Wolves and lions
Oh kolmapäev, oh kolmapäev, üllatusi täis ja huvitav. Või noh tegelikult mitte.
Päev algas siis kooliminekuga. Vabatahtlik kehaline osutus tänu teatud põhjustele, istu jõusaalis ja tee matemaatikat tunniks. Aga eks seda peab ju ka tegema. Matemaatika möödus isegi normaalselt ja kuigi õps vahel natuke rage-quitis, siis ei teinud seegi väga liiga. Ühiskonnaõpetuses kirjutasin arutluse teemal "Kus on avaliku ja eraelu piirid?" Oleks paremini saanud, aga kes teab, mis saama hakkab. Ja vene keeles sai siis natuke laulud ja see on alati huvitav.
Peale tunde oli siis karjääritest, mis muutis minu sotsiaaltüübi jälle täielikult pea peale. Nüüd ma siis INTJ. Arvestades, et enne olin ENFP, siis on see huvitav muutus. Aga noh, eks ma siis olen. Peale testi kiirelt koju ja linna tagasi, kus sai natuke sporti tehtud ja masenduses oldud, aga sellest hiljem. Peale seda koju ja siis veetsin õhtu, nagu iga teise.
Päevamõtted:
Tegin omale mõtete skeemi. Ja see tundub töötavat. Kirjutan paberile oma mõtted üles õhtu jooksul ja siis kui kirjutan, siis on hea vaadata. Aga eks näeb, kaua ma seda teen.
Aga räägime natuke homsest. Mul on nii sügavalt kõigest kopp ees, et homme teen ausa neljapäeva. Katsun olla aus ja otsekohene. Ilmselt rikun sellega midagi ära, aga mind ei huvita. Elu on niigi huvitav, nii et miks mitte.
Alustame masendava tooniga. Mul on wolfpack. Nii öelda kamp, kellega koos sporti teha. Täna aga lisandus sellega üks noormees, kes mulle viimasel ajal meelt mööda ei ole. Tunni aja jooksul vahetasime ehk maksimaalselt paar sõna. Aga noh, eks näeb, mis saama hakkab.
Koosistumisi pole hiljuti olnud. Võibolla on üks varsti tulemas, aga kes teab, mis sellest saab. Nagu alati, loodame parimat. Kuigi kui tagasi mõelda, siis iga pidu on mind aina masendavamaks muutnud, nii et ma pean oma olemust pidudel muutma hakkama. Loodame, et paremuse poole.
Eesti keele tunni kodutöö nägi ette kirjutada natuke teemadel "Tugev on see, kes toetab nõrgemat" ja "Kindlam on astuda, kui tead, kuhu oled teel." Mõlemad need mõtted panid mind soovima olla tugev ja mitte üritada kõike teada. Tahan olla veidi spontaansem. Loodame, et ka õnnestub.
Ma lähen kivi alla elama. Nagu tõsiselt, ma ei tea midagi, mis toimub nagu kuskil. Nii et lihtsam on kolida kivi alla ja loota, et äkki mõni uudis kuidagi kogemata välja ilmub. Aga ma tõsiselt ei viitsi enam olla see tüüp, kes kõike teada tahab. Keegi ju niikuinii midagi mulle ei räägi...
Suhted... Viimasel ajal jääb see teema mulle koguaeg jalgu. Paljud tuttavad on suhtes, telekas räägib koguaeg suhetest, reaalselt kõikjal on mingi suhete teema. Ja siis olen mina, üksi, tõsiselt üksi ja see teeb mind kurvaks. Aga eks kuidagi pean selle aja üle elama. Long live me... Isegi mu sünnipäev on ju "üksikute püha". Hullem püha tõesti.. Pigem masendav ja värki..
Ma tegin kohutava vea oma skeemiga. Ma kirjutasin üles, et ma tahaks väga nelja asja. Kuid ma ei kirjutanud, mis need on ja nüüd paratamatult on üks neist ununenud. Aga asjad, mida ma tahaks, et mul oleks. Rohkem aega, et enda muredega tegeleda, et end arendada ja parem inimene olla. Inimene, kellele kõik oma mured ära rääkida. Äkki hakkab kergem, aga see inimene ei tohiks olla keegi, kellega ma igapäevaselt suhtlen. Võibolla panustaks isegi interneti anonüümsete isikute peale.. Ja kolmas on ka inimene. Kuid seekord tüdruksõber. Ma küll oleks ilmselt aegade kõige kohutavam poisssõber, sest ma olen väga kinnine ja probleemne. Aga samas ma vajan kedagi, kes oleks minu ja mina tema. Ma ei suuda seda talve üksi üle elada. Aga selle kõigega on ka alati mingid väikesed konksud ja salaasjad, mida ei saa avalikult öelda. Mitte midagi, mida kartma peaks, sest need on erandjuhtumid...
Kuigi mul oli kirjas ka järgnevad teemad: "ükindus", "enesetapp" ja see, et me peaks rohkem suhtlema. Siis ma ei viitsi neist kirjutada ja kui aus olla, siis kahte neist olen ma maininud ja üks on liiga masendav ja mu mõte kaldus lõpuks teemast nii kõrvale, et jube hakkas, siis neil teemadel ma ei kirjuta.
Lõpumärkmed:
Ega midagi tarka ei olegi öelda.
Olen märganud, et pidevalt keerlen lõvide ja huntide ümber. Jagan ka inimesi loomade alaselt. Vastavalt nende välimusele ja iseloomule.
Võibolla seda, et ma viimasel ajal valetan enda kohta natuke liiga palju...
Ma olen liiga masenduses koguaeg.
Ja ma peaks oma mured ära lahendama, et uute juurde edasi liikuda.
Aga teile nagu alati
Nautige elu, sest elu on lill.
Järgmise korrani
Janus Pinka 13. november 2013
No comments:
Post a Comment