Sissekanne nr. 43

Päev 50
Siiski tahaks tagasisidet :D

Hey siis jälle. Minu tänane päev siis. Koolis ma seekord ei käinud, aga midagi ma ikkagi tegin. Käisin siis Tartus. Ärkasin siis hommikul üles ja läksin linna rongi peale. Sõitsin siis koos emaga Tartusse. Sai siis natuke Tartus ringi liigutud ja mõtteid mõeldud, aga nendeni jõuan hiljem tagasi.

Tartu tipphetked. Käisin arstil ja sain süsti. Nii tore lihtsalt. Aga kuna see valu ära ei võtnud, sain ka teise süsti. Käisin ka röntgenis ja leidsin lõpuks aega lugeda Videvikku. Mängu tuli Jacob, kes ajab mingit imelikku juttu, et Edward on vampiir ja värki. Mõni mees võiks vähem seeni süüa.

Igal juhul. Jõudsin siis tagasi Jõgevale. Sain siis väikese ringiga kooli minna, et osaleda esimeses tantsutrennis üle pika aja. See oli mõnus, lõõgastav ja üleüldse tore. Trennis oli juhendaja väike laps. Vanust öelda ei oska, aga kõnnib ja ei räägi, nii et arvake ise. Igal juhul liikusime siis ringiratast ja kui ma korraks tema poole vaatasin, tekkis meil silmside ja ta hakkas nutma. Seda on kord varemgi juhtunud. See tähendab vaid ühe, Vandenõu süveneb või mulle lihtsalt ei meeldi lapsed.

Kuid siis sain lõpuks koju ära ja mu õeke tuli meile külla. Sai jalutamas käidud ja muud värki. Ta andis mulle suurimat kriitikat siiamaani mu blogi kohta. Aga noh, kui ei meeldi ära loe, mina kirjutan vaid neile, kes lugeda tahavad ja iseendale, et kunagi pärast naerda. Kuid lõpuks lahkus temagi ja siin ma nüüd olen.

Õekese külla tulek mõjus isegi hästi. Sain kodutööd mõistlikul ajal tehtud ja muud säärast. Kuigi see mõjutas väga minu tavalist rutiini. Ma nimelt ei saanud nii palju inimestega suhelda, aga samas mõnega ikka sain. Ja see toob mind päevamõteteni.

Päevamõtted, siin nad siis on. Alustaks sellega, et ma tegin personaalsus testi uuesti ja tulemus oli teine. Kuid ka uus tulemus klapib minuga. See on siis ENFP ja see tähendab, et ma olen leidnud oma liigikaaslase. Tõesti, ma leidsin ta küll varem ja värki, aga ometi on ka Pardipoeg ENFP, nii et olen õnnelik. Üks paljudest, keda loodan leida, on leitud.

Valikud, igal pool on valikud. Et valida üks peame teisest loobuma. Võtame näiteks tänase päeva. Käisin siis Tartus arstil. Seda tehes jäin ma ilma koolist, esimest kooli söögikorrast, mis juttude järgi ei olnud hea, ja ka esimesest teatriõpetuse tunnist, mida kõik kiitsid ent ometi ei saanudki ma teada, mida nad seal tegid. Natuke pettumust tekitav, aga noh.

Otsustasin, et mulle ei meeldi inimesed, kes vastavad pidevalt: ei tea, ei oska, ei taha, ei viitsi, midagi ei ole, midagi ei tee, niisama jne jne. Need kõik vastused on kohutavad ja kui neid ei põhjendata, siis on need lihtsalt kõige nõmedamad vastused üldse. Aga noh, inimesed vastavad ikkagi nii.

Kuulasin siis vahelduseks muud muusikat kui tavaliselt. Kuulasin asju, mida ma vanasti kuulasin, kuid pean mainima, et ma pean muutma oma muusikavalikut ja mu vana maitse ei ole ka see õige. Tahan midagi uut, aga ma ei ole otsustanud, mis see olla võiks. Igal juhul ei ole see metal, dubstep ega räpp. Lihtsalt minu isiklik otsus.

Lõpumärkmed:
Täna on blogi 50. päev. See on hämmastav, vähemalt minu arust.
Nicholas Cage on ainus kuulsus, kes on ära võetud. Nii et andke tuld.
Ma olen viimasel ajal langenud väga kahtlase tagasiside laviinide alla. Mõned ütlevad, et olen lahe ja tore ja äge ja muud säärast. Teised, et ma olen igav, mõttetu ja laisk, võiks öelda, et pettumust tekitav. See on väga segadusse ajav. Ma enam ei teagi, mis ma siis olen.
Ootan ikka veel tagasisidet, nii et andke tuld.
Kuidas teha raskeid otsuseid? Näiteks, kas minna mõnda huviringi või kuidas midagi teha...
Kas see sõltub alati olukorrast?
Ma ei tunne end koolis hästi. Kuidagi kahtlane tunne on, nagu oleks midagi puudu, aga ma ei tea mis.
Aga sellest hoolimata olen suhteliselt õnnelik.
Nautige elu, sest elu on lill.

Järgmise korrani
Janus Pinka 10. september 2013