Sissekanne nr. 31

Päev 38
Ainult minu ema...

Päev algas nagu iga teine päev. Magasin pärastlõunani kuni keegi mulle helistas. Täna nagu juba mitmetel päevadel oli helistajaks Ristiisa. Ta pakkus välja idee minna linna. Mingil kahtlasel põhjusel olin ma isegi nõus. Läksime siis linna. Linnas olles nägin ma juhuslikult oma klassiõde ja alles siis jõudis mulle kohale tõsiasi, et ma pean varsti kooli minema.

Sõitsime siis Ristiisaga natuke veel ratastega ringi. Nägime kõigepealt politseiautot. Siis seda, et selle kõrval kraavis olid kaks autot. Tere tulemast Jõgevale. Kuid ka see ei olnud veel kõik. Sõitsime ehk 30 meetrit edasi, kui nägime tee ääres kitsesid. Jällegi tere tulemast Jõgevale. Peale seda sõitsime koju.

Sain ehk natuke kodus oldud, kui mind juba linna kutsuti. Kutsujaks oli Blue baby. Läksin sinna ja tegime suht ülejäänud päev otsa lollusi. Tegime paar videot ja panime kitarrile nime. ÄPPIK - Ägedate Party Peoplede imeline kitarr, sest et miks mitte. Päev läks nagu täiega korda. Mingi hetk tegime süüa, ehk siis noh tema tegi süüa, mina vahetasin youtube's muusikat. Peaks mainima, et söök oli täiega hea. Videode osas ütlen nii palju, et kes otsib see leiab.

Mida me siis veel tegime? Ma mängisin üle väga pika aja ja kolmandat korda elus CS'i. Tehisintellekti vastu mängida oli isegi päris sõltuvust tekitav. Skoor oli küll positiivne, aga kehv. Kuid noh kui ma peaks end liigitama, siis gamerid ei oleks grupp, kuhu üritaks saada. Aga respekt nende suhtes, kes seda teevad ja kes seda hästi teevad. Tulista pigem netis kui päriselus. Tegime Blue baby'le ka ask'i. Esimese viie minutiga sai ta seda, mida mina ei ole nädalatega saanud. Nimelt hateri. Tahaks netihaterit ainult selle pärast, et siis ma teaks, et ma teen midagi õigesti. Kes heidib, see laavib.

Ja see toob mind tänase päeva parima üllatuseni. See ei olnud hea üllatus. Aga igal juhul see juhtus. Mu ema reaalselt helistas mulle, et öelda, et ma näen kohutav välja. Ainult minu ema on vist selleks võimeline. See oli huvitav kõne. Ta ütles, et ma näen kohutav välja. See oli kõne peaaegu ainus mõte. Aga ma tean, et teie seas on inimene, kes nüüd arvab, et mu arvamus emast muutunud on. Ja sulle vastan ma, et ei ole. Ta on ikka normaalne inimene, aga vahel natuke liiga otsekohene ja aus.

Kuid jah, olin siis Blue baby pool. Olime just söömise lõpetanud ja hakkasime teed jooma. Ja siis tulid ta vanemad ja pere koju. Seal ma istusin ja iga kord, kui ma kedagi nägin ütlesin tere ja võtsin lonksu teed. Ma olin seal üksi ja ma ei teadnud, mida ma tegema peaks. Nii et ma lihtsalt istusin seal. See oli huvitav. Jõime tee ära ja läksime linna peale sõitma. Kohtusin seal paljude inimestega, keda ei olnud ammu näinud. Mis toob mind järgmise mõtteni.

Ma tegin seda jälle. Esiteks ma käitusin pisut mölakana. Teiseks ma mõtlesin üle. Kuid ma murdsin ka lubaduse, peamine põhjus, ma mõtlesin üle. Ma arvasin, et ma olen enamikust inimestest parem, sest ma ei tee ennatlikke järeldusi inimese kohta. Ma olen veel hullem, ma teen valesid järeldusi. Arvasin, et see inimene, keda kohtasin on muutunud. Ta oli sama tore nagu ma teda mäletasin. Kuid jah, osadele inimestele ma ei meeldi ja minu teada on ainus põhjus see, et ma olen sõber mõne teise inimesega. Mul ei ole isegi kahju. Lihtsalt mainin ära, sest te niikuinii vingute, kuna neil ei ole kellelgi varjunimesid, siis jäävad nende isikud saladuseks. Lihtsalt mainin ära, et ma olen vigadega. :D Ainus kellel varjunimi on ja kellega ma kokku sain on Optimus.

Ja nii see päev õhtusse aerutas. Päev otsa sai pulli ja oli megalahe. Kõik päevad võiks sellised olla. Võibolla mitte see telefonikõne värk, see ei olnud nii meeldiv. Üldjoontes oli hea päev. Ja homne päev tuleb huvitav. Kavatsen terve päeva rääkimata hakkama saada. Aga ma kavatsen suhelda ja erinevaid asju teha. Võite helistada, aga peate kasutama kas-küsimusi, sest ma mõtlesin just hea süsteemi välja. Nõusolek on üks plaks, keeldumine kaks plaksu. Lihtne ja loogiline.

Lõpumärkmed:
On väga vähe võimalusi, et mind homme rääkima saada, aga ma palun ärge hakkake piire uurima.
Tagasiside on ikka väga oodatud. Sellega seoses shout-out kõigile, kes sellega on vaeva näinud.
Suvi võiks pikem olla. Ma tahan veel puhata.
Ma kutsun teid üles midagi tegema. Suvi saab kohe läbi ja ma ei mõista, miks inimesed terve päeva toas on. Kui kool kätte jõuab oled sa niikuinii pool päeva siseruumides. Ole vähemalt praegu väljas.
Kõige kurvem asi selle suve lõpu osas on see, et öösel ei käinud nii palju väljas kui oleks võinud. Tegevusi oleks nii palju olnud. Jalutamine, rattasõit, taeva vaatamine, lõkkeõhtud ja palju muud. Ja nüüd ei saa seda enam teha ka.
Ma ei ole kindel, kas homne vaikimine kestab 24:00'ni või siis teen blogipäeva stiilis.
Katsuge veel suve viimaseid päevi nautida.

Järgmise korrani
Janus Pinka 30. august 2013