Läheb lõbusaks
Hey, lillekesed ja mõmmibeebid. Siin on minu kaua ilmumata jäänud blogi, mille vastu tundis huvi ainult üks inimene. Tänks, emme.
Päev 109
I wanna play a game
Kiirelt siis natuke minu reedest. Ajalugu, bioloogia, vene keel ja matemaatika. Iga üks omamoodi huvitav ja lahe. Igas tunnis midagi lahedat ja toredat, aga kuna keegi niikuinii ei loe ja ma ei viitsi mineviku avarustes sobrama hakata, siis jätan täpsema sisukirjelduse vahele.
5. tunni ajal oli nagu iga reede mälumäng. Ja nagu alati, pani minu võrratu tiim, oma võrratu tiimitööga asja kinni ja tõi tiimile võidu, sest meil on nii tore tiim. Ja me saime tänu oma tiimi tarkusele ainult kaks valet vastust. YAY, meie tiim.
Peale seda veetsin iseseisvalt sportliku päevajätku, peale mida läksin koju ja kuna reaalselt kogu mu skype seltskond oli kuskil ära, siis istusin ma täiesti vaikides ja kuulasin huvitavaid asju Troonide Mängu ajaloo kohta. See oli hämmastavalt tore, aga saabus õhtu ja ma läksin magama, et järgmisel päeval ärgata.
Päev 110
All life is an experiment. The more experiments you make the better - Ralph Waldo Emerson
Laupäev oli iseenesest tegevusetu ja igav. Kuigi ma midagi ei teinud, juhtus midagi huvitavat. Tegin jälle oma inimkatseid. Kuid lahe asi on see, et see katse oli siis ajaline katse. Ja see sai läbi loetud sekunditega. Võiks öelda, et seda ületada on peaaegu võimatu. Aga edu üritajatele. Kohtume järgmisel katsel, kuigi praegugi on mõni katse teoksil. Üks neist on ajaline, ent see on kestnud juba päevi ja päev on teatavasti pikem kui sekund.
Päev 111
If you don't like something, change it. If you can't change it, change your attitude. - Maya Angelou
Ja mingi hetk vahetus päev. Ja algas isadepäev. Käisime siis vanavanemate juures. Seal on alati tore käia. Ja nalja sai ja oli tore. Ja siis tulin koju ja siis kodus ei teinud midagi tarka ja saabuski õhtu. Viimasel ajal on katse tõttu nii vaikne olnud, aga ehk see ongi hea.
Päevamõtted:
Reedel, mingil mäletamatul hetkel, ütles ema mulle kuldsed ent häirivad sõnad. "Katsu oma nädalavahetust mitte ära rikkuda." Need sõnad said saatuslikuks. Terve nädalavahetuse üritasin, seda ära rikkuda. Ja see tõi mind huvitava asjani. Kui ma üritan midagi teha, siis ma ebaõnnestun, aga kui ma üritan ebaõnnestuda, siis ma ebaõnnestun ebaõnnestumises ehk kõik läheb hästi. Nii et ma kavatsen nüüd mingi aeg ebaõnnestuda.
Nagu mõnigi teist teab, siis sai 2 nädalat reedel läbi, mis tähendas, et ma loobusin oma vanadest muredest. Aga see tähendas vaid üht. Nüüd oli ruumi uutele. Äkki mul lihtsalt peab olema keegi, keda vihata. Keegi kes mulle meeldib ja keegi kellega ma mõttemänge mängida tahan.
Igal juhul, ma pole nii õnnelik, nagu ma sel nädalavahetusel olin, juba ammu olnud. Ehk on põhjuseks see, et mind sügavalt ei huvita enam. Või siis on põhjuseks see, et ma liigun edasi parema tuleviku poole. Kavatsen juba ehk tuhandet korda olla parem inimene ja kavatsen teha igasugu huvitavaid päevi, nagu ma tegin ausa laupäeva mingi aeg. Aga, mida ma teen? Las see jääda saladuseks.
Vigane X-kromosoom on asi, mille eest ma olen emale vägagi tänulik. See andis mulle värvipimeduse ja see teeb mind eriliseks. Mitte küll väga heaks, mul ei ole supervõimeid ega muud, aga ma saan pidevalt kuulda küsimust: "Kas sa oled päriselt ka värvipime?" C'mon, kes selle kohta valetaks. Kuid sageli järgneb sellele veel parem küsimus, mille mõte on pea alati, mis värvi on punane, mis värvi ma midagi näen või midagi muud säärast. Kuid ma olen halb värvipime inimene. Alles hiljuti heitsin ma ühe inimese enda jaoks värvipimedate seltskonnast välja.
Jõulud. Lõpuks on käes aeg, kus kõikjal hakkab aina rohkem ja rohkem nägema jõuluteemalisi asju. Aga noh, ju siis peetakse paganlikke päikesepühad nii tähtsaks. Aga kas ma olen ainus inimene siin neetud kivikamakal, kes pigem istuks kuskil Hawaii päikese käes ja rüüpaks külma jooki, kui istuks külma lumehange otsas ja värki. Tõsi, inimestele, kes on suhtes on talv ju ideaalne, aga kuna ma vihkan suhtes olevaid inimesi, siis see nende heaolu mind ei huvita.
Ah jaa, päeva viimaseks mõtteks jätaks siis sellise kahtlase mõtte. Ma küll kogu aeg räägin, et ma vihkan inimesi ja siis eriti mõnda inimgruppi. Aga sellest hoolimata, inimesi, kes mulle meeldivad on tuhat korda rohkem, kui neid, kes mulle ei meeldi. Kui ma sinuga suhtlen, siis see on märk, et sa meeldid mulle inimesena. Samas kui ma sinuga ei suhtle, siis see ei tähenda, et sa mulle ei meeldi. See võib olla sellest, et sa oled osaline mõnes mu katses, ma kardan või asjaolu, et ma ei oska vestlust alustada. Aga ometi on inimesed, kellega ma ei suhtle, sest nad ei meeldi mulle.
Või noh, see ei ole niivõrd mõte, aga jah. Minu puhul on väga kerge sattuda inimeste hulka, kes mulle ei meeldi, aga jumala eest, kui sa teada tahad kummale poole joont sa jääd, siis küsi. Ma ei hammusta, isegi kui ma ütlen, et sa oled mittemeeldimise poolel, ma ei hammusta. Aga issand, kuidas ma lihtsalt tahaks mõne inimesega paremini läbi saada, aga ma ei oska...
Lõpumärkmed:
Elu on lill ja lilled on ilusad.
C'mon, vastake mu küsimustele ja suhelge minuga.
Mu taustapildil on Kraken ja mõne inimese arust näeb see välja nagu käsi, millel on tõstetud keskmine sõrm...
Aga teile nagu alati
Nautige elu, sest elu on lill.
Järgmise korrani
Janus Pinka 10. november 2013
No comments:
Post a Comment