Tõprad ja mölakad
Hey. Täna oli siis neljapäev. Päev algas ajaloo seltsis. Vana hea "külm sõda". Teise tunni veetsin bioloogiat õppides. Nagu alati oli see ebamääraselt lihtne. Kolmas tund oli matemaatika ja öelda võiks vaid, et ma ei jaga üldse teemat. Neljas tund jäi ära. Võiks ju öelda, et kaheteistkümnendikel on üliraske koolinädal olnud. Iga päev on mõni tund ära jäänud.
Peale kooli, kõndisin koju, sõin natuke ja linna tantsima. Kuid ka see pidi lõppema ja ma tulin koju ära. Istusin siis oma arvuti tooli taha ja õhtu sõitis allamäge. Kiiremini kui oleks oodanud. Ja nüüd on siis aeg blogida. Yay!!
Päevamõtted:
Ma kipun unustama, et teised ei tea. Ma mõtlen omi mõtteid, lasen oma peas võimalikud stsenaariumid läbi. Ja ma teen seda kümneid ja kümneid kordi ja lõpuks ma vahel arvan selletõttu, et nii juhtuski. Ma arvan, et ma rääkisin teile ja unustan selle ära. Huvitav kui palju asju on selle tõttu edasi rääkimata jäänud.
Keegi ei arvesta väikese pöörleva tantsijaga. Mul on tore au tantsus "väravamäng" tantsida kohas, kus ma pean väga palju keerlema ja siis tüdruku endale sülle saama. Kujuta ette, kui ma kaotan keerlemise tõttu tasakaalu ja siis keegi hüppab minu sülle. Loodan, et midagi halba ei juhtu.
Tänases tantsutrennis õnnestus mul erinevatel põhjustel tantsida kolme erineva partneriga. Ja ma lihtsalt ei saa üle asjaolust, kui erinevad nad olid. Kõigepealt oli siis partner, kes ei lase end üldse juhtida, tahab kõike oma moodi teha. Teine partner oli pidevas segaduses ja jäi mulje nagu ta ei teaks, isegi mis tants on. Aga see võis ka kergelt sellest tulla, et ta oli pisut teises kohas. Ja kolmas partner oli minu lemmik. Edvistav ja tore neiu, kes kuigi ta ei osanud väga hästi tantsu, lasi end õpetada ja oli õudselt tore.
Vanus on kõigest number. Mul on kergelt kopp ees, et keegi väidab, et ma olen temast aasta või kaks vanem. Mis seal vahet on? Mõned 13-aastased on rohkem elu näinud kui mina või mõned 60-aastased. See ei muuda midagi, millal sa sündisid. Muudab see, kuidas sa need aastad sisustanud oled.
Tõprad ja mölakad. Ma ei salli silmaotsastki kui minu nime üle nalja tehakse. See on üks asjadest, mida ma ise ei valinud, mis tõttu palun ma kõigil, kes minu nime üle nalja teevad, end oksa tõmmata ja maha surra. Mul on nii pohhui, minu nime üle nalja tegemine võrdub automaatselt respekti nullimisega. Mul on nii sügavalt pohhui, isegi kui ma selle tõttu kõik sõbrad kaotan. Ja andke andeks, et ma seda naljakaks ei pea, aga tõsiselt nagu ma ütlesin, tapke ennast ära, kui te seda naljakaks peate.
Lõpumärkmed:
Ma ei arvanud, et mu tuju võib nii kiiresti nulli langeda.
Ma ei mõelnud ette, mis tõttu sain ma täna sad olla.
Ma polnud nii ammu pisaraid valanud, aga tänu sellele lõpetasid mu silmad mingiks ajaks valutamise. Pole halba ilma heata.
Loodan, et homme suudan olla rõõmus jälle.
Aga teile nagu alati
Olge rõõmsad, sest elu on lill
Järgmise korrani
Janus Pinka 28. november 2013
No comments:
Post a Comment