyboobs oli juukseid värvinud, kui ma seda mainisin, nähvas ta vastu: "Ei meeldi we?". Mu niigi sitt tuju oli veelgi halvem. Sõitsime siis linna poole ja GOD-liath suutis mu ikka ülikehva tuju veel alla viia, kui ta mulle rattaga tagakummi sõitis.

Läksime siis niisama poodi ja peale poes käiku kohtasin ma Cockslapperit, see oli tore. Võiks öelda, et see oli päeva kõige parem hetk. Rääkisime siis natuke juttu ja ma panin kodu poole minema. Käisin kodust läbi ja tagasi linna. Linnas sain siis sõbraga kokku ja läksime Minioni juurde. Sinna jõudes, sain siis natuke seal olla ja läksin ühele sõbrannale vastu. Kui jälle tagasi Minioni juurde jõudsin, anti siis mulle tulejumala kohustus, aga selle lükkasin ma sujuvalt Blue baby kaela. Koosolemisest ma väga ei räägiks, sest mis juhtub Vegases jääb Vegasesse või nii.

Mul hakkas järsku väga paha ja siis seal ma olin. Mentaalselt oli kehv olla ja füüsiliselt oli veel hullem. Et asja veel hullemaks teha, lõin ma ka pea ära. See oli kohutav. Ma tundsin oma aju. Alguses see värises võiks öelda, et vibreeris. Siis järsku hakkas paisuma ja tundus, et see ei mahu enam pähe ära. See oli kohutav. Aga noh ma jäin ellu ja varsti hakkas parem. Lõpp hea, kõik hea.

Paar päevamõtet siis. Alustame sellest, et ma kardan inimesi. See on paljudele juba ammu teada, aga ma viisin selle järgmisele tasemele. Ma otsustasin, et kui on väike grupp, siis ma suudan nad panna järjekorda, keda ma rohkem kardan, kui teist. Ja inimesi, keda ma ei karda on äkki kuskil 20. Võttes arvesse, et inimesi on 8 miljardit, siis jah. Tõenäosus, et ma sind kardan, kasvõi natuke, on päris suur.

Homme algab kool ja ma tean vaid seda, et ma hakkan kella 9 paiku linna minema, siis jah. Asi tundub huvitavana. Ma tahan ja ei taha seda samal ajal. Kõik on uus ja see on väga suur muutus ja mulle ei meeldi muutused. Aga noh eks näeb.

Ja siis see asi ka, et ma teen erinevate asjade mõjutusel vigu. Ja ma teen neid tihti ja ma palun, et te neist mööda vaataks. Ma tänan. Ja erinevate asjade all ei mõtle ma alkoholi ega midagi muud säärast, ka sõnad ja mõtted ja seltskond ja muu selline. Ka väsimus.

Lõpumärkused:
Kui keegi seda ikkagi loeb, siis võiks tagasisidet anda mu eilses blogis mainitud idee kohta.
Ma tahaks, et ma oleks täiesti teistsugune, kui ma olen. Aga noh, seda ma nii kergelt muuta ei saa.
Mul on palju hirme, põhimõtteid ja muud säärast ja ma ehk kunagi avalikustan need.
Kui keegi teab, mis on Vandenõu, siis see süveneb.
On juba september ja kõik on muutumas. Hakkan vist varem blogima ka :D
Ja ma otsin järgmist inimest. Inimest, kes ei häbene millestki rääkida. Kes julgeb öelda, mida mõtleb ja kellega ma saaks absoluutselt kõigest rääkida. Tema võib minult kõike küsida ja mina temalt ka. Soovitavalt võiks see inimene olla minust võimalikult erinev, aga ta peab suutma saladusi hoida.
Mul on raskusi inimeste usaldamisega.
Kui sa lugesid kogu sissekande läbi, siis soovin sulle parimat, kui ei, siis loe uuesti või ära loe. Mina sind sundima küll ei hakka. Ma loobun üldse sellistest asjadest. Kui mul ei ole väga vaja, et keegi midagi teeks, siis teen nii, et kui ta ütleb ei, siis leian kellegi teise või teen ise.
Ja ma kavatsen loobuda paljudest oma põhimõtetest. Mitte kõigist, aga paljudest.
Mul on ka muid ideid, kuidas muutuda, aga kuna need ei ole kindlad, siis ma ei hakka rääkima. Sest te olete hullemad kui piraajad. Kohe haarate mu sõnast ja hakkate seda väänama.
Mõnda teist ma ilmselt homme näen, nii et homseni :D

Järgmise korrani
Janus Pinka 1. september 2013