Vares ei ole laululind
Hey siis jälle. Minu päev kogu oma aus ja hiilguses. Täna oli siis kolmapäev ja siit ta tuleb.
Standardne laks, et hommikul kooli ja esimene tund oli kehaline. Jooksime siis natuke staadionil ja siis jõusaali, seal aga avastasin, et mul on ühiskonna kontrolltööks vaja veel õppida ja nii ma jälle oma jõusaali tiiru veetsin. Istusin ja lugesin. Kuid seegi sai läbi ja algas matemaatika. See möödus eriliste juhtumisteta. Ja siis tuligi see ühiskonna kontrolltöö. Tegin selle ära ja enamus vastuseid peaks isegi enamvähem normaalsed olema. Peale seda tuli vene keel, kus ka midagi väga erilist ei juhtunud. Kuigi peaks mainima, et see on viimasel ajal päris meeldima hakanud.
Kuid läbi sai kool ja varsti peale seda tulin koju ära, kuid seda ainult natukeseks. Sest et õhtul kihutasin tagasi linna, et rikkuda oma kunagist põhimõtet. Põhimõtteks oli siis see, et ma ei lähe jõusaali trenni tegema. Kuid asjaolude sunnil sinna ma sattusin. Ja see oli isegi päris tore. Nii et jaanuariks parem vorm, siit ma tulen, tasa ja targu. Peale seda koju ja nii mu päev õhtusse aerutas.
Päevamõtted või siis midagi taolist.
Alustame siis sellest, et vares ei ole laululind. Mul võib ju olla väga hea mälu, vahel särav mõttemaailm või ükskõik mis veel, ei pea ma kohe üldse viisi ja laulda ma ei oska. Nii et koorilauljat minust ei saa. Aga noh keegi peab ju publikus ka istuma, kõik ei saagi ju laulda.
Nagu mainitud, siis kavatsen ennast paremasse vormi saada. Plaani kohaselt hakkan aktiivselt spordiga tegelema, paremini sööma ja rohkem magama. Mis sellest välja tuleb on juba iseasi. Loodame ikka parimat. Motivatsioon on hetkel isegi olemas, nii et success.
Hetkeseisuga ei ole kindel, mis nädalavahetusel saab, nii et ma ei anna kindlat lubadust, et blogi tuleb. Aga noh kui ei tule siis, siis tuleb tagantjärgi. Elu peab ju elama. Ja see on ju alati hea, kui on, mida teha. Ja nii see elu keerleb.
Päeva jooksul oli siis ka paar depressiivsemat mõtet, aga neid ma ei avalikusta. Sest juhtugu, mis juhtub, ma pean positiivselt mõtlema ja sirge seljaga tundmatusse marssima. Mis on kõige hullem, mis juhtuda saab? Niikuinii on juba kõik hetkel segane. Ehk tuleb kuskilt natuke selgust.
Mult küsiti, mis värvi on see roheline kapp. Mida ma sellele vastama peaks? Sa juba ise ütlesid, et see on roheline ja mina kui värvipime, pean sellega nõustuma. Ma ei saa ju vastu vaielda, et see on pruun, punane või sinine. Ja ma teen osadel värvidel vahet, ma ei näe must-valgelt. Ma ei vaata maailma värvidega, mul on maailma vaatamiseks oma süsteem ja mulle see meeldib.
Mu järjekordne loll idee. Täring annab ja täring võtab ära. Ühes mu lemmiksarjas Suure Paugu Teoorias on selline episood (5. hooaeg, episood 4), kus üks peategelastest otsutab, et ta elab täringu järgi. Täringu alusel otsustab, kas ja mida ja miks ta teeb. Mõtlesin, et võiks ju sama teha, aga see ei ole veel kindel.
Lõpumärkmed:
Sina, kes sa seda loed, aga ei ole ammu minuga ühendust võtnud, tee seda.
Naerata pidevalt, see võib muuta kellegi päeva paremaks, aga kes teab.
Õpetajate päev on kohe-kohe ukse taga.
Tänane päev möödus üllatavalt hästi ja loodan, et ka edasi läheb hästi.
Loodan, et homme tuleb hea päev.
Aga teie, nautige elu ja arendage ennast. Kui füüsiliselt ei saa, siis saab vaimselt. Kui vaimselt ka ei saa, siis tehke nii, et kuidagi saab. Alati on arenguks ruumi.
Järgmise korrani
Janus Pinka 2. oktoober 2013
No comments:
Post a Comment