Sissekanne nr. 37

Päev 44
Urban dictionary

Hey jälle. Minu vahva ja vallatu päev tundus võrreldes eilse ülimegaägeda päeva kõrval nii tühi ja igav ja õnnetu. Aga noh siin see siis on, kogu oma aus ja hiilguses.

Päev algas siis sellega, et sain hommikul kauem magada. Esimene tund oli vaba. Sõitsin siis kooli. Jalgratta parklas oli ainult üks vaba koht. Sinna ma oma ratta siis paningi. Läksin siis kooli ja esimene tund oli matemaatika. Kuna suvel ainus arvutamine, mis ma tegin oli raha lugemine, siis oli tuletiste teema ikka väga raske. Loodame, et saan jälle asja korda.

Peale seda tuli ühiskonnaõpetus, kus kirjutasin arutluse stereotüüpide üle. Peale seda söögivahetund, kus käisin siis selveris ja sain Ristiisaga kokku. Peale seda tuli vene keel. See aasta on see ikka eriti raske, kuna ma ei saa ikka mitte midagi suht aru. Loodame, et see muutub.

Ja koolipäeva lõpetas klassijuhataja tund. Räägiti siis natuke asju ja kui õpetaja küsis, et kas on küsimusi, kõik vaikisid. Kui ta tunni lõpetas kogunes kolmandik klassist õpetaja laua juurde, et erinevaid asju küsida. See oli huvitav. Sain siis teada, et saada kokku 96 kursust pean valima ühe valikkursuse. Ühe, ma valisin kuus ja rahvatants annab ka punkti. Nii et jah, suht tore.

Nii see kool siis lõppeski. Toimus tavaline rutiin. Rääkisin natuke Kõuega juttu ja siis Trimmeriga välja. Trimmeriga korraks Sorti, olime natuke linnas. Käisime Minioni juures ja võtsime Trimmerile raamatu "50 halli varjundit" ja siis Blue baby juurde. Sealt edasi Unicorni jurde, kus veetsime jälle aega. Unicorni maja juures sai Urban dictionary't uuritud. Varsti liitusid meiega ka Kõu ja GOD-liath ja peale seda läksime koju. Koduteel tegi kõu rattalt lennutunde ja kohtusin mõne klassikaaslasega, ehk mitte midagi ülemäära erilist.

Päevamõtted siis. Uurisime siis natuke urban dictionary's ringi. Teiseks, vana hea elutõde: Iga loll õpib oma vigadest. Kolmandaks, uus koolisüsteem ei olegi nii hea, mõnes aines vähemalt. Näiteks vana hea vene keel. Meie kõige suurim ühine omadus on see, et me ütleme, et me oleme erinevad. Ilmselt oli midagi veel, aga praegu ei meenu.

Koolis kapi osas. Minu kapike on siis 217. Avastasin, et ukse ülevalt saab kirju läbi panna, nii et veel üks võimalus mulle anonüümselt või mitte öelda, mida sa minust arvad. Võite mulle pakkuda ka ideid, kuidas seda kaunistada. Permanentsed asjad on keelatud, aga pilte ja muud säärast võib kleepida, nii et võite mulle neid tuua. Oleks nagu 'Murica filmides.

Mainiks siis ära ka asjaolu, mida ma hiljuti märganud olen. Ära usalda asju, mida sa näed, kuuled, loed VÕI arvad. Usalda asju, mida sa näed, kuuled, loed JA arvad. Inimesi on nii lihtne petta, pannes neid arvama üht, samas kui tegelikult on teisiti. Ma ise teen seda ainult siis kui keegi küsib mult kolmanda isiku kohta. Ma ei valeta, ega muuda tõde, ma jätan näiteks osa ütlemata või ütlen kaheti mõistetavalt. See on juba aastate pikkune kogemus ja see on suhteliselt huvitav.

Lõpumärkmed:
Ma ei teinud täna selleks midagi, aga ikka sattusin youtube'i.
Kui nüüd läheb kõik nii nagu ma tahan, siis ei jäägi mulle vaba aega eriti.
Midagi peaks ehk veel ütlema.
Nautige elu ja värki.

Järgmise korrani
Janus Pinka 4. september 2013