Sissekanne nr. 36

Päev 43
Gimp, google it

Hey siis jälle. Kooliaeg, oh kooliaeg, millal sina sured, mul on juba valmis kirst ja viinapudel. Või kuidas need meie haridussüsteemi ülistavad sõnad nüüd olidki. Aga noh koolipäev on koolipäev. Ja siit see tuleb. Mõtlesin ka mainida ära pisiasja, kuidas ma oma blogi kirjutan. Kõigepealt kirjutan ma sissejuhatuse, siis on see osa, et mida ma tegin ja siis on päeva mõtted ja lõpumärkmed. Lihtsalt mainin.

Päev algas siis tavapäraselt. Äratus ja Ristiisaga kooli. Esimene tund oli siis ajalugu. Juba väga ammu üks minu lemmikõppeaine. Peamine põhjus on see, et see on kasulik õppeaine. Kuigi selle kursuse teema: 20 sajand, mind väga ei huvita, kavatsen ma oma teadmisi sellest laiendada.

Peale seda tuli keemia, kus sain jälle kiiresti töö tehtud ja juttu aetud. Peale seda keka, kus sai siis väheke jalkas vastastiimi üle vähe domineeritud. Kiire söögivahetund, kus sai siis hea seltkonnaga juttu rääkida. Siis tuli inka, kus saime teha mingit taseme testi, kuigi ma ei tea miks. Aga ega see ei olnud oluline ka. Siis lõppes koolipäev ära, sest valikaineid ei ole veel. Kuid koolist ma ei lahkunud.

Istusime siis Kõuega fuajees ja rääkisime juttu. Kuna ma ei suuda väga paigal olla ja mul avanes võrratu võimalus, siis tegin mõnele põhikooli toredale neiule kiire koolitiiru. Näitasin siis nii palju, kui ma teadsin ja naasesin Kõue seltskonda. Ametlik põhjus oli see, et me ootasime GOD-liathit, aga see muutus kiirelt. Kõigepealt liitus meie seltskonnaga Spookyboobs ja peale teda hakkas rahvast hooga lisanduma. Lõpuks istus meid fuajees juba omajagu: Meie kolm, GOD-liath, Unicorn, Cookie, Pardipoeg, Blondiin ja päevakangelane Pimp. Põhjus selleks oli lihtne, ta jagas meiega jäätist. See oli nagu ülihea.

Nii me seal istusime ja rääkisime. Mingi aja pärast hakkasime me laiali valguma. Kes läks koju, kes linna peale ja kuhu iganes mujale. Jäime alles vaid mina, GOD-liath ja Kõu. Ja siis avastasin ma lõbusa asjaolu. Mu koolikoti rihm oli kellegi teise kappi kinni jäänud ja ma pidin ikka hulga lõbusat vaeva nägema, et seda koolitöötajate abiga kätte saada. Kuid kätte ma selle sain. Otsustasime siis ka koju minna ja ma valisin oma koduteekaaslaseks Trimmeri. Sõitsime siis minu poole, istusime natuke arvutis ja tagasi linna.

Linnas saime siis Blue baby'ga kokku. Käisime söömas ja niisama ringi ja siis läksime Unicorni maja juurde. Olime seal siis kuskil poole kaheksani ja siis lagunes vaikselt grupp laiali. Saatsime siis ühe neiuga Trimmeri koju ja läksime niisama kõndima. Neiul kahjuks veel varjunime ei ole, aga küll ta saab. Rääkisime siis kuskil kella 9'ni juttu ja siis tulin koju ära.

Koju tulla pärast pikka päeva oli isegi suhteliselt hea. Söök, tee, hea seltskond internetis. Algul vaid neiud ja pärast vaid noormehed. Lihtsalt huvitav vaatepilt. Kuid see oli hea lõpp väga heale päevale. Kuid ega kõik ka lilleline siis sinise taeva all ei ole. Või noh võibolla isegi on, kes teab.

Mõtteid siis. Kool on ülivinge, süsteem on mõnus, koolikaaslased on lahedad, nii töötajad kui ka õpilased. Kuigi eakaaslastega on rohkem ühist ja saab rohkem teha, rääkida ja muud pulli. Mulle meeldib uues koolis. Vanas koolis meeldisid mulle lõpuks vähesed inimesed ja vähesed asjad. Uues koolis tundub kõik parem.

Ka õhtusel jalutuskäigul tabas mind mõte. Ma ei kavatse muutuda. Mitte väga palju. Ma kavatsen ikka olla see sama inimene, kes ma olen, kuigi ehk natuke parem. Kuid ehk praegune mina on juba selle lähedal, mis ma tahan. Ja teine asi, mida ma ka siis mainisin on see, et ära pea mind tavaliseks. Ma ei ole tavaline, ma üritan mitte olla. Tavaline on igav ja liiga normaalne. Keegi peab ju teistsugune olema. Ma räägin asjadest nii nagu need mulle tunduvad ja umbes 50/50 kuulun või kuulusin mina sinna gruppi, millest ma räägin. Ma mõtlen selle all vanusegruppi, sugu, kooli ja muud säärast.

Aega ei ole ja see on hea. Tänane päev oli tihedalt tegusid täis ja kui veab, siis on selline ka homne. Lõpuks olen ma päeva lõpuks väsinud, mitte ei ole poole ööni üleval. Päevad läbi olen ma ümbritsetud ägedatest inimestest. Kas siis päriselus või interneti ühendusel. Ja mul on lihtne põhimõte. Kui ma sinuga suhtlen, siis järelikult on minu arust sinus midagi. Midagi, mis mind huvitab, midagi millest ma kasu saan või siis oled sa lihtsalt tore inimene ja neid põhjuseid on veel paar.

Kuna kool, trenn, sõbrad ja muud elulõbud võtavad nii suure osa mu ajast viimasel ajal, pakun välja idee, mida olen ma tahtnud juba ammu välja pakkuda. Broneerimine. Kui sa tahad midagi teha, anna varem teada ja ma vaatan, kas ma olen sel ajal vaba ja kui olen, siis saab ehk midagi teha. Näiteks kirjutad või ütle: "Hey, Janus, mis sa kolmapäeva õhtul teed?" Kui mul plaane ei ole, siis me võime ju midagi teha. Ma olen suht alati nagu paar päeva ette vaba, aga kunagi ei tea ja kes ees see mees :D

Lõpumärkmed:
Blogi kirjutamine algas ühel, lõppes teisel päeval. Sellest ka ajavahe :D
Tänane päev oli ikka täiega lahe ja äge ja võimas ja muud säärased sõnad.
Ma olen üle pika aja väga õnnelik. Ja see on mega mõnus tunne.
Ma ei oskagi väga midagi siia kirjutada rohkem.
Nautige elu ja leidke enda sisemine rahu ja värgid. Olge õnnelikud. Kui sa ei tea, kuidas või sa ei suuda leida põhjust, kirjuta või ütle mulle ja ehk leiame koos mingi lahenduse, kuigi ma mainin ära, et ma olen pigem selline äärmuslike ideede inimene.
Aga jah, leia elus midagi ilusat.

Järgmise korrani
Janus Pinka 4. september 2013