Sissekanne nr. 100

Päev 127
Igatsen lasteaeda

Hey. Katsun täna kiirelt teha. Nii et läheme kohe päeva juurde. Täna oli teise trimestri esimene koolipäev. Esimene tund oli vaba, mis tähendas veidike pikemat und. Hakkasin siis jala linna minema, kui üks tore klassiõde mulle küüti pakkus. See oli tore.

Koolipäeva alustas siis minu jaoks inglise keel. 10 min oli ehk tund käinud, kui mul oli tavapärasest koolist kopp ees. Sain ka oma arvestustööd näha ja ma sain 89 punkti ehk üks punkt vähem kui viimane viis. Sama asi juhtus ka matemaatikas. Peale inglise keelt oli ajalugu, kus hakkame õppima Nürnbergi protsessi ehk mis sai natsidest peale sõda. Matemaatika möödus üle elatavalt.

Ja sellega mu koolipäev lõppes. Kõndisin koju ja enamuse teest rääkisin sõbraga FIFA'st. Ja kogu ülejäänud päeva ei teinud ma suurt midagi. Lihtsalt olin. Ja natuke ka õppisin, aga see on alati kaheldava väärtusega tegevus. Ja nüüd on päev õhtus ja kirjutan oma blogi.

Päevamõtted:
Kuula oma südame häält. Lähenemas on jõuluball ja viimasel ajal on kergelt kopp ees inimestest, kes ei suuda ära otsustada, keda ballile kutsuda. Issand jumal, see ei ole nii raske. Tee lihtsalt mingi otsus ära ja kes teab, ehk sa ei kahetse. Või siis ole nagu mina. Ole ebakindel, kas sa üldse lähed ja vingu sellest kogu aeg.

Igatsen üksindust ja igatsen lasteaeda. Igatsen neid mõlemaid ja jääb mulje, et ma igatsen äärmust. Igatsen üksindust, kus ma ei pea kuulama ühtki halba asja, kus ma ei saa halada, sest ei ole kedagi kellele halada. Ma tean oma õnnetuseks liiga palju ja pea iga liigutus, mis ma teen on saadetud kümne mõtte ja asja kohta hirmus, et ma rikun midagi jälle ära. Ja ma igatsen lasteaeda. Igatsen aega, kus pea kõik anti andeks, kus tülid kestsid vaid järgmise hommikuni, tüdrukutega suhelda oli palju lihtsam ja elu tundus rõõmus. Või siis äkki ma lihtsalt mäletan, et kunagi olin õnnelik ja nüüd tahan seda tagasi.

Täna on sissekanne nr. 100 ja see tähendab, et sajal korral olen ma istunud maha ja kirjutanud midagi siia blogisse. Uskumatu, et see nii on, aga numbrid ju ei valeta. Mul on raskusi uskumisega, et keegi peale minu on need 100 sissekannet ka läbi lugenud, aga kes teab. Ma olen varemgi eksinud.

Lõpumärkmed:
Lammas all paremas nurgas on minu afro, lasteaia võrratu pildi ja nõmedate inimeste loominguga koosolekus huvitav kombinatsioon.
Võite mult ask'is igasugu asju küsida :D
Loen mata tunnis tahvlilt 16 ja järgmine arv on 146. Loogiliselt ülesanded need ju olla ei saa. Lõpuks koos Saepuruplaadi abiga sain aru, et see oli +õ, viidates tööleht + õpik harjutus 146..
Eks homme näeb, kuidas bioloogia läheb.
Sain omale jõuluballile eelnevateks trennideks partneri. Jõuluballile minek ikka kahtluse all.
Aga teile nagu alati
Nautige elu, sest elu on lill

Järgmise korrani
Janus Pinka 26. november 2013