Sissekanne nr. 94

Päevad 118 ja 119

Päev 118
Bioloogia õpimapp

Oli pühapäev. Ärkasin üles, tegin pannkooke ja teed. Ja siis istusin oma laua taha ja hakkasin bioloogia vihikut ümber kirjutama, kuna mind oleks häirinud A5 lehed A4 lehtede vahel. Ja kogu see protsess võttis aega 9 tundi. Ja siis jõudsin ma keset ööd alles magama. Ja algas päev järjenumbriga 119.

Päev 119
Kontrolltööd ja teie mõtted

Hommik oli siis kiire, aga sellest hoolimata jõudsin ma hommikul bussi peale ja sõitsin bussiga kooli. Kiirelt kolmandale ja bioloogia õpetajat ootama. See oli kohutav algus. Olin maganud vaid kolm tundi ja elu eest selleks tööks õppinud, vaid selleks, et teada saada, et töö jääb ära. Vantsisin siis auditooriumisse, et teha keemia kontrolltööd. Töö kättesaanud, avastasin, et õppisin valesid asju. Suhteliselt masendav. Kuid sel päeval oli ka kolmas kontrolltöö, mille puhul ma õppisin üle. Ehk siis ma ei suutnud ühekski aineks õiges koguses õppida.

Aga päev ei olnud üleni must. Vahele paistsid ka väikesed päikesekiired. Näiteks lasin ma paljudel inimestel oma märkmikku midagi kribada. Aga sellest natuke hiljem. Sain ka esimese perioodihinde, mis on positiivne, nii et see on hea. Päeva ajal sai natuke sporti teha. Õhtul oli seekord väheke aktiivsem chat ja sai isegi natuke sügavamatesse teemadesse laskuda mõne inimesega. Sai natuke südamelt asju räägitud ja nüüd on elu veel rõõmsam, kui enne. Ja nüüd ma siis istun ja blogin.

Päevamõtted:
Alustan siis teiste mõtetega, oma kommentaaridega.
"Elu eesmärk on teisi aidata" - suured sõnad, targad sõnad.
"Ma elan teistele, mitte endale" - ei toeta väga seda vaatepunkti. Ehk võibolla teistega sümbioosis.
"Ma armastan inimesi ja ma ei vihka teatud kahte isikut" - selle väite autor oli esimene inimene, kes teada sai, et ma neist ühte enam ei vihka ja ta ikka kirjutas mulle sellist jama.
"Ma näitlen filmis ja saan tänu sellele Oscari" - pisut kahtlen, aga loodan, et film tuleb eepiline.
"Ma kaotan süütuse järgmise nädala jooksul" - Pidu ei ole plaanis ja tüdruksõpra ei ole.. Ma julgen natuke kahelda selles.
"Enne vaatan peeglisse, siis leian probleemi põhjuse" - kui peegel määrdunud ei ole, siis on mul iseseisvalt sageli probleemi ei näe.
"Kas tõe mitterääkimine on valetamine?" - ka mina olen seda mõelnud. Aga vastust ma ei tea.
"Trenn on parim asi, mis minuga juhtunud on" - nõustun ja ei nõustu. Ma kunagi arvasin teisiti, aga trenn ei ole mulle lihtsalt veel tagasilööki andnud.
*Suht palju vingumist kohviku osas* - ei oska kommenteerida, aga 40 sendi mandariini eest on natuke palju.
"Naerata ja sa suudad peita kõikide kahtlused. Pluss sa ei pea Reimandile siis vene keeles laulma." - suht õige väide, vähemalt vastu ei vaidle.
"Miks peaks keegi Bettikatel tahtma süütust kaotada?" - ei oska kommenteerida.
"Ma tahan bi-käeline olla" - ei tea, kas mõiste on õige, aga mõte on lahe.
"Ma kukkusin rattaga ja ei saa jõmmi minna, masendus" - reaalne kaastunne, aga elu läheb edasi.
""Religioon on rahvale kui oopium" - K. Marx" - sageli õnneks või kahjuks on see nii.
"Õpi oma aega planeerima" - hea idee seegi ju.
"Treeni selleks, et olla homme parem sina" - me kõik tahame paremad olla, aga vaevalt, et muutus juba homme tuleb. Anna natuke rohkem aega selleks.
Tänan neid, kes mõttepanka mingi jälje jätsid, kuid kahjuks ei jõudnud kõik siia.

Ja minu mõtted siis. Peaaegu plagiaat. Muudame paar tegelase nime ja tegevuskohta ära ja saame uue, ent väga sarnase loo. Kas see on ebamoraalne ja keda me selles süüdistada saame..

Väsimatus, tegevusetus ja motivatsioonikriis. Need kolm sõna vaevavad mind sageli. Ma olen väsinud, sest ma ei saa magada, sest ma pean kogu aeg õppima. Tänu väsimusele ei suuda ma õppimisele keskenduda ja siis tekib tegevusetus. Ja kui ma midagi ei tee, siis tekib motivatsioonikriis, mis paneb mind mõtlema ja selle tõttu ei saa ma magada. Ja ring käib kogu aeg ja vaikselt sööb mind seestpoolt. Õnneks on sõbrad need, kes mind muudest asjadest mõtlema panevad.

"Panema selga ja võtame ära." Aga just see tõi meile võimaluse asustada põhjapoolseid alasid ja nüüd saame me elada igas piirkonnas, mitte ainult seal, kus on piisavalt soe, et me ei vajaks riideid. Nii et püksid teie jalas ja särk teie seljas, küte teie ümber, just need on põhjused, tänu millele me suudame olla valitsev liik. Kas pole mitte imeline.

Kas see oli ka enne selle teadmist nii? Vahel saame uusi sõnu teadmisi ja siis järsku ilmub see sõna kõikjale ja selle teadmise tunnusmärgid on kõikjal. Ainsaks näiteks, mida ma välja tahaks tuua, sest see ei tee teistele liiga. Keegi mainis mulle sõna fallos ja mida see tähendas. Sain siis uue sõna oma sõnavarasse. Ja läksin siis koju ja leidsin netist uudise, et keegi leidis 9000 aasta vanuse fallose. Ja siis nägin seda sõna veel paar korda. Ja see oli imelik, sest ma enda arust ei olnud seda kunagi varem märganud. Kuid kahtlane tunnus on ka see kui näed midagi ette. Mingi suvaline juhutunnus osutub väravaks, et muuta kõike, mis oli.

Lõpumärkmed:
Ega midagi tarka ei olegi öelda.
See nädal on nüüd arvestuste nädal ja esimene on 4h eesti keelt. Homme näeb, mis saama hakkab.
Sain omale teise märkmetahvli ja nüüd ruumi ülegi, kuigi vaid kolm üheksast on ilusti tahvli peal. Ja needki on need kõige väiksemad.
Mul ei ole jõuluballiks kaaslast, aga ma ka ei tea, mis ma selle osas teen. Nõuanded on alati teretulnud.
Aga teile nagu alati
Nautige elu, sest elu on lill ja alati on midagi positiivset.

Järgmise korrani
Janus Pinka 18. november 2013