Päev 66
"Ajaloost õpime seda, et..."
Hey. Täna oli siis järjekordselt hea päev. Üle väga pikka aja ei teinud ma päeva jooksul enda arust midagi väga valesti ja need mõned asjad, mis ma halvasti tegin, saab kergelt kõrvaldada. Nii et ma olen õnnelik, täna oli lõpmata hea päev. Aga läheme siis sinna juurde.
Ristiisaga kooli ja esimene tund oli eesti keel. Kirjutasime kirjandit. Teemaks valisin, siis inimkonna omaduse oma vigu korrata ja sain kasutada Hegeli väidet: "Ajaloost õpime seda, et inimene ei õpi ajaloost." See mõte on mulle alati meeldinud. Kuid siis tuli bioloogia töö, mis oli väga lihtne ja see jäi natuke kripeldama. Sellele järgnes füüsika töö, mis nagu alati oli küllaltki segane ja selle järel tuli inglise keel, kus ma sain teistest varem asja valmis ja sain kiita.
Peale seda tuli mu lemmiktund teatriõpetus, mis tõesti seekord ei olnud nii väga hea, ent teatriõpetus on nagu pizza, ka halb on päris hea. Sai nalja ja oli muidu tore. Ja siis tuli rahvatants, mis oli isegi tore. Ma küll korra ülereageerisin jälle, aga lapsed tekitavad sundreaktsiooni ja see ole nii hea, kui võiks loota. Kuid trenn möödus hästi ja ma olen õnnelik. Peale seda sõitsin koju ja suurt midagi jälle oma õhtuga ei teinud. Kiirelt vaatasin kodutööd üle, suhtlesin toredate inimestega ja mängisin erinevaid arvutimänge.
Päevamõtted siis. Ma olen seda küll maininud, aga topelt ei kärise. Ma pean end füüsiliselt arendama. Vähe sellest, et ma näeks parem välja, suudaks rohkem, ma lausa pean seda tegema. See lihtsustaks tantsimist ja oleks mulle kasulik ka tervise osas. Nüüd vist isegi natuke motivatsiooni. Kui keegi tahab, siis kirjuta youtube otsingusse "Kiigelaul" või "Väravamäng". Suht success for me.
Ja siis rääkisime bioloogias veel erinevatest haigustest. Ja juhtus sama asi, mis siis kui ma psühholoogias vaimuhaigustest kuulsin. Leidsin, et igast teisest haigusest on mõni sümptom. See on umbes, nii et mul on tripper, AIDS, katk, skisofreenia ja kui väga vaja, siis leiab selle üleliigse 21. kromosoomi ka. Lihtsalt tunnen vajadust mainida, et no offence neile, kellel mõni neist asjadest on.
Nagu ma mainisin ja mainin veel. Täna oli lõpmata hea päev. Iseenesest ei juhtunud täna midagi niivõrd erilist, et see üksikult oleks päeva muutnud, aga just need toreadad pisiasjad on need, mis minu arust elu elamisväärseks muudavad.
Nii hämmastav kui see ka ei ole, siis ma avastasin, et ma eelistan pigem kõndida või rattaga sõita ja juttu rääkida, kui ühe koha peal istuda või joosta ja sel ajal juttu rääkida. Ja ma ei pea isegi rääkima, ma võin ka täiesti üksi, oma mõtetega olla ja see tundub hea ideena.
Rubiku-kuubiku osas. Tegin täna lõpuks pooleldi interneti abiga ära Superflip'i ehk kõige kaugem võimalik asend algusest. Superflip'il on ka teisi maagilisi omadusi, aga neid võite te iseseisvalt ka netist otsida. Aga sellega vist olekski tänased mõtted ära öeldud. Päev oli niivõrd tore ja äge ja tegevusi täis, et ei olnudki väga aega mõelda.
Lõpumärkmed:
Hakkan vist veelgi varem blogima.
Mingi tunne minu sees ütleb, et lähiajal jääb mõni blogimise päev vahele. Aga noh eks siis tuleb tagantjärgi ja kui vaja siis isegi parem.
Kuid tänaseks kõik.
Nautige sügist, elu ja muud säärast, mida nautida.
Järgmise korrani
Janus Pinka 26. september 2013

No comments:
Post a Comment